1-09-14883/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-09-14883 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu L. R.a vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu L. R. (isikukood XXX; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas)
2. jaanuar 2010.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jätta L. R. Tartu Maakohtu 14.10.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 14.10.2009.a. otsusega tunnistati L. R. süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati L. R.a karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.04.-27.05.2009.a ja 22.06.-13.10.2009.a. so kokku 5 kuud ja 12 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.10.2009.a. Käesoleval ajal kannab L. R. karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 14.10.2009.a. ja lõpp 01.02.2010.a. 17.12.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud L. R.a isikliku toimiku otsustamaks L. R.a vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu L. R. palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et L. R. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt L. R. vangistuse kandmise aja jooksul distsiplinaarrikkumise toime pannud ei ole. Vangistuse ajal teiste kinnipeetavate ja vanglaametnikega probleeme esinenud ei ole. Kuna kinnipeetavat on kriminaalkorras üheteistkümnel korral karistatud, on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 96 %. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta L. R.a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. L. R.al puudub kindel elukoht. Võimalik oleks ööbida üksnes Tartu linna varjupaigas Lubja
3. Ka puudub L. R.al toetav võrgustik ning motivatsioon teha oma käitumises muudatusi. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et L. R. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu L. R. on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda kohtu arvates L. R.a vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest nähtuvalt on L. R.a kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral sh peamiselt varguste eest. Seega on L. R. olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne. Ka on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest väärteomenetluse korras. Selline L. R.a varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks, et L. R. oleks võimeline ennetähtaegse vabanemise korral jätkama oma elu seaduskuulekalt käitumiskontrollile allutatuna. Peale selle takistab L. R.a tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et kriminaalhooldusosakonna kinnitusel tal puudub kindel elukoht. Kindla elukoha olemasolu on aga käitumiskontrollile allutamise üks olulisemaid eeltingimusi. Kodutute varjupaika ei saa lugeda inimese alaliseks elukohaks. Kohtunik Rita Kulberg 2