S. elukoht: XXX, isikukood: XXX, töökoht puudub Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I. S.
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära ulatuses, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB viitenumber 4100065035).
S.ult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks) kuuks. Välja mõista I. S.ult sundraha 0,75 palga alammäära ulatuses, so 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB viitenumber 2800049874). Tõkendit kohaldatud pole. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I. S.ult kohtukuluna kaitsjatasu 1380 ( üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik I. S.ut süüdistatakse selles, et tema 08.augustil 2009a kella 18.15 ajal juhtis Võru maakonnas Urvaste vallas Antsla-Kanepi tee 6.kilomeetril mootorsõidukit Nissan Terrano registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus I.S väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,42 (-/+ 0,10) mg/l kohta. Antud teoga rikkus I. S. Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani I. S. toime
Prokurör nõuab kohtus I. S.u süüditunnistamist
järgi ning karistamist rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära, so 12000 krooni.
S.ult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks) kuuks. Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525.-krooni, mida KrMS § 256-5 lg 2 alusel vähendada poole võrra. Kohtu seisukoht Kriminaalasja lahendatakse kiirmenetluses kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525 krooni, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.