1-09-1526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-1526 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Ti
§ 199
lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega.
§ 65lg 1 ja 2 alusel suurendati karistatust Tartu Maakohtu 25.08.2008.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 17.12.
- a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 25.06.
- a ja peaks eelduslikult lõppema 18.03.
- a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 25.12.
- a. 1-09-1526 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
- osa, leht 26) kohaselt puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused. Teda on kriminaalkorras karistatud 5 korda, kuid vanglakaristust kannab teist korda. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid süstemaatiliselt. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 72% ja 52%, siis ei tuleks vangla arvates teda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
- osa, lehed 24-25) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, sest on suur risk uueks kuriteoks ja oma varaseam käitumise tõttu ei sobi kriminaalhooldusele. Tal on kalduvus narkootikumide tarvitamisele. Vanglast vabanemisel tal kindlat töökohta ei ole. Samas on tal elukoht ema – O. Z. - juures XXX. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik asuda elama ema juurde XXX. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 17.03.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 1-09-1526) mõisteti S. N. süüdi
§ 199
lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega.
§ 65lg 1 ja 2 alusel suurendati karistatust Tartu Maakohtu 25.08.2008.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 22 päeva vangistust (vangla toimiku
- osa, lehed 2-3). Antud vangistus kannab ta kinnipidamisprotokolli (vangla toimiku
- osa, leht 1) kohaselt 25.06.
- a. Tartu Maakohtu 25.08.
- a otsusega mõisteti S. N. süüdi
§-de 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega, mille ärakandmata osa asendati üldkasuliku tööga 174 tundi (vangla toimiku
- osa, lehed 16-17). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 17.03.
- a otsusega mõistetud liitkaristusest II astme kuritegude eest ning käesolevaks ajaks on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
§ 76
lg 1 p 2 alusel.
§ 76
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2
(3)1-09-1526 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata
§ 76lg 1 p 2 alusel.
Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistusregistri õiendist (vangla toimiku
- osa, lehed 10-15) nähtub, et süüdimõistetut on alates
- a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Kõik kuriteod on suunatud võõra vara vastu ning vargusi on ta toime pannud süstemaatiliselt. Varasemad karistused pole teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Samuti on tal kalduvus narkootilise aine tarvitamisele. Tartu Maakohtu 25.08.
- a otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise perioodil pani ta toime uue kuriteo. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt ning oma väljakujunenud ühiskonnaohtlikku käitumisstiili ja – hoiakuid ei ole ta suutnud muuta ka kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamise ajal. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu väitel soodustas uute kuritegude toimepanemist ka narkootikumide tarvitamine. Käesoleval juhul on tuvastatud, et süüdimõistetul puudub vanglast vabanemisel töökoht ja kindel sissetulek. Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata narkootikumide tarvitamist ning toime panna uusi kuritegusid. Eelneva alusel puudub kohtul ka veendumus, et süüdimõistetu oleks oma varasemast käitumisest teinud vajalikud järeldused ja oleks võimeline edaspidi vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et teda ei ole viimase vangistusaja jooksul vanglas distsiplinaarkorras karistatud ning tal on vabaduses olemas kindel elukoht. Seega peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
- Lembit Käis Kohtunik 3
(3)