1-09-847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-847 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör R

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – Pärnu maakonnas xx, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2.6 ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist otsima endale töökoha või olema töötuna arvel Töötukassas; 2.7 mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 3. P. L. i katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord 1-09-847 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Pärnu Maakohtu 18.02.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 1-09-847) mõisteti P. L. süüdi

§ 169

järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 11.10.2005.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Tartu Vangla esitas 09.09.

1. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.03.
2. a ja peaks eelduslikult lõppema 08.01.
3. a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada

§ 76lg 1 p 2 alusel alates 08.09.2009.

a, kuna viimasel on vangistusest ärakantud kuus kuud. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku

1. osa, leht 6) kohaselt ei ole kinnipeetavat vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Ta on tagasihoidlik ja vaoshoitud ning töötab väljaspool vanglat. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku
2. osa, lehed 10-11) kohaselt on võimalik süüdimõistetut vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Vanglast vabanedes on süüdimõistetul olemas elukoht õe elamus - xx. Samuti on tal võimalik endale töökoht leida. Samas on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks süüdistatava majanduslik seisund, mõjutatavus ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi tarvitamine ning kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha mittemaksmine. Riskide maandamise eesmärgil peaks ta otsima endale töökoha, täitma ülalpidamiskohustust, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Viimase väidetel on tal olemas kindel elukoht õe elamus ning võimalus ka töökoht leida. Prokurör toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. 2

§ 169

järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 11.10.2005.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust (vangla toimiku

1. osa, lehed 2-3). Kinnipidamise aktist (vangla toimiku
2. osa, leht 1) nähtub, et süüdimõistetu kannab vanglakaristust alates 09.03.
3. a. Pärnu Maakohtu 11.10.
4. a otsusega mõisteti P. L. süüdi

§ 169

järgi ning teda karistati 9-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74alusel 2-aastase katseajaga (vangla toimiku 1.

osa, leht 13). Seega kannab süüdimõistetu praegu Pärnu Maakohtu 18.02.

1. a otsusega mõistetud liitkaristust (10-kuulist vangistust) II astme kuriteo eest ning 09.03.
2. a oli tal ära kantud 6 kuud vangistust. Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 1 p 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Karistusregistri andmete (vangla toimiku 1. osa, lehed 10-11) kohaselt on süüdimõistetut karistatud II astme kuriteo (lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine) eest 3-l korral, kusjuures vangistust kannab ta esmakordselt. Seega ei ole süüdimõistetu toime pannud raskeid vara-ega isikuvastaseid kuritegusid. Ka ei ole ta rikkunud vangla sisekorda ega karistatud distsiplinaarkorras, samuti ei ole tal ilmnenud märke impulsiivsest ja agressiivsest käitumisest ega enesekontrolli kaotamisest. Kuna süüdimõistetu tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist õe elamus - x külas ning leida töökoht, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist otsida endale töökoht või olla töötuna arvel Töötukassas ning mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 3

§ 76lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis Kohtunik 4