K., elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, pensionär, kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada T. K.
järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
K. ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
K.ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista T. K.ilt riigituludesse 3960 ( kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni kriminaalmenetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ T. K., kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T. K.´ it s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 06.septembril 2009a. kella 18.30 ajal juhtis Võru maakonnas Võru vallas Väiso-Mattussaare teel mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus T.K väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,19 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus T. K. Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani T. K. toime
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus T. K.´i süüditunnistamist
järgi ning karistamist 30 (kolmekümne)-päevase vangistusega.
K.i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui T. K. ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
K.lilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai T. K. kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et T. K. tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluks T. K.ilt sisse nõudmisele kriminaalmenetluse kulud kogusummas – 7485 krooni s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest T.K pani toime teise astme kuriteo ning määratud kaitsjale makstava tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Mall Saare taotlusest on 960 krooni. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et T.K ainsaks sissetulekuks on 3882 krooni suurune vanaduspension, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja mõistab T.K riigi kasuks välja 3000 krooni sundraha ja 960 krooni määratud kaitsja tasu s.o. kokku 3960 krooni. . Kersti Vosman Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.