§-de 122 ja 266 lg 2 p 1 järgi Prokurör Külli Zimm Süüdistatav M. H. – isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel,algharidusega, x, elukoht xx; kriminaalkorras karistatud 17.10.2008.a. Tartu Maakohtu poolt
alusel vangistusega 3 kuud 18-kuulise katseajaga,16.03.2009 pööratud vangistus täitmisele, karistus kantud, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON M. H. süüdi tunnistada
H. katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
H. on käitumiskontrolli ajal kohustatud - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - jätkama põhihariduse omandamist. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõusta M. H. ilt kolm tuhat
järjepidev ja suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Veel süüdistatakse M. H. i selles, et tema ajavahemikul 15.-16.11.2009, ööl vastu 28.12.2009 ja ajavahemikul 01-03.01.2010 tungis valdaja tahte vastaselt sisse ebaseaduslikult üle traataia ronides Põlva maakonnas x vallas x külas x x hallatava jäätmejaama territooriumile, kus akna lahtimurdmise teel tungis jäätmejaama hoonesse. Toimepandu on kvalifitseeritud
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseaduslik tungimine, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Süüdistatava M. H. i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus M. H. i karistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud ning
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud.
liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, seega kujuneb liitkaristuseks vangistus 8 kuud. Vastavalt kokkuleppele vabastatakse M.H.
lõigete 1 ja 3 sätteid kohaldades tingimisi karistusest ning allutatakse ta 2-aastase katseaja jooksul käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisaks
süüdimõistmisel täitma katseajal ka
lõikes 2 p 2 ja 4 sätestatud kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning omandama üldhariduse. M. H. ilt tuleb välja mõista ka x x kuriteoga – jäätmejaama territooriumile sissetungimisega tekitatud varalise kahju katteks 3000 krooni. Kohtu järeldused Süüdistatav M. H. kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. M. H. tuleb süüdi mõista
§-de 122 ning 266 lg 2 p 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Vastavalt kokkuleppele kuulub M.H. temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastamisele ühes käitumiskontrollile allutamisega. Kuigi kohtueelses ettekandes on kriminaalhooldusametnik andnud omapoolse arvamuse M.H. ile kohaldatava karistusliigi suhtes, leides, et M.H. i määramine kriminaalhooldusele ei ole otstarbekas, kuna varasemal kriminaalhooldusel viibimise ajal ei suutnud ta kontrollnõudeid järgida, mistõttu tuli karistus täitmisele pöörata, on kohus seisukohal, et ettepanek paigutada M.H.
lg 1 p 4 alusel kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, ei ole vastav tema süüle.
§-s 87 on sätestatud alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid, mis ei ole karistused ning kohus võib nimetatud mõjutusvahendeid kohaldada, arvestades 14-18 aastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. M.H. on juba ühel korral analoogse teo eest karistatud. Sellest tulenevalt pidi ta oma tegude keelatust piisavalt mõistma ning kohtu arvates ei oleks olnud kohane temale karistusest erineva mõjutusvahendi kohaldamine. Valgjärve Vallavalitsus on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi kuritegudega – x x hallatava jäätmejaama territooriumile tungimistega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kahju on tekkinud akna ja aknaraami ning aiavõrgu lõhkumisega mitmel korral ning selle suurus on kokku 3000 krooni. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele – 3000 krooni tekitatud kahju katteks tuleb välja mõista võlaõigusseaduse § 1053 lg 2 alusel M. H. ilt. Tulenevalt KrMS § 188 võib kohus panna alaealise kriminaalmenetluse kulude hüvitamise tema vanemale. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 2220 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et varalist seisundit tuleb arvestada ka alaealise isiku vanemalt menetluskulude väljamõistmisel. Kuna M. H. i ema AA i ülalpidamisel on viis alaealist last, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on temale ülejõukäiv. Alaealisel süüdimõistetul endal puudub selleks vajalik sissetulek – ta on ema ülalpeetav. Laste isa on surnud. Eeltoodu asjaoludel ei peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud osaliselt – süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha osas - riigi kanda. Süüdimõistetu vanemal tuleb hüvitada määratud kaitsjale riigieelarvest väljamaksmisele kuuluv tasu 2220 krooni. Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.