S., isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega,ei tööta,elukoht XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON K. S. süüdi tunnistada
S.le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K. S. ei pane kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
S. katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Sisse nõuda K. S.lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna üheksasada kuuskümmend
teise inimese löömine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Süüdistatava K. S. , süüdistatava kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K. S.le mõistetavaks karistuseks
järgi vangistus kaks kuud.
S. ei pane kaheksateistkuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Kohtu järeldused Süüdistatav K. S. kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. K. S. tuleb süüdi mõista
MS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ja määratud kaitsjale Peeter Järvele makstav tasu summas 960 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu K. S. ei tööta ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ja menetluskulud kokku ületavad 7000 krooni, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on süüdistatavale ülejõukäiv. Seetõttu jätab kohus menetluskulud osaliselt –väljamõistmisele kuuluva sundraha ulatuses riigi kanda. Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.