J. elukoht: XXX, isikukood: XXX, töökoht: juhutööd Varasem karistatus: kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, viimati: 30.01.2008a.Tartu Maakohtu poolt
Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuud; - 20.03.2009a. Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 ja
lg 2 p1,3 järgi tingimisi vangistus 1 aasta katseaeg 18 kuud; Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada C. J.
järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra, mõista C. J.ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 900 (üheksasaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 01.juuliks 2011a. Anda C. J. üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: XXX; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja. Võru talitusel määrata nimeliselt
J.ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksateist) kuuks. 18 ( Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista C. J.ilt menetluskuluna sundraha 0,75 palga alammäära ulatuses, so 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti ja kaitsjatasu 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik C. J.i süüdistatakse selles, et tema 11.oktoobril 2009a kella 04.40 ajal juhtis Võru linnas Räpina maanteel mootorsõidukit Honda Accord registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus C.J väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,82 mg/l (-/+ 0,07 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus C. J. Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani C. J. toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Prokurör nõuab kohtus C. J.i süüditunnistamist
3-
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra, mõista C. J.ile liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. 2
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 900 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 01.juuliks 2011a.
J.ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuks. 18 Riigi õigusabi osutamise eest tasu kaitsja Mall Saarele 420 krooni. Kohtu seisukoht Kriminaalasja lahendatakse kiirmenetluses kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525 krooni, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 1380 krooni. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.