1-09-6993 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-6993 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tii
§-de 121; 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega.
§ 65lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 7 kuud ja 10 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu 14.05.
- a määrusega arvestati Tartu Maakohtu 13.05.
- a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust alates 07.04.
- a. Tartu Vangla esitas 16.09.
- a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1-09-6993 Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 07.04.
- a ja peaks eelduslikult lõppema 18.11.
- a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 09.10.
- a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
- osa, leht 5) kohaselt on kinnipeetavat korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse kandmise ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel on tal võimalus elama asuda xx. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
- osa, leht 8) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, kuna ta ei ole varem nõuetekohaselt allunud kohaldatud käitumiskontrollile. Vanglast vabanedes on tal võimalik asuda elama xx. Olemas on uue kuriteo toimepanemise oht. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik hakata elama xx. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 13.05.2009. a otsusega (vangla toimiku 1. osa, lehed 20-21) tunnistati I. A. süüdi
§-de 121; 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega.
§ 65lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 02.07.2008.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 02.07.2008. a otsusega (vangla toimiku 1. osa, lehed 25-28) tunnistati I. A. süüdi
§-de 215 lg 2 p 1 ja 424 järgi ning teda karistati 4-kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati ta
§ 74alusel 18-kuulise katseajaga.
Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 13.05.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust II astme kuritegude eest ning mõistetud karistusest on ta ära kandnud üle 6 kuu. Järelikult on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
§ 76
lg 1 p 2 alusel.
§ 76
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(3)1-09-6993 Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku
- osa, lehed 7-12) nähtub, et süüdimõistetut on alates
- a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Valdav osa tema kuritegudest on suunatud võõra vara vastu. Samuti on ta korduvalt pannud süütegusid toime alkoholijoobes. Ta on korduvalt kandnud vanglakaristusi, kuid need pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Käesoleval ajal kannab ta vangistust isiku- ja varavastase ning liiklussüüteo eest. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt. Peale selle nähtub toimepandud kuritegudest, et süüdimõistetul on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele. Eelviimase kohtuotsusega määratud katseajal pani ta toime uue kuriteo. Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvates eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Kuigi süüdimõistetu ei ole vangistuse kandmise ajal distsipliini rikkunud ning tal on olemas elukoht ja soov oma eluviisi muutmiseks, ei ole kohtul vaatamata sellele tekkinud praegu kindlat veendumust, et ta ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna suure tõenäosusega jätkab ta õigusvastast käitumist ega suuda katseaega edukalt läbida ja alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Järelikult on tal vaja jätkata vangistuse kandmist lõpuni. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 432 lg-st
- Lembit Käis Kohtunik 3
(3)