1-09-211 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-211 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiin

§ 214lg 2 p 1, 5 järgi ning teda karistati Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega 2-aasta ja 8- 1-09-211 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks, lugedes mõistetud karistusega kaetuks Viru Maakohtu 24.03.

1. a otsusega mõistetud liitkaristuse, 2 aastat ja 8 kuud vangistust alates 24.03.
2. a. Tartu Vangla esitas 20.10.
3. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg algas 24.03.
4. a ja peaks eelduslikult lõppema 23.11.
5. a. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 18.10.
6. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
7. osa, leht 90) kohaselt ei ole kinnipeetav motiveeritud osalema rehabiliteeritava iseloomuga programmides. Tal puudub ka motivatsioon käitumise ja mõtlemise muutmiseks. Tema käitumist iseloomustab impulsiivsus ja probleemide lahendamisel kasutab oma agressiivsust. Ta väljendab antipaatiat õigussüsteemi vastu ja negatiivseid hoiakuid ametnike suhtes. Varem on ta rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning on omaks võtnud vangla subkultuuri. Teda on karistatud mitmel korral distsiplinaarkorras. Vabanedes on tal võimalik asuda elama XXX. Alkoholi tarvitamise korral on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse (vangla toimiku
8. osa, leht 92) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, sest ta ei ole suuteline kontrollima oma käitumist ja täitma käitumiskontrolli nõudeid, samuti on ta vanglas sooritanud distsipliinirikkumisi. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõrge. Täitemenetluses on tema vastu rahalisi nõudeid üle 71 000 krooni. Süüdimõistetul on võimalik asuda elama ema korterisse XXX. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Viimase väidetel on tal võimalik asuda elama ema korterisse XXX ning leida ka töökoht endise tööandja juures. Prokurör arvab, et süüdimõistetut ei saa vangistusest tingimisi ennetähtaja lõppemist vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Viru Maakohtu 12.05.2009. a otsusega mõisteti S. D. süüdi

§ 214lg 2 p 1, 5 järgi ning teda karistati Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega 2-aasta ja 8-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel loeti tema liitkaristuseks, lugedes mõistetud karistusega kaetuks Viru 2

§-de 121 ja 424 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.06.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 23 päeva vangistust - võõra ning tema kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva alates 24.03.2009. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 36-37). Viru Maakohtu 15.06.2006. a otsusega karistati S. D.t

§-de 199 lg 2 p 2 – 25 lg 2; 121 ja 263 p 1 järgi 1-aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74alusel.

Antud otsustest nähtuvalt kannab süüdimõistetu praegu Viru Maakohtu 12.05.

1. a otsusega mõistetud liitkaristust muu hulgas ka I astme kuriteo eest. Viru Maakohtu 15.06.
2. a otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud ärakandmata karistuse osa kannab ta alates 22.07.
3. a.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 2 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 6-11) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a korduvalt karistatud kuritegude ja väärtegude eest. Enamik toimepandud kuritegudest on suunatud võõra vara vastu, sealhulgas on osa neist seotud ka vägivalla kasutamisega. Samuti on teda karistatud ka isikuvastaste vägivallakuritegude eest. Sooritatud süüteod on paljudel juhtidel olnud seotud alkoholi tarvitamisega. Praegu kannab ta vangistust muu hulgas ka I astme kuriteo – väljapressimise – eest. Ka on teda karistatud tingimusliku vangistusega käitumiskontrollile allutamisega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Seega on süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteod on suhteliselt ohtlikud ning tema õigusvastane käitumine on kestnud pikka aega. Tal on kalduvus vägivallategude toimepanemisele. Samuti on teda vanglas korduvalt karistatud distsiplinaarkorras (vangla toimiku
3. osa, lehed 6-7, 13-14, 43-44, 53-54, 76, 83). Aasta jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras 6-l korral, sealhulgas käesoleval aastal 4-l korral ning viimati 01.10.
4. a. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Uue kuriteo riski suurendavad tema majanduslik 3