K. , elukoht xx, isikukood xxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, haridus 5 klassi, x, kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada E. K.
järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
K. karistusest, kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist ning paigutada E. K. kuueks kuuks x Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohustada E. K. it ilmuma kohtu poolt määrataval ajal x ( xx ). Välja mõista E. K. ilt riigituludesse 1000 ( üks tuhat) krooni kriminaalmenetluse kulu. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ E. K. , kriminaalasja number, menetluskulu). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E. K. it süüdistatakse selles, et tema 07.novembril 2009. a kella 19 paiku pani Võrumaal x alevikus x asuva x koridoris jala ette kaasõpilasele AA ule, kes kukkus põlvili ning seejärel lõi teda kolm korda põlvega kõhtu, tekitades füüsilist valu ja mõlemale põlvele verevalumid. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega –AA ule kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning tema tervise kahjustamisega – pani E. K. toime
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus
K. ile karistuseks 30 päeva vangistust.
K. karistusest, kohaldades mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist ning paigutada E. K. x kuueks kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai E. K. kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokurör on vestelnud eelnevalt E. K. i emaga, kes on nõus poja paigutamisega kuueks kuuks x. x on andnud broneerimiskirja, millest nähtub, et E. K. ile on broneeritud x x x õppekoht, broneering kehtib kuni 10.03.2010.a. ( tl 65). Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni , prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning E. K. i karistusest vabastamise ja mõjutusvahendi kohaldamisega ning leiab, et E. K. tuleb süüdi tunnistada
järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele, vabastada
§ .87 lg 1 p 4 alusel karistusest ja paigutada x. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad E. K. ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud kogusummas krooni - s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest E. K. pani toime teise astme kuriteo ning määratud kaitsjale vandeadvokaat Valli Kallastele makstav tasu kokku 2010 krooni (sh uurija määrusega makstud 350 krooni ( tl 33). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et x õppiv , varem kriminaalkorras karistamata alaealine E. K. ei oma mingit sissetulekut, tema vanematel puudub töökoht, peres kasvab ka gümnaasiumis õppiv õde, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja mõistab E. K. ilt riigi kasuks välja 1000 krooni menetluskulu. Kersti Vosman Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.