← Eesti

1-09-13581/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.september 2009. a Võrus Kriminaalasja number 1-09-13581

(09260103061)Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Kriminaalasi A. T. süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav A. T., elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töövõimetuspensionär , kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada A. T. KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A. T. ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohustada A. T. käitumiskontrolli ajal:
  1. elama oma alalises elukohas aadressil XXX;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A. T. kaheksateistkümne kuulise käitumiskontrolli Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse juhataja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. ajaks Tartu Vangla poolt määratava Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A. T.lt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni A. T ( elukoht XXX ) kasuks. Välja mõista A. T.lt riigituludesse 3960 ( kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni riigituludesse kriminaalmenetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ A. T., kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid - M. K. vastutavale hoiule antud lahtimonteeritud aida palgid kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendi staatusest ja tagastada M. K.LE. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. T. süüdistatakse selles, et tema 03.juunil 2009.a. XXX pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva A. T. kuuluva palkaida väärtusega 30 000 krooni, millega pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. T. on esitanud tsiviilhagi 30 000 krooni hüvitamiseks Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 30 päeva vangistust, seda KarS § 74 alusel mitte kohaldades 18 kuulise katseajaga ning kohustada A.T katseajal järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A. T. kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et A. T. tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. A. T. tsiviilhagi 30 000 krooni 2
(3)nõudes kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 1043 , mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 , mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. A. T. tsiviilhagi vastu ei vaidle. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel tuleks kohtul A. T. sisse nõuda kriminaalmenetluse kulud - süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest A.T pani toime teise astme kuriteo ning määratud kaitsjale makstava tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Mall Saare taotlusest on 960 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendab kohus A. T.lt väljamõistetavaid menetluskulusid ja arvestades seda, et A. T. on töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on 2299 krooni suurune pension, tema 2008.a. sissetulek on nähtuvalt teatisest ( tl 32) 13 krooni päevas, mõistes talt välja riigi kasuks 3000 krooni sundraha ja 960 krooni määratud kaitsjale makstava tasu s.o. kokku 3960 krooni. M. K. vastutavale hoiule antud ja asitõendiks tunnistatud lahtimonteeritud aida palgid tuleb jätta seoses nende heauskse omandamisega M. K. poolt vastavalt AÕS § 95 M.K. omandisse. Kersti Vosman Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.