1-09-22098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2009. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Kriminaalasja number 1-09- 22098
(09260104723)Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Maie Loks Kriminaalasi V. M. süüdistuses KarS § 424 järgi Prokurör Külli Zimm Süüdistatav Kaitsja V. M., isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, töövõimetuspensionär 80 % töövõime kaotusega, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata tõkendelukohast lahkumise keeld Peeter Järv RESOLUTSIOON V. M. süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega kolm
(3)kuud. KarS § 73 lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et V. M.ule mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. M. ei pane kolme
(3)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sisse nõuda V. M.ult riigituludesse kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Peeter Järve osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kuuluv sundraha riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole SEB Pangas, nr.10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-09-22098 advokaaditasu (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu V. M.ut süüdistatakse selles,et tema juhtis 07.07.2009.a. kella 20.54 ajal Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi alevikus Männiku teel registreerimata mootorsõidukit Voshod seisundis, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna 0,86 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l tuleb lugeda lõplikuks mõõtetulemiks 0,77 mg/l. V. M. rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi , s.o. mootorsõiduki juhtimine joobesesiundis. Süüdistatava V. M.u, süüdistatava kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V. M.ule mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud. KarS § 73 lõigete 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui V. M. ei pane kolme aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav V. M. kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. V. M. tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ning kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu – 960 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu V. M. on töövõimetuspensionär 80 % töövõime kaotusega, mistõttu tema võimalused sissetulekut saada on oluliselt piiratud, tal on viie alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja menetluskulud kokku ületavad 7000 krooni, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on süüdistatavale ülejõukäiv. Seetõttu jätab kohus menetluskulud osaliselt –väljamõistmisele kuuluva sundraha ulatuses riigi kanda. Epp Tombak Kohtunik