← Eesti

1-06-8915/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-06-8915 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu K. L. vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu K. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) 05.juuni 2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jätta K. L. Tartu Maakohtu 12.07.2006.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus Vanglale. kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud K. L. on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 12.07.2006.a. otsusega KarS §-de 200 lg 2 p 4 ja 263 p-de 1, 2 3 järgi ja karistatud liitkaristusega 4 aastat vangistust. K. L. karistusaja alguseks on loetud kinnipidamise kuupäev 13.01.2006.a. K. L. kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 13.01.2006.a. ja lõpp 12.01.2010.a. 31.03.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks K. L. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K. L. palub ennast vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Prokurör leiab, et K. L. võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et K. L. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt K. L. on karistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. K. L. tunnistab, et kuriteod pani toime alkoholijoobes, kuid alkoholiprobleemi eitab. Sotsiaalne võrgustik vabaduses K.L. praktiliselt puudub. K.L. on suhteliselt kõrge enesehinnang. K.L. korduvalt karistatud, kuid on jätkanud kuritegelikku käitumist, mistõttu võib oletada, et ta ei ole teinud oma vigadest vajalikke järeldusi. K.L. on äkilise loomuga ning ärritub kergesti. K.L. võib toime panna kuriteo, kui tekivad erimeelsused või konflikt. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta K. L. enne tähtaega vabastamisega. K. L. on võimalik asuda elama YYY XXX. Kuid töökohta temale pole tagatud. Kinnipeetaval on vanglas probleeme oma käitumise kontrollimisega, mida tõendavad distsiplinaarkaristused ja mis annavad põhjust kahtlustele, et K. L. tuleb vabaduses toime seaduskuulekalt. Vabaduses puudub ka toetav võrgustik, mis aitaks esmaste vajaduste rahuldamisel ja igapäevaeluga toimetulekul. K. L. on kriminaalhooldusel juba olnud, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Süüdimõistetu K. L. on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. K. L. iseloomustab positiivselt asjaolu, et vangistuse kandmise aja jooksul on ta töötanud Viru vanglas ja töötab käesoleval ajal ka Tartu Vanglas. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses on kinnitatud ja ka YYY 03.03.2009.a. tõendist nähtub, et K. L. on vabanemise korral võimalik elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse 2

(3)XXX. Samas on rõhutatud, et majutuse tingimuseks on, et K.L. peab kinni sisekorra eeskirjadest, tasub majutuse eest ning ei pane toime väärtegusid. Kohtu hinnangul K. L. isik, tema eelne elukäik ja vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda K. L. tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest nähtuvalt on K. L. kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral. Seega on K. L. olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Sealjuures on kuriteod muutunud järjest raskemaks. Viimati on K.L. karistatud vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude eest. K.L. on korduvalt kandnud ka vanglakaristusi, kuid need ei ole mõjutanud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. K. L. on ka karistuse kandmise aja jooksul toime pannud korduvaid distsiplinaarrikkumisi ( sh vanglaametnike korralduste eiramised). Vangistusseaduse §-st 65 lg 5 tulenevalt ei ole need kustunud. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et K.L. on uue distsiplinaarrikkumise toime pannud (detsembris 2008.a.) isegi pärast seda, et kui Viru Maakohtu 06.10.2008.a. määrusega jäeti ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja osutati vajadusele hoiduda distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Distsiplinaarrikkumiste rohkus osutab asjaolule, et K. L. pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. K. L. varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise aja jooksul teevad äärmiselt kaheldavaks, et K. L. oleks võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt ennetähtaegse vabanemise korral tema käitumiskontrollile allutamisega. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.