← Eesti

1-09-421/17

Obsah (8)§ 263§ 74§ 75§ 318§ 27§ 32§ 56§ 262

1-09-421 K OHTUO TS US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2009.a., Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalas ja number 1-09-421 (08267000913) Kohtuko

§ 263

p 1, 3 järgi Prokurör ringkonnaprokurör Sirje Hunt Süüdistatav Kaitsja Kannatanu RESOLUTSIOON 1) Nimi: S.A 2) Elukoht ja aadress (tõkend): XXX 3) Isikukood või sünniaeg: XXX 4) Kodakondsus: kodakondsuseta 5) Haridus: põhiharidus 6) Emakeel: vene keel 7) Töökoht või õppeasutus: XXX 8) Karistatus: Pärnu Maakohtu poolt 07.06.2001.a. KrK § 139 lg 3 p 1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 3a 6k katseajaga: 1a 6k. (karistatus kustunud) 9) Tõkend: elukohast lahkumise keeld jurist Vladimir Kuznetsov kokkuleppel XXX Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309 lg 1 ja 3, § 311 – § 313, § 180 1

(18)1-09-421 lg 1 kohus ots us tas : Süüdi tunnistada S.A

§ 263

p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui S.A 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal

§ 75

lg 1 järgi kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks Niidu 5-8, Pärnu. Katseaja alguseks lugeda

  1. september 2009.a. Välja mõista S.A-lt riigituludesse menetluskulud: 6525 krooni sundraha; 2875 krooni isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus; 57 krooni ja 80 senti toimiku koopiate kulu. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga
  2. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja kes tasub või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. S.A-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis alates 14.10.2009.a. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD 2

(18)1-09-421 1.1. S.A on antud kohtu alla süüdistatavana alljärgnevas. S.A-t süüdistatakse selles, et tema pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et viibides alkoholijoobes 05.07.2008.a. kella 04.00 ajal Pärnus Rüütli tänav 40 asuva ööklubi “Mirage” ees, tungis kallale XXX-le ja lõi käes oleva pudeliga kannatanut ühel korral kukla piirkonda, tekitades löömisega XXX-le peaaju põrutuse, vasaku kõrvalesta pindmise marrastuse ja füüsilist valu. Seega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades, pani toime

§ 263p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Kohtu poolt tuvastatud tõendid Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja XXX-le on süüdistatav ja kannatanu võõrad. Lääne Politseiprefektuuris töötava tunnistaja XXXütluste kohaselt said nad politseis väljakutse, et ööklubi Mirage ees on kaklus. Kui kohale jõudsid oli ühel mehel pea katki. Alguses see mees keeldus ütlemast, kes teda lõi, aga pärast siiski ütles. Teda löönud mees oli kasiinos, minnes sinna sisse osutas keegi laua taga istuva noormehe peale. Keegi kannatanu tuttavatest osutas mehele kui lööjale, kes oli kasiinos ja tunnistaja palus tal väljuda kasiinost ja väljas maja seina ääres pandi tol mehel käed selja peale. Tunnistaja ütluse kohaselt hakkas too mees lolli mängima, et miks teda kinni võetakse. Tunnistaja sõnutsi teostasid nad sellele mehele turvakontrolli, et toimetada isik politseisse. Ta küsis, miks seda tehakse, et ta on invaliid ja käe peal arm. Tunnistaja sõnutsi toimetasid nad isiku politseimajja edasi, nad tuvastasid tal joobe ja panid ta kainestusmajja. Tunnistaja ütluste kohaselt ta kaklust pealt ei näinud ja ta ei mäleta konkreetselt enam isikut, kes süüdistatava peale kui lööjale osutas. Tunnistaja siiski täpsustavalt leidis, et kannatanu sõbrad osundasid süüdistatava peale. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on ta süüdistatava sõber ja kannatanut ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt tol õhtul jõid nad Sergeiga kahekesi Mirage juures. Juhtus nii, et nad ööklubis sees ei olnud, olid väljas. Kannatanu tuli tunnistaja XXX juurde, karjus tema peale, tõukas teda ja tunnistaja ütluste kohaselt seejärel lõi ta kannatanut pudeliga. Tunnistaja ütluste kohaselt ta toimunu kellaaega täpselt ei mäleta aga võis olla pärast kella kümmet. Tunnistaja ütluste kohaselt sel hetkel kedagi tema juures ei olnud ja kannatanu oli ka üksinda. Ta lõi kannatanut klaasist õllepudeliga ja löök sattus kuhugi peapiirkonda. Samas annab tunnistaja ütlusi, et selles situatsioonis oli kokkuvõttes tema, Sergei ja et keegi eestlane oli ka. Ümber oli veel teisi tuttavaid, kuid kõrval nad ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, kas ta tuttavad kannatanu löömist nägid. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea, kas eesti mehel, keda ta lõi, oli seal tuttavaid või sõpru, sest ta ei tea, kes on kannatanu sõbrad või tuttavad. Tunnistaja ei mäleta, kas XXX oli tema kõrval või mitte, kuid mäletab, et kõrval oli XXX. Tunnistaja sõnutsi pärast lööki läks ta eemale kohast, kus see juhtus. Tunnistaja ütluste kohaselt ta lõi kannatanut. Keegi ei ole teda sundinud ja teise isiku süüd ei võta ta enda peale. 3

(18)1-09-421 Kohtuistungil kohus avaldas tunnistaja XXX ütluste usaldusväärsuse kontrolliks prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused (tlk 36 -37): „2008.a. juulikuu alguses öisel ajal sõitsin mina koos XXX-iga ja XXX-iga(perekonna nime ei tea) Pärnu linnas ringi. Sõitsime XXX autoga – sinine BMW. Autot juhtis Maksim. Mina ja XXX olime tarvitanud alkoholi ja olime tugevas alkoholijoobes. Mina ja XXX olime mõlemad ära joonud pool liitrit viina. Mäletan, et mingil ajal meie sõitsime kolmekesi ööklubi „Mirage“ ette, kust võtsime peale paar minule tuttavat tütarlast. Sõitsime linna peal ringi. Läksime ööklubi „Sunset“ juurde, kus tarvitasime alkoholi. Järgmine asi, mida mina mäletan on see, et järgmise päeva hommikul helistas minule XXXja ütles minule, et meie olime mingil ajal ööklubi „Mirage“ juures olnud ja et meie olime kellelegi pudeliga pähe löönud. Kuigi mina olin alkoholijoobes, olen siiski kindel, et mina ei löönud mitte kedagi pudeliga pähe. Kui keegi pudeliga kellelegi pähe lõi, siis see oli XXX. XXX ütles, et tema toimetati politseiosakonna kainestusmajja. Mina rohkem midagi juhtunust ei tea.“ Kohtuistungil tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, miks on ta eeluurimisel rääkinud teistsugust juttu, vastas tunnistaja, et ta tuli Soomest ja ei mäletanud mis juhtus, hiljem tuli meelde. Samuti märkis tunnistaja, et ta lihtsalt ei mäleta kõike ja ei mõelnud sellele, et uurimisel sellest varem rääkida. Samuti andis tunnistaja kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei lugenud protokolli läbi, vaid lihtsalt kirjutas sellele alla. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja XXX-le on süüdistatav tuttav ja kannatanut ei tunne. Ütluste kohaselt oli ta tol õhtul Mirage ees ja tuttavatest nägi XXX-i, XXX-i ja XXX-i, viimast ta siis veel ei teadnud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta kasiinos, tõmbas suitsu, kui tuli XXX ja XXX tema juurde. Sergei oli kaine autojuht. XXXkõrval oli XXX, keegi hakkas karjuma ja noris temaga ning sel hetkel XXX lõi viinapudeliga “Mirnaja” kannatanule pähe (eespoole). Nad olid kannatanuga enne tõugelnud omavahel ja karjusid midagi üksteisele. Seejärel XXX kadus ära ja XXX aitas kannatanu trepile, tuli kiirabi. Tunnistaja XXX-i ütluste järgi läks ta seejärel tagasi kasiinosse ja XXXtuli temaga kaasa. Siis tuli politsei ja võttis XXXkaasa. XXXseisis vastu ööklubi Miraget, kui lõi kannatanule vastu pead. Verd hakkas jooksma. Sergei tõmbas ta trepikotta ja keegi tõi salvräti ja siis tuli juba politsei. Kannatanu seisis XXX-i vastas ja nad kaklesid nägu vastu nägu, nad olid vastamisi ja midagi õiendasid. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sündmust pealt kahe ja poole meetri kauguselt. Lähedal olid veel XXX ja XXX. Tunnistaja XXX-i sõnutsi oli ta sel päeval ära joonud pool liitrit õlut. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja XXX_le on süüdistatav tuttav ja kannatanut ei tea. Ta nägi Mirage juures XXX-i ja XXX-i. XXX-i ta aga seal ei näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli ta rannast, jäi Mirage ees seisma, sest seal juures oli tal tuttav ja nägi, et mingi konflikt hakkab eemal tekkima, kuid ta oli kaugel ja halvasti oli näha. Keegi tõukas kedagi ja virutas pudeliga vastu pead. Tunnistaja sõnutsi oli lööjaks XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt oli seal palju rahvast, pudel läks kildudeks. Tunnistaja ütluste kohaselt oli pudel klaasist. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et löödi pudeliga kuhugi pea piirkonda ja ta nägi seda 15 meetri kauguselt. Valgustust oli sündmuse ajal küll, aga kell oli juba kolme nelja ajal öösel. Siis tunnistaja nägi XXX-it,, XXX-it ja XXX-it ning kannatanut ja tema sõpra, kes seisid tunnistaja XXX sõnutsi tema poole seljaga ja seetõttu tunnistaja ei näinud neid näost-näkku. Kannatanu tõukas XXX-i. Kannatanu hakkas esimesena tõukama ja siis tuli 4
(18)1-09-421 ka löök talle pähe. Lööja ja kannatanu seisid vastamisi. XXX lõi kannatanule pudeliga vastu pead. XXXseisis kuskil kannatanu juures ja vahemaa oli meeter, XXX ja kannatanu seisid vastamisi. Tunnistaja ütluste kohasel oli väljas valge ja ta nägi lööki. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja sõnutsi on süüdistatav talle tuttav ja kannatanut ta teab ka. Tol päeval läks ta ööklubisse Mirage. Sergei ütles talle, et pea on kellelgi lõhki. Kellaaega tunnistaja ei mäleta, sest tal oli ta purjus, enda ütluste järgi oli tal 4 promilline joove ja ta ei kanna kella. Kes keda lõi, ta samuti ei näinud. Tol päeval ta puhkas, läks üksi ööklubisse Mirage. Seal oli punt noormehi, kes ropendasid, ta läks sinna vahele ja ütles, et ei tohi ropendada. Tuli XXX ja ütles, et pea on kellelgi lõhki. Tuttavatest seal alguses ei näinud ta kedagi, ainult turvameest tundis, sest ta töötas ise ka turvamehena. XXX tuttavaid ta ei tunne, seega ta ei tea, kas XXXoli üksi või mitte. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja ütluste kohaselt ta süüdistatavat ei tunne, aga kannatanut teab. Ütluste kohaselt oli tunnistajal sõnavahetus kannatanu vennaga, kui sekkus pikem noormees ja nad läksid kannatanuga pangaautomaadi juurde rääkima. Tunnistaja jäi eemale koos kannatanu venna ja sõbraga. Tuli tume BMW, kust väljus 4-5 meest. Nad tulid nende juurde ja pärast nad läksid ka pangaautomaadi juurde. Üks noormeestest lõi kannatanut pudeliga pähe. Lööjaks oli süüdistatav. Tunnistaja ütluste kohaselt, nähes lööki, seisis ta löömisest 15 – 20 meetrit eemal ja küljega, kuid nägi kuidas süüdistatav lõi kannatanut klaasist pudeliga. Tunnistaja sõnutsi ta löögimomenti ei näinud, nägi kuidas kannatanu oli vastu pead saanud ja just kukkunud. Tunnistaja kohtuistungil väitis, et lööjaks oli siiski süüdistatav, sest ta seisis kannatanu kõrval ja pudel oli käes. Kannatanu seisis seljaga pangaautomaadi poole ja näoga pargi poole. Süüdistatav oli külje peal kannatanu vasaku käe poole rohkem. Löök tuli vasakult ja verd tuli. Pärast seda kukkusid killud asfaldile. Tunnistaja leidis, et vahetult enne löömist oli pudel samuti süüdistatava käes ja seda koguaeg ning ta liiklus sellega ringi. Tunnistaja ei näinud, et kellegi vahel oleks olnud tõuklemist. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja ütluste kohaselt on kannatanu XXX tema vend ja süüdistatavat ta ei tunne, kuid näeb teist korda. Esimest korda nägi ta süüdistatavat Mirage ees, kus ta läks pudeliga kallale tema vennale. See oli eelmise aasta suve lõpus, kuupäeva ta ei mäleta. Mirage juures olid nad XXX-ga kahekesi ja ajas juttu hr. Kalmusega. XXX oli eemal Hansapanga automaadi juures. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta vahepeal klubis ja kui välja tuli, nägi löömist. Esimest korda nad läks klubisse koos vennaga ja siis kui välja tulid, jäi vend välja. Sündmus leidis aset vististi enne nelja öösel. Ütluste kohaselt kui tunnistaja XXX rääkis Mirage peaukse juures juttu ja kui ta keeras pead XXX-i poole, nägi umbes kümne-kaheteist meetri kauguselt, et XXX-it rünnati heleda pudeliga ja samuti nägi ta, et ründajaks oli heleda särgiga isik, kes on kohtus antud asjas süüdistatav. Löök toimus kõrvalt XXX-le vasakule poole pähe ja pudel läks katki. Löömise ajal olid XXX ümber kolm inimest meeter-pooleteise vahedega, kes pärast löömist lahkusid. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ehkki ta oli eemal, hoidis ta ikka XXX-l silma kogu aeg peal, kuna ta on tema vend. XXX kõrval olid noored mehed ja XXX oli Hansapanga automaadi astme juures, konflikti ei olnud, ta rääkis poisiga, keda tunnistaja XXX ei tunne. Pärast lööki lööja ja mingid sõbrad läksid XXX juurest ära ning siis läks tunnistaja XXX juurde, viimase pea oli verine ja maas oli klaasikilde. 5
(18)1-09-421 Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused Tunnistaja XXX ütluste järgi ta süüdistatavat teab, aga kannatanut ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt tol päeval nad tulid Mirage juurde ja ta oli BMW roolis. Autos olid veel XXX ja XXX. Nad sõitsid Mirage juurde, siis XXX peatus, et teised saaksid autost välja. Kui nad väljusid, nägi et XXX-i käes oli peaaegu tühi plastmassist poolteise liitrine „Neste“ teepudel ja siis XXX-i käes oli viinapudel. Autos jõid XXX ja XXX mõlemad korda mööda nii viina kui teed nendest pudelitest. Nad väljusid autost ja XXX sõitis edasi parklasse. Parkis auto, väljus autost ja läks nende poole. Seejärel nägi, kui XXX lõi kannatanut pähe „Mõrnaja“ viinapudeliga. Tunnistaja ütluste järgi XXX oli purjus ja tema hinnangul oli tal keskmine joove. Tunnistaja ei kuulnud, kas ja mis juttu rääkis XXX ja kannatanu omavahel, sest ta läks autot parklasse viima ning ütluste kohaselt nägi ta ainult lööki. Artur lõi kannatanut vastu pead ja jooksis minema. Tunnistaja XXX-i ütluste järgi läks ta nende juurde. Kannatanu ja tema sõbrad viisid kannatanu pangaautomaadi juurde, tal jooksis peast verd, keegi kutsus politsei ja kiirabi. XXX aitas viia kannatanu pangaautomaadi juurde. Seejärel läks tunnistaja XXX koos Sergeiga kasiinosse. Sergei ära joosta ei püüdnud. XXX-il olid tumedad teksad, lühikeste käistega valge särk ja mingid lillekesed olid sellel ees. Tunnistaja ütluste kohaselt ta kohtas hiljem ka ühel korral XXX-it nädala pärast, ta ütles, et ei mäleta, mis juhtus. Kui kannatanu sai löögi, siis ta ei kukkunud, vaid hakkas aeglaselt vajuma, siis ta sõbrad võtsid tal käest ja viisid automaadi juurde istuma. Tunnistaja ütluste järgi nägi ta, et löök oli pähe, kuid ei näinud seda lähedalt. Kannatanu oli teadvusel ja tunnistaja nägi, et verd jooksis kannatanul peast, kui viimane istus pangautomaadi juures. Tunnistaja ütluste kohaselt kannatanu oli teadvusel, sest ta liikus. Mirage juurde nad sõitsid Pikalt tänavalt ja keerasid Bravo eest mööda kuni Rüütli tänavale Mirage ette, siis väljusid autost XXX ja XXX. Tunnistaja XXX-i ütluste järgi sõitis tema seejärel edasi 15 meetrit autot parkima, keerates Mirage eest vasakule Ringi tänavale bussijaama poole, kus asuvad parkimiskohad. Seejärel, ehkki tunnistaja sõnutsi ta kella ei vaadanud, võis minna veel umbes 8-12 minutit, kui ta jõudis sündmuspaigale. Tunnistaja XXX-i ütluste kohaselt nägi ta kannatanu pudeliga lööki, kui ta oli 10-13 meetri kaugusel ja kui ta autost Mirage juurde tuli. Kannatanu seisis, siis tema poole seljaga ja ta oli Mirage sissepääsu ning panga automaadi vahel, sealjuures oli ta näoga Mirage ukse poole. XXX seisis kannatanu suhtes mitte otse, vaid poolkülitsi ja kannatanu poolt vaadatuna paremal. XXX seisis kannatanu vastas. Tunnistaja XXX-i ütluste kohaselt karjuti omavahel, aga tõukamisi enne lööki ei olnud. Kannatanu sai XXX-lt pudeliga löögi ülevalt alla kuhugi peapiirkonda ja see järel jooksis viimane ära. Sündmuse lähedal oli ka XXX, kuid tunnistaja XXX ei mäletanud enam, kus ta seisis. Tunnistaja XXX-i ütluste järgi on ta XXX-i lapse ristiisa. Samuti oli seal XXX. XXX-it aga tunnistaja XXX ei näinud. Tunnistaja XXX-i kohtus antud ütluste järgi kinnitas ta, et andis tegelikult politseis samasuguseid ütlusi nagu kohtus. Tunnistaja samuti selgitas, et kohtueelsel uurimisel olid ütlused seepärast ehk erinevad, et talle öeldi, et kannatanu tundis selle ära, kes teda lõi. Kohus avaldas tunnistaja XXX-i ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel uurimisel 23.07.2008.a. antud järgmised ütlused: „ Peale seda, kui mina olin S ja A autost välja lasknud, keerasin autoga Ringi tänavale, et see sinna ära parkida. Auto parkisin kohe Mirage nurga taha – esimesse parkimiskohta peale invaliidikohta. Istusin autos, kus tegin 6
(18)1-09-421 suitsu. Autos võisin olla umbes kümme minutit, misjärel tulin autost välja ja hakkasin kõndima Mirage nurga juurde, siis mina nägin, et Mirage ukse kõrval asuva Hansapanga automaadi trepiastmel istus üks minule tundmatu noormees. Noormees oli umbes 25-aastane, rääkis eesti keeles, juuksed olid vist musta värvi ja lühikesed, keskmise kehaehitusega. Mina ei mäleta, mis riided noormehel seljas olid. Nägin, et noormees hoidis ühte oma kätt pea peal. Noormehe sõrmede vahelt tuli verd. Noormees oli teadvusel, kuna tema silmad olid avatud. Mina ei märganud, et noormehe ümber maas oleks midagi olnud. Noormehe ümber seisid inimesed, kuid mina neid ei tundnud. O oli tänava peal ja lihtsalt seisis seal. Nägin, et Sergei oli Mirage ukse ees. Arturit mina ei näinud. Läksin S juurde ning meie kahekesi läksime ööklubi all olevasse kasiinosse. Mina enam A-t õhtu jooksul ei näinud. S ütles mulle vaid hiljem seda, et ööklubi ees olevat olnud kaklus – kelle vahel ja kuidas see toimus, tema minule ei rääkinud. S-il oli sel päeval seljas valget värvi mustriga lühikeste käistega särk ning jalas sinist värvi teksapüksid. Mina nägin A-t paar päeva peale sündmust. A ütles, et tema ei mäleta, mis ööklubi Mirage ees juhtus.„ Samuti avaldas kohus kohtueelsel uurimisel XXX-i ütluste lõpust vene keelse kinnituse, mis oli allkirjastatud XXX-i poolt käsikirjaliselt tõlkes järgmiselt: „Protokoll on minu sõnade järgi koostatud ja mulle tõlgitud.“ Tunnistaja kohtuistungil selgitas, et tegelikult politseis andis ta samasuguseid ütlusi kui kohtus ja et tema teksti võidi tõlkida ka erinevalt. Samuti andis tunnistaja XXX ütlusi selle kohta, et XXX oli pärast juhtunud Mirage ees rahulik. Kannatanu XXX kohtuistungil antud ütlused Kannatanu ütluste kohaselt 05.07.2008.a. öösel tuli ta oma vennaga Miragest välja ja said XXX-ga kokku, kellega oli probleem ja tüli olnud. Seejärel jalutasid nad XXX-i tuttavaga Hansapanga automaadi poole ja räägiti rahulikult, siis tuli teine seltskond. Alguses läks see teine seltskond kannatanu venna ja XXX-i poole, siis tuli aga kannatanu poole. Kannatanu ütluste kohaselt see seltskond rääkis vene keeles ja ta püüdis neid rahustada. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta seljaga Mirage poole, näoga tänava poole. Isik, kes teda siis lõi, oli vasakut kätt, s.t. seisis vasakul pool. Kui löök tuli ja oli ta seejärel maas, sest oli saanud löögi pudeliga pähe. Kannatanu ütluste järgi sai ta löögi pea vasakule poole. Kannatanu ütluste kohaselt tema kõrval ei olnud sel hetkel aga kedagi. Enne seda oli ta rääkinud Kalmuse tuttavaga juttu, kuid seda isikut ta enam istungil ei mäletanud. Pärast lööki tulid tema juurde ta vend ja sõbrad Miragest. Kannatanu leidis, et vaatamata sellele, et XXX-ga ei olnud tal häid suhteid, andis viimane kohtuistungil siiski õigeid ütlusi. Ka praegu ei ole nad XXX-ga sõbrad, ehkki kui näevad siis ikka teretavad. Enne pudeliga löömist tõuklemist ei olnud üldse. Kannatanu ütluste järgi kaotas ta löögi tagajärjel teadvuse 15 minuks, olles trepiastme peal ja seejärel kutsuti kiirabi. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta lööja ära, kuna ta seisis tükk aega vasakul pool. Enne lööki kannatanu ei pannud XXX-i käes pudelit tähele. Löögi tagajärel olid kõrvalest ja pea katki. Kannatanu ütluste järgi oli ta seetõttu töölt eemal nädal-poolteist ja tal olid peavalud. Ta oli haiguslehel ja võttis valuvaigisteid. Kannatanu kohtuistungil jäi selle juurde, et tema lööjaks oli isik, kes on antud asjas ka kohtu all. Kannatanu näitas kohtuistungil, et löök toimus pea küljele. Kannatanu ütluste kohaselt 7
(18)1-09-421 nägi ta löögimomenti ja löök tuli ka tema suunas külje pealt. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta kohtus esimest korda XXX nimelist isikut, kes väitis kohtus, et tema lõi teda. Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (tlk 4) järgmise lause: „Noormees, kes mulle millegagi vastu pead lõi, kandis minu meelest heledat fliisi. Rohkem ma teda kirjeldada ei oska, aga kui ma teda näeksin, siis ta näo järgi ära tunneksin ära.“ Kannatanu kohtuistungil selgitas, et ta ei ole enam kindel, et see mees, kes teda lõi just fliisi kandis ja jäi selle juurde, et see, mida kandis oli heledat värvi. Süüdistatava XXX-i kohtuistungil antud ütlused Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitsid nad XXX-ga ja XXX-ga autoga BMW, viimane oli rooli taga. Nad sõitsid Bravo poolt Mirage juurde, A istus taga. Mirage juures peatuti, XXX istus ees, nad tulid A-ga autost välja ja XXX läks O poole. Seal oli konflikt. O-l ja kannatanul oli konflikt nad riidlesid. Kõik riidlesid. O ja kannatanu ja veel oli keegi. Süüdistatav seisis ja siis tuli hiljem A ja siis nad hakkasid kannatanuga riidlema. Kannatanu oli üksi ja seisis seljaga Mirage poole. XXX-i ütluste kohaselt seisis ta XXX-ga Mirage sissepääsu ja pangaautomaadi vahel. Süüdistatav XXX kokkuvõttes märkis, et tema seisis kannatanu suhtes paremal ja XXX vasakul pool. Edasi hakkasid XXX ja kannatanu riidlema, süüdistatav tahtis neid rahustada, kummardades et pudelit teega maha panna ja siis oli löök. Konflikt O ja kannatanu vahelt läks üle konfliktiks A-gaja kannatanuga. Löömise ajal kannatanu lähedal olid süüdistatav ja A. O seisis eemal natuke. Süüdistatav ei osanud öelda, millest sai tüli alguse, sest kui nad kohale saabusid, siis juba vaidlus käis. Pärast lööki jäi süüdistav kannatanu kõrvale ja A jooksis minema. Keegi kutsus kiirabi ja politsei tuli kohale kahe minuti pärast.. Süüdistatav leidis, et tal ei olnud mõtet ära joosta, sest tema ei olnud lööjaks. Kannatanu võis seetõttu tema kui lööja peale osutada, leidis süüdistatav, et A oli valges riietuses ja tema samuti, ta ajas sassi. Kõik käis nii kiireseti. Ta ise ka ei saanud aru. Süüdistatav ei näinud, et keegi oleks fliisiga olnud. Politseis uurija kutsus kabinetti ja palus, et süüdistatav räägiks. Süüdistatava ütluste järgi politseis ütles ta, et sündmuspaigal oli neli kaamerat, et sealt näete, kes lõi kannatanut. XXX nime süüdistatav politseis ei nimetatud, sest nad olid sõbrad ja arvas, et uurija vaatab ise linti ja saab ise sellega hakkama. Advokaadist ülekuulamisel süüdistatav loobus. XXX on varem kriminaalkorras karistatud ja on tingimisi vabastatud vangistuse kandmisest. Kannatanuga enne nimetatud sündmust süüdistataval kokkupuuteid ei olnud. Süüdistatav leiab, et kannatanu ajab teda kellegagi segamini, sest isikud seal olid agressiivsed ja ei pannud kõike tähele, sest kõik toimus kiiresti. Kohtuistungil avaldatud kirjalikud tõendid Kohus avaldas kohtuistungil: - SA Pärnu Haigla teatise (tlk 2), mille kohaselt XXX viibis ambulatoorsel vastuvõtul 05.07.2008.a. ning diagnoosiks märgiti peaajupõrutus ja vasaku kõrvalesta pindmine marrastus. Määrati ambulatoorne ravi. - patsiendikaardi koopia (tlk 5), mille kohaselt on märgitud patsiendi saabumine SA Pärnu Haigla EMO-sse 05.07.2008.a. kell 04:28. Selle kohaselt on esialgseks diagnoosiks märgitud 8
(18)1-09-421 peapõrutus ja vasaku kõrvalesta pindmine marrastus. XXX on kaevanud tugevat peavalu ja iiveldust, mäletab juhtunut ositi. Arst leidis, et patsient on teadvusel ja kontaktne. Orienteerub ajas ka kohas. - patsiendi konsultatsiooni ja ravilehe kohaselt (tlk 6) on sisearst XXX kohta märkinud 05.07.2008.a., et XXX oli käinud ööklubis, kus oli tarvitanud viinakokteili, eelnevalt õlut ka. Oli pudeliga vastu pead saanud, seejärel juhtunust eriti midagi ei mäleta. Kaevata ei ole praegu midagi, on igati adekvaatne. Neuroloogilise koldeleiuta. Kukal kange ei ole, silmaavad võrdsed, keel otse. Kõõlus - periotaalrefleksid normaalsed. Kompuutertomograafiline uuring peast normis. Alkoholi sisaldus veres 2,41 promilli. Patsient haiglasse jääda ei soovi. Vend tuleb järele ja jälgib. - SA TÜK RD Maarjamõisa radioloogia 05.07.2008.a. vastus (tlk 7) XXX kohta, mille kohaselt intrakranaalselt verdumist ei tähelda. Ajustruktuurid sümmeetrilised, keskjoon nihketa. Ajuparenhüümis koldeleidu ei ole. Liikvori ruumid mahumuutuseta. Koljuluud intaksed. - äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli kohaselt (tlk 8-10), esitati kannatanu XXX-le äratundmiseks kolm isikut. Kokkuvõtvalt nende seast tundis ta ära isiku, kes süüdistuses toodud asjaoludel oli teda pähe löönud, kelleks osutus XXX. - 04.08.2008.a. ekspertiisiakti (tlk 13-14) ekspertarvamusekohaselt:
  1. Ekspertiisiaktiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud XXX-l peaaju põrutus ja nahamarrastus vasakul kõrval.
  2. Tervisekahjustus on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik et määruses märgitud ajal – 05.07.
  3. Tervisekahjustuse täpne mehhanism pole kohtuarstlike meetoditega määratav, kuna esitatud ravidokumentides puudub väliste vigastuste kirjeldus ja lokatsioon. Seega võivad vigastused olla saadud nii kukkumisel vastu kõva tömpi pinda või vastu pinnasest välja ulatuvat kivi kui ka löögist kõva tömbi esemega.
  4. XXX-l esinenud tervisekahjustus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega orienteeruvalt mitte rohkem kui 4 nädalat. - 01.08.2008.a. äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli (tlk 26-28) kohaselt tunnistaja XXX tundis ära kolme isiku seast isiku, kes kokkuvõtvalt süüdistuses toodud asjaoludel lõi pudeliga pähe kannatanu XXX-le lööjaks osutus S.A. - 06.08.2008.a. äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli (tlk 31-33) kohaselt tundis tunnistaja XXX ära kolme isiku seast isiku, kes kokkuvõtvalt süüdistuses toodud asjaoludel lõi pudeliga pähe kannatanu XXX-le, lööjaks osutus S.A. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. S.A süüdistus

§ 263

p 1 järgi Prokurör nõudis kohtuistungil S.A süüditunnistamist ja karistamist süüdistuse alusel

§ 263p 1 järgi, jättes süüdistuses välja kuriteokoosseisus toodud 3.

punkti (

§ 263p 3).

Antud süüdistuse piiridest lähtub ka kohus.

§-s 263 p 1 järgi on karistatav avaliku korra raske rikkumine, mille kohaselt rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 9

(18)1-09-421 Karistusseadustiku § 263 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo - avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise - toimepanemine, millele lisandub vastav kvalifitseeriv tunnus nt vägivald (

§ 263

p 1).

§-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita

§-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Kohus märgib, et avaliku koha mõiste on vaadeldav õiguspraktikas ja - teoorias nn määratlemata õigusmõistena, mistõttu taotluslikult ei ole need mõisted ka kunagi detailideni lõpliku kirjeldusena fikseeritud, vaid jäetud abstraktseteks, kuna konkreetsed elulised asjaolud determineerivad selle mõiste sisu igal üksikjuhtumil. Samuti selle mõiste sisustamisel tuleb lähtuda kohtupraktikas tunnustatud põhimõtetest ja seisukohtades ning normi eesmärgist. Riigikohus on märkinud, et avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334; ka RKL 3-11-102-03 p 9). II. Ebausaldusväärsed ütlused Kohus peab ebausaldusväärseteks ütlustes kõrvaldamatute vastuolude tõttu tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlusi. Nimetatud ütluste andjad kohtuistungil on öelnud, et süüdistuses kirjeldatud asjaoludel kannatanu löömise pani toime hoopis XXX. Samas, aga tunnistajate endi ütlused ei haaku omavahel mitmetes asjaoludes ning samuti on vastuolulised nende endi ütlused. KrMS § 66 lg 1 alusel on tunnistaja isik, kes teab tõendamiseseme asjaolusid. Nimetatud tunnistuses sisalduvate vastuolude tõttu, võrreldes neid kogumis kõikide teiste tõenditega, jõudis kohus siseveendumusele, et versiooni nagu oleks kuriteo hoopis toimepannud XXX, kinnitavad põhjendamatult vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed tõendid, mida ei saa võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Kuivõrd nimetatud versiooni on esitanud ka süüdistatav, siis peab kohus ka tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Samuti KrMS § 268 lg 6 alusel edastab kohus seoses valeütluste kahtlusega teate ja antud kohtuotsuse koopia politseile tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 2.1. Kohus peab ebausaldusväärseks kõrvaldamatute vastuolude tõttu tunnistaja XXXütlusi, sest viimase ütlused ei haaku teiste tunnistajate, kannatanu ja tegelikult ka süüdistatava ütlustega. Sama kehtib ka XXX kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste erinevuse kohta ning eeltoodule ei ole võimalik leida loogilisi põhjendusi. Samuti ei ole tunnistaja XXX ütlused järjepidevad oma sisu poolest ka kohtus. Nt alguses väitis ta, et neil oli kannatanuga konflikt ja nad olid kahekesi. Seejärel väitis ta, et löömise situatsioonis oli tema, S.A, kannatanu ja oli ka keegi eestlane. Samuti mõne ajapärast märkis ta, et ka M oli kõrval (tlk 62). Samas XXX andis kohtuistungil ütlusi, et tema nägi sündmust pealt 10-13 meetri kauguselt, seega XXX ütluste järgi, ei olnud ta kõrval (tlk 77). Järelikult on ka kaitsesüüdistatava versiooni väidetavalt kinnitavad XXX ja XXX ütlused selles osas omavahel vastuolulised. 10

(18)1-09-421 Samuti, näiteks süüdistuses toodud sündmus ei toimunud sel ajal nagu nimetab XXX, et pärast „kella kümmet“ vaid öösel „04:00 ajal“, mis on üheselt tõendatud muude tõenditega kogumis. Tunnistajad XXX ja XXX andsid kohtus ütlusi, et kannatanule löödi pähe viina pudeliga. XXX andis aga kohtus ütlusi, et tema lõi kannatanule pähe hoopis õlle pudeliga. Seega on ka kaitse-süüdistatava versiooni väidetavalt kinnitavad ütlused omavahel vastuolulised ja sellele ei ole võimalik leida objektiivseid põhjendusi. Kohus on arvamusel eeltoodu ja järgneva alusel, et XXX puhul on tegemist eneserõõnaga XXX kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt oli lööjaks S.A. Kohtus väitis XXX, et tegelikult lõi tema kannatanut. Kohus ei loe usaldusväärseks XXX seletust asjaolu kohta, et politseis ei lugenud ta protokolli läbi, et seetõttu on sellised lahknevused ütlustes, sest eeltoodud vastuolud on suured ning tema ütlused kohtus ja kohtueelsel uurimisel on põhimõtteliselt täiesti erinevad. Samuti ei ole loogiline ja usutav XXX teine alternatiivne väide-hüpotees, et miks ütlused on erinevad, et ta tuli Soomest ja ei mäletanud, mis juhtus ja et hiljem tuli meelde ja et ta lihtsalt ei mäleta kõike. Käsitletav sündmus toimus 05.07.2008.a. ja XXX kuulati tunnistajana kohtueelsel uurimisel üle 19.08.2008.a. Puudub loogiline põhjendus tunnistaja kohtus antud ütluste järgi, et ta ei suutnud mäletada ka enam kui kuu aega hiljem toimunut, just nii nagu väidetavalt mäletas 16.06.2009.a. kohtuistungil ütlusi andes. Kohtueelsel uurimisel ülekuulatuna väitis tunnistaja XXX, et ta on kindel, et tema kannatanut ei löönud. Seega viimati nimetatud asjaolus on olnud tunnistaja varem lausa kindel, kuid kohtus kinnitab seevastu löömise asjaolude kohta, et tema oli lööjaks. Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (RKL nr 3-1-1-113-06 ja 3-1-1-1-07). Eeltoodu tõttu tuleb XXX ütlused täielikult kuriteosündmuse osas hinnangu andmisest kõrvale jätta. Kohus leiab, et XXX ütlusi ei muuda usaldusväärseks ka asjaolu, et tal oli sündmuse ajal kohtuotsusega tingimisi vabastatud karistuse kandmisest nagu on kaitsja pool viidanud. Samas antud asjaolu XXX ise vastuolude põhjusena välja ei toonudki. Eneserõõn ei ole tunnistaja ütluste vastuolude tõttu millegagi välistatud ja on teiste kohtu poolt allpool käsitletud usaldusväärseteks peetud tõendite alusel kinnitust leidnud. 2.2. Kohus peab samuti ebausaldusväärseteks tunnistaja XXX ütlusi, kuna need ei riimu teiste tunnistajate ütlustega. XXX ütluste järgi toimus lööja ja kannatanu vahel enne lööki tõuklemine, sealjuures hakkas kannatanu XXX-t esimesena tõukama. Tõuklemise fakti ei kinnitanud oma ütlustega aga veel käsitlemata tunnistajad XXX, XXX ja XXX ja kannatanu. Sealjuures ka süüdistatav annab liigselt üldistatult ütlusi, et kui nad autost välja tulid, oli seal konflikt, mis seisnes selles, et O-l ja kannatanul oli konflikt ning üldse kõik riidlesid. Süüdistatava ütluste järgi ei saanud ta aru, milles tüli sai alguses, sest kui ta kohale saabus, siis juba vaidlus käis. Veel lisas ta, et hiljem tuli ka A ja siis hakkasid nad omavahel riidlema. S.A ütluste järgi XXX ja kannatanu enne lööki vaid riidlesid omavahel. 11
(18)1-09-421 Kohtuniku siseveendumuse kohaselt asub ta arvamusele, et tõuklemist ei saanud toimuda, liiatigi veel sellist tõuklemist, et saaks rääkida sellest, kes tõukas esimesena ja siis teisena nagu annab ütlusi XXX, sest seda vastupidiselt eeltoodule ei kinnita veel käsitlemata tunnistajad XXX, XXX ja XXX ja kannatanu. Kohus ei tuvasta eeltoodu alusel ka, et S.A ja kannatanu vahel oleks enne pudeliga lööki olnud mingit omavahelist isiklikul pinnal toimunud konflikti või riidu. S.A ei osanud ka nimetada ka väidetavat vaidluse põhjust. Samuti veel pikemalt käsitlematagi tunnistajata XXX, XXX ja kannatanu ütluste alusel ei saa asuda seisukohale, et enne lööki kõik Mirage ees riidlesid omavahel nagu üldistatult väidab süüdistatav S.A Kohus leiab, et vahetult löömisele eelnenud asjaolus oluliselt eksimine XXX-i poolt sellisel määral seab kahtluse alla kogu tema poolt antud ütluste sisulise usutavuse iseäranis löömise ja lööja kohta antud väidetavad tähelepanekud. Eeltoodud objektiivsete puuduste tõttu ei saa võtta XXX-i ütlusi aluseks, et anda hinnangut süüdistuse paikapidavuse või mittepaikapidavuse kohta tema ütluste järgi. Siinkohal märgitud ebausaldusväärsuse põhjendusel, tuleb XXX-i ütlused tõendikogumist täielikult kõrvale jätta. 2.3. Kohus peab ebausaldusväärseteks ka tunnistaja XXX-i kohtuistungil antud ütlusi. Kohus avaldas kohtueelsel uurimisel XXX-i poolt antud ütlused, kuivõrd oli tekkinud vastuolu tema kohtus antud ütlusega ja seda ei olnud võimalik kuidagi loogiliselt põhjendada. Sealjuures olid XXX-i ütlused vastuolus ka teiste kohtu poolt tõendatuks loetud asjaoludega. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta (RKL nr 3-1-1-52-06). Kohtueelsel uurimisel XXX andis ütlusi, et tema löömist ei näinud, sest oli parkinud auto Mirage nurga taha ja kui kohale jõudis, istus juba kannatanu pangautomaadi ees oleval trepiastmel, hoides ühte kätt pea peal ja sõrmede vahelt tuli tal verd. Kohtuistungil andis aga XXX ütlusi, et ta nägi löömist pealt ja lööjaks oli XXX. Kohtueelsel uurimise andis ka XXX ütlusi, et pärast seda kui ta oli auto ära parkinud ja Mirage ette jõudis, siis ta sellel õhtul enam XXX-t üldse ei näinud. Seega ühel juhul on tunnistaja andnud ütlusi, et ta ei näinud kuriteosündmust pealt, kuna oli nurga taga ja teisel juhul annab ütlusi, kuidas ja kelle poolt sooritati löök kannatanule pähe. Samuti XXX andis kohtuistungil ütlusi, et kannatanu löögi saamise ajal oli näoga Mirage ukse poole. Samas, kohtu poolt allpool usaldusväärseks tunnistatud kannatanu ütluste järgi kannatanu seisis seljaga Mirage (pangaautomaadi) poole. Tegelikkuses väitis seda sama sarnaselt kannatanule ka süüdistatav. Järelikult on ka sel puhul kaitse-süüdistatava versiooni väidetavalt kinnitavad ütlused omavahel vastuolulised, seetõttu ei saa neist lähtuda. Täiendavalt andis XXX kohtuistungil ütlusi selle kohta, et löömise ajal seisis XXX kannatanu suhtes mitte otse, vaid poolkülitsi ja kannatanu poolt vaadatuna paremal pool. XXX märkis ka, et S.A seisis siis kannatanu vastas. Samas on kohus aga tuvastanud tunnistajate XXX-i ja 12
(18)1-09-421 XXX-i ning kannatanu ütluste alusel, et löök tuli hoopis vasakult – kõrvalt kannatanule vasakule poole pähe, kusjuures lööja asus kannatanu suhtes vasakut kätt. Antud asjaolus saab samale järeldusele jõuda ka meditsiiniliste dokumentide alusel koostatud ekspertarvamuse (tlk 13-14) alusel, mille kohaselt kannatanul oli löögi tulemusel just vasaku - s.t. mitte parema kõrva nahamarrastus. Kohus leiab, et ei ole ka üldiselt eluliselt usutav, et paremalt poolt pähe lüües oleks võimalik tekitada vasaku kõrva marrastust. Kohtuistungil andis ka alguses süüdistatav ütlusi, et löögi ajal seisis tema kannatanu suhtes kõrval, s.o. just vasakul pool (tlk 80). Mõne ajapärast aga süüdistatav soovis parandada oma ütlusi selles faktis, väites et ta siiski oli paremal pool. Seega antud asjaolus ei ühti ka XXX-i ja XXX-i ütlused, sest esimese ütluste järgi seisis S.A löögi ajal kannatanu vastas ja XXX lõi paremalt poolt. Järelikult on ka sel puhul kaitse-süüdistatava versiooni väidetavalt kinnitavad ütlused omavahel põhjendamatult vastuolulised ja seetõttu ei saa neid tõendiallikana usaldada. Lisaks sellele, avaldas kohus kohtueelsel uurimisel XXX-i ütluste lõpust vene keelse kinnituse, mis oli allkirjastatud XXX-i poolt käsikirjaliselt tõlkes järgmiselt: „Protokoll on minu sõnade järgi koostatud ja mulle tõlgitud.“ Tunnistaja kohtuistungil selgitas, et tegelikult politseis andis ta samasuguseid ütlusi kui kohtus ja et tema teksti võidi tõlkida ka erinevalt. Kohtul puudub eeltoodud mitteküllaldaste põhjenduse järgi igasugune alus kahelda tõlke õigsuses, ehkki mööndes viitab tunnistaja võimalikule tõlkeveale, sest tõlki on hoiatatud enne tõlkimist

§ 318ja § 321 järgi kriminaalvastutusega.

Sealjuures tegemist ei saa olla tõlkeveaga juba seetõttu, et kaks XXX-i poolt esitatud versiooni juhtunust on täiesti erinevad – ühel juhul oli ta nurga taga, mitte nähes lööki, lööjat ja sellele eelnevat ning teisel juhul nägi kogu sündmust. Seda ei saaks ka rühmitada mõne üksiku sõna või detaili tõlkeeksimuse alla. XXX-i kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on seega põhimõtteliselt erinevad ning XXX-i selgitused selle vastuolu kohta ei ole absoluutselt veenvad, et saaks tema ütlusi tõendamisel üldse arvesse võtta ja kuidagigi suurte vastuolude tõttu usaldada. 2.

  1. Kohus peab samuti ebausaldusväärseteks tunnistaja XXX-i ütlusi, sest viimase ütluste järgi oli tol päeval S.A kaine autojuht ning see fakt ei oli tuvastatud selliselt ühegi tunnistaja ütlusega ega ole kooskõlas ka süüdistatava enda ütlustega. Samuti andis XXX ütlusi, et nägi, et kannatanule toimus löök eespoole pähe ning et kannatanu ja XXX seisid üksteisega vastakuti, kakeldes ja õiendades midagi nägu vastu nägu (tlk 63). Samas kohtu poolt allpool käsitletud põhjustel usaldusväärseks peetud kannatanu ja tunnistaja XXX ütluste järgi sai kannatanu löögi pea vasakule poole ning löök tema suunas tuli külje pealt (kõrvalt). Sarnaselt andis XXX ütlusi, et löök tuli vasakult. Sealjuures kannatanul olev vasaku kõrva marrastus viitab sellele, et löök tuli pigem kõrvalt ja vasakult poolt. SA Pärnu Haigla teatise, kannatanu patsiendikaari, samuti kohtuistungil uuritud patsiendi konsultatsiooni ja ravilehe (tlk 6) ning SA TÜK RD Maarjamõisa radioloogia 05.07.2008.a. vastuse (tlk 7) alusel koostati kokkuvõtvalt 04.08.2008.a. ekspertiisiakt (tlk 1314), milles toodud ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiaktiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud XXX-l peaaju põrutus ja nahamarrastus vasakul kõrval. Eeltoodu alusel ei saanud kuidagi toimuda löök kannatanule pähe ja sinna kuhugi eespoole. Sealjuures on XXX-i, XXX-i ja S.A – nende kõigi – ütlused omavahel täielikult vastuolus selles osas, mis puudutab ka isikute paiknemist löömise ajal (vt otsuse punkt 2.3., selle
  2. ja 7 lõik). Järelikult on ka sel puhul kaitse-süüdistatava versiooni väidetavalt kinnitavad ütlused omavahel põhjendamatult vastuolulised ja seetõttu ei saa neist lähtuda. 13

(18)1-09-421 Kuid mitte ainult eeltoodud põhjustel ei pea kohus XXX-i ütlusi ebausaldusväärseteks, vaid ka seetõttu, et versioon, justkui kuriteotoimepanijaks oli hoopis XXX, põhineb kogumis ülalmärgitud ebausaldusväärsetel ja - ka omavahel - vastuolulistel tõenditel, mis seavad lõplikult kahtluse alla selle paikapidavuse kohtuniku siseveendumuse kohaselt. 2.5. Seega eeltoodu alusel ei saa kujuneda sellist kohtuniku siseveendumust, et tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ning süüdistava S.A ütluste järgi esitatud versiooni, et pudeliga lööjaks oli hoopis XXX, saaks uskuda ja tõendatuks lugeda. Süüdistatav kohtuistungil märkis, et politseis ei nimetanud ta lööjaks XXX-i seetõttu, et nad on omavahel sõbrad ja ta arvas, et politsei vaatab nagunii sündmuspaigal olevate turvakaamerate salvestisi. Kohus avaldas prokuröri taotlusel kohtuistungil tlk 38 toodud Pärnu politseiosakonna 19.08.2009 ettekande, mille kohaselt ei õnnestunud 05.07.2008.a. kella 03:00-04:00 turvakaamerate salvestisi asukohast Rüütli tn 40 Pärnu linnas kätte saada, sest 08.08.2008.a. oli see juba kustunud. Kohus leiab, et süüdistaja on ka eelnimetatuga põhjendanud, miks ei ole antud linti ja selle vaatlusprotokolli tõendite kogumis. S.A andis kohtus ütlusi, et ta jäi pärast lööki kannatanu kõrvale ja XXX jooksis ära, märkides ka, et keegi kutsus kiirabi ja politsei tuli kohale. Süüdistatav istungil väitis, et ta ei jooksnud ära seetõttu, et ta ei olnud lööjaks. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei näita kogumis teiste piisavalt kaalukate tõenditega, et S.A-t ei saa seetõttu pidada kannatanu lööjaks. Liiatigi, ei jäänud ka S.A kuni politsei tulekuni sündmuspaigale, vaid nagu nähtub tunnistaja XXX ütlustest, et ta oli politsei saabudes kasiinos. III. Kohtuotsuse tegemise aluseks olevad tõendid Kohus leiab, et S.A-le esitatud süüdistus on eeskätt tõendatud tunnistajate XXX ja XXX, kannatanu XXX ütlustega ning kohtu poolt avaldatud dokumentaalsete tõenditega. Samuti kaudselt on kinnitatud tõendamiseseme asjaolud tunnistajate XXX ja XXX ütlustega. Nii XXX, XXX kui kannatanu kohtuistungil antud ütluste järgi on tuvastatav, et süüdistuses toodud ajal ja kohas löödi heleda klaasist pudeliga kannatanule pähe S.A poolt ning tekitati seeläbi kannatanule tervisekahjustus ja valu. XXX andis ka järgmisi ütlusi, et nähes lööki, seisis ta löömisest 15 – 20 meetrit eemal ja küljega, kuid nägi, kuidas süüdistatav lõi kannatanut klaasist pudeliga. Tunnistaja kohtuistungil väitis, et lööjaks oli süüdistatav, sest ta seisis kannatanu kõrval ja pudel oli käes. Tunnistaja leidis, et vahetult enne löömist oli pudel samuti süüdistatava käes ja seda koguaeg ning ta liiklus sellega ringi. Tunnistaja sõnutsi ta löögimomenti ei näinud, nägi kuidas kannatanu oli vastu pead saanud ja just kukkunud. Kannatanu seisis seljaga pangaautomaadi poole ja näoga pargi poole. Süüdistatav oli külje peal, kannatanu vasaku käe poole rohkem. Löök tuli vasakult ja verd tuli. Pärast seda kukkusid killud asfaldile. Muuhulgas kohtul ei ole alust kahelda ka seetõttu tunnistaja XXX-i ütlustes ka seetõttu, et kannatanul ei olnud XXX-ga häid suhteid. Vaatamata sellele haakuvad XXX-i ütlused kannatanu ja XXX-i ütlustega ning kirjalike tõenditega, mis tõstab nende kolme ütluste usaldusväärsust veelgi. 14
(18)1-09-421 Kohus leiab, et XXX-i ütlusi täpsustavad ja kinnitavad aga tunnistaja XXX ning kannatanu XXX ütlused, mistõttu XXX-i arusaamises ja tähelepanekutes antud situatsioonist puudub alus kahelda, sest süüdistuses kirjeldatud asjaoludes eelnimetatud tunnistajate ütlused omavahel riimuvad alljärgmiselt: - XXX andis ütlusi, et süüdistatav oli küljega, kannatanu vasaku käe poole ja löök tuli kannatanule klaasist pudeliga vasakult ning siis tuli verd. Pärast seda kukkusid killud asfaldile. Kannatanu seisis seljaga sel ajal pangaautomaadi poole. Pudeliga lööjaks oli S.A. Kalmus ei näinud, et kellegi vahel oleks olnud tõuklemist. - XXX andis ütlusi, et see oli Hansapanga automaadi juures ja S.A-t lõi pudeliga kõrvalt kannatanule vasakule poole pähe ja pudel läks kohe katki. S.A oli heleda särgiga. See toimus Mirage ees ning kannatanul oli seejärel pea verine ja maas oli klaasikilde. Enne löömist konflikti ei olnud. - kannatanu XXX andis ütlusi, et ta tuli Miragest välja ja jalutas Hansapanga automaadi poole ja jäi sinna juurde seljaga Mirage poole. Lööjaks oli S.A, kes enne lööki asus kannatanu suhtes vasakut kätt. Kannatanu andis ka ütlusi selle kohta, et ta tundis lööja seetõttu ära, kuna lööja seisis enne lööki tükk aega vasakul pool. Löök toimus pea küljele, s.o. pea vasakule poole. Kannatanu ütluste kohaselt nägi ta löögimomenti ja löök tuli tema suunas külje pealt. Kannatanu seisis seljaga sel ajal Mirage ja Hansapanga automaadi poole. Lööja kandis heledat värvi riietust. Enne pudeliga löömist tõuklemist ei olnud üldse. Sealjuures kohus avaldas kohtuistungil ka äratundmiseks esitamise protokollid. Nende kohaselt esitati nii XXX-le, XXX-le kui ka XXX-le äratundmise kontrolliks kolm isikut. Kõigil kolmel juhul osutasid nimetatud kaks tunnistajat ja kannatanu antud menetlustoimingutes vaid ühele isikule kolmest kui pudeliga kannatanu lööjale ning selleks osutus üheselt S.A. Seega ka nimetatud tõend ei sea kahtluse alla, et kannatanu ja antud tunnistajate osundamine kohtus just S.A-le kui kuriteo toimepannud isikule ei ole juhuslik ning usaldusväärsust tekitavalt on kannatanu ja antud tunnistajad selles osundamises järjepidevalt ka kohtuistungil enda ütluste juurde jäänud. Antud äratundmiseks esitamised ei sea seega kahtluse alla nimetatud tunnistajate ja kannatanu poolt kohtus antud ütlusi, millest kohus on lähtunud. Kaitsja kohtuvaidluses väitis, et äratundmiseks esitamine ei toimunud kooskõlas seadusega ja politseis kannatanule näidati S.A foto peale suunavalt kui isikule, kellele osutasid kannatanud. Kohus leiab, et äratundmiseks esitamised on tehtud kooskõlas KrMS §-ga 81 ja selles osas vastupidine kaitsja poolne aktiivse kaitse väide on paljasõnaline. Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (tlk 4) järgmise lause: „Noormees, kes mulle millegagi vastu pead lõi, kandis minu meelest heledat fliisi. Rohkem ma teda kirjeldada ei oska, aga kui ma teda näeksin, siis ta näo järgi tunneksin ära.“ Kannatanu kohtuistungil selgitas, et ta ei ole enam kindel, et see mees, kes teda lõi just fliisi kandis ja jäi selle juurde, et see, mida ta kandis, oli aga heledat värvi. Kohus on seisukohal, et kannatanu on täpsustanult seletanud oma ütluste erinevusi ja see on küllaldane ning seetõttu nimetatud vastuolu täpsustamine ei sea kahtluse alla kannatanu poolt antud ütlusi. Seda iseäranis ka seetõttu, et need muude S.A süüdi kinnitavate tõenditega oluliselt riimuvad. Tunnistaja XXX jõudis sündmuspaigale pärast seda, kui süüdistuses kirjeldatud tegu oli toime pandud. Seetõttu on tema ütlused kaudsed. Ta andis ütlusi selle kohta, et kohale jõudes oli ühel mehel pea katki. Antud asjas puudub teiste tõendite pinnalt vaidlus-vastuolu, et selleks isikuks oli kannatanu XXX. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt kannatanu tuttavad osutasid S.A-le kui lööjale ja viimane toimetati seetõttu politseisse. 15
(18)1-09-421 Tunnistaja XXX ütluste kohaselt märkis kohapeal S.A talle, et ta on invaliid ja käe peal on arm. Süüdistatav S.A oma viimases sõnas lisas, et uurija ja prokurör jätsid tähelepanuta ühe asja, et viis aastat tagasi oli tal tugev trauma, 12 operatsiooni, nüüd ta parem pool, käsi halvasti tõuseb ja töötab. Samas sai S.A kohtuistungil tõsta oma paremat kätt kõrgemale kui ta enda pea. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav asjaolu, kui parem käsi töötab halvasti ja sealjuures tõuseb kõrgemale kui tõstja enda pea, et selle siiski töötava käega ei oleks võimalik ülevalt alla pudeliga kannatanule pähe lüüa, kuna käsi ülesse tõuseb. Samuti ei ole antud fakt ka seetõttu eluliselt usutav, et pudeliga süüdistava poolt kannatanu löömine on otseselt tõendatud tunnistajate XXX ja XXX ning kannatanu ütlustega. Tunnistaja XXX ei näinud, kui kannatanut pudeliga pähe löödi ja seega XXX ütlused ei anna rohkem teavet kui eelkirjeldatud tõendid. XXX ütlused ei tõenda muud, kui et ta sai kaudset teavet selle kohta S.A-lt, et kannatanul oli pea lõhki. Järelikult vaidlust ja vastuolusid ei ole selles eelkirjeldatud tõendite pinnal, et kannatanule löödi pudeliga peapiirkonda ja ta seetõttu ta süüdistuses nimetatud tervise kahjustuse sai, samas nii nähtub ka: - SA Pärnu Haigla teatise (tlk 2) kohaselt, et kannatanul oli peaajupõrutus ja vasaku kõrvalesta pindmine marrastus; - kannatanu patsiendikaardi koopia (tlk 3) kohaselt saabus ta SA Pärnu Haigla EMO -sse 05.07.2008.a. Kell 04:28 ja esialgseks diagnoosiks märgitud peapõrutus ja vasaku kõrvalesta pindmine marrastus. XXX on kaevanud tugevat peavalu ja iiveldust, mäletab juhtunut ositi. Samuti kohtuistungil andis kannatanu selle kohta ütlusi, et tal olid peavalud, ta võttis valuvaigisteid ja oli seetõttu sunnitud olema haiguslehel. Eelnimetatud SA Pärnu Haigla teatise, kannatanu patsiendikaardi, samuti kohtuistungil uuritud patsiendi konsultatsiooni ja ravilehe (tlk 6) ning SA TÜK RD Maarjamõisa radioloogia 05.07.2008.a. vastuse (tlk 7) alusel koostati kokkuvõtvalt 04.08.2008.a. ekspertiisiakt (tlk 13-14), milles toodud ekspertarvamuse kohaselt: 1. Ekspertiisiaktiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud XXX-l peaaju põrutus ja nahamarrastus vasakul kõrval. 2. Tervisekahjustus on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik et määruses märgitud ajal – 05.07.2008. 3. XXX-l esinenud tervisekahjustus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega orienteeruvalt mitte rohkem kui 4 nädalat. Seega lisaks ütlustele on tõendatud ka dokumentaalsete tõenditega, et süüdistuses toodud kuupäeval tekitati kannatanul tömbi esemega – milleks võib olla seega ka klaasist pudel – peaaju põrutus ja vasaku kõrvalesta pindmine marrastus. Kohus leiab, et kuivõrd XXX kannatas tuvastatud löömise tõttu valusid ja tal olid vigastused, on tõendatud süüdistuse järgi ka lõplikult koosseisuline objektiivne tunnus „vägivald“. Prokurör nõudis kohtuistungil S.A süüditunnistamist ja karistamist

§ 263p 1 alusel.

Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et nimetatud tõenditega on tõendatud, et tegu pandi toime süüdistatava S.A poolt avalikus kohas – s.o. Pärnus linnas, Rüütli tn 40 asuva ööklubi ees. Objektiivsed tunnused nagu avaliku rahu ja korra rikkumine väljendub vägivallas, mida süüdistatav rakendas kannatanu suhtes, sealjuures neil omavahel puudus igasugune omavaheline tüli või konflikt ja antud vägivald sooritati tunnistajate nähes. Vägivald väljendus süüdistuses kirjeldatud asjaolus, et süüdistatav lõi kannatanut pudeliga peapiirkonda. Peapiirkonnaks on ka süüdistuses märgitud kuklapiirkond ja kahjustused 16

(18)1-09-421 kõrvalestal. Kuna ütluste järgi tuli löök külje pealt kannatanule vasakule poole pähe, siis sellega on seletatavad ka kahjustused kõrval. Peapiirkonda suunatud vägivalla tagajärjel kannatas kannatanu valu, seega eeltooduga on kokkuvõtvalt tuvastatud ka objektiivselt vägivalla sooritamine. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega on ka koosseisuliste objektiivsete tunnuste näol tuvastatud avaliku korra raske rikkumine süüdistatava poolt vägivallaga. Kohus leiab, et süüdistatav pani toime antud kuriteo subjektiivses mõttes otsese tahtlusega, teades, et kui inimene tõstab klaasist pudeli ilma igasugu konkreetse põhjuseta – s.o. üksnes avaliku korra rikkumise motiivil - avalikus kohas ja lööb sellega teist isikut peapiirkonda, mille tulemusega pudel puruneb, toimib ta tahtlikult - või vähemalt möönab ta kõigi

§ 263

p 1 järgi objektiivsete tunnuste realiseerumist, mille tulemusel kannatanu saab tervise kahjustuse ja kannatab valu.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Järelikult on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud kuriteona

§ 263p 1 järgi, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane.

Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt

§ 263

p-s 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte rikkuda raskelt rahu ja avaliku korda vägivallaga, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü

§ 263p 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Järelikult süüdistatav on

§ 263

p 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on S.A süüdistus

§ 263p 1 kohaselt tõendatud ja kohus mõistab ta selles süüdi.

IV. S.A-le mõistetav karistus

§ 263

p 1 alusel on võimalik mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 17

(18)1-09-421 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvasta S.A käitumises tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). Kohus arvestab ka eripreventiivsest aspektist, et S.A-l puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (tlk 51 – 53, 54-55) ja ta on varem karistatud väärteomenetluse korras avaliku korra rikkumise eest

§ 262

järgi (tlk 49-50), mille eest rahatrahv täideti 14.11.2007.a., seega ei olnud see veel õiguslikku tähendust kaotanud karistusregistri seaduse § 31 lg 1 ja § 25 lg 1 p 1 kohaselt (möödunud ühte aastat täitmisest), kui S.A juba 05.07.2008.a. pani toime antud avaliku korra raske rikkumise. Kohus tuvastas, et S.A pani toime kuriteo

§ 263

p 1 järgi otsese tahtlusega, ka antud asjaolu arvestab kohus tema süü suuruse hindamisel ülal märgitult tuvastatud koosseisuliste objektiivsete tunnuste kõrval. Eeltoodu alusel on kohus jõudnud seisukohale, et S.A-t tuleb karistada

§ 263

p 1 kohaselt alla selle keskmise sanktsioonimäära järgi, täpsemalt ühe aastase vangistusega tingimisi kahe aastase katseajaga, allutades ta käitumiskontrollile

§ 75lg 1 p-de 1- 5 alustel. V. Menetluskulud Kr

MS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb S.A-lt välja mõista menetluskuludena riigituludesse: 6525 krooni sundraha; 2875 krooni isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (tlk 15); 57 krooni ja 80 senti toimiku koopiate kulu (tlk 61). VI. Tõkend S.A-le kohaldatud tõkend elukohast - Niidu 5-8, Pärnu – lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VII. Tsiviilhagi ja asitõendeid ei ole. Indrek Nummert Kohtunik 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.