← Eesti

1-09-11645/13

Obsah (6)§ 199§ 65§ 76§ 216§ 74§ 75

1-09-11645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-11645 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX külas, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2.6 ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast nõuetekohaselt arvele Töötukassas; 2.7 mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 2.8 osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutud või valitud sotsiaalabiprogrammis.

  1. K. T.e katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest Advokaadibüroole Nikolai Kõiv riigi õigusabi tasuks 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni (sh käibemaks 20%) ja 1-09-11645 sõidukulude hüvituseks 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) krooni (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt süüdimõistetu K. T.e kaitsmisega.
  3. Välja mõista K. T.elt 1164 (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli) krooni määratud kaitsjale makstava tasu ja kulude katteks riigieelarvesse (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Pärnu Maakohtu 03.08.
  4. a otsusega (kriminaalasi nr 1-09-11645) mõisteti K. T. süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 26.03.2009.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust alates 02.07.

  1. a. Tartu Vangla esitas 21.01.
  2. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 02.07.
  3. a ja peaks eelduslikult lõppema 02.09.
  4. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 02.01.
  5. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  6. osa, leht 21) kohaselt on kinnipeetav läbinud vanglas Sotsiaalsete oskuste treeningu ja motiveeriva intervjuu. Tööhõives ei ole tal töökohtade vähesuse tõttu õnnestunud osaleda. Vabanemisel soovib asuda elama isa juurde XXX. Seisuga 30.11.
  7. a on tema vastu rahalisi nõudeid kokku 83828 krooni. Tal esineb psüühikahäire. Teda on kriminaalkorras karistatud 4 korda, kuid vanglakaristust kannab esmakordselt. Vangistuse kandmise ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kuna uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, siis võib ta vangla arvates vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  8. osa, leht 24) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, sest esinevad uue kuriteo riskifaktorid (puudub kindel elukoht – XXX talu omanik ei ole nõus süüdimõistetule elamispinda andma, kuritarvitab alkoholi, on kergesti mõjutatav ja lävib varem kriminaalkorras karistatud isikutega). Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tal on võimalik hakata elama vanaema – J. P. juures XXX ning leida ka töökoht taluniku juures. 2

(4)1-09-11645 Kaitsja leiab, et süüdimõistetut on võimalik vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Pärnu Maakohtu 03.08.2009. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 26.03.2009.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust alates 02.07.

  1. a (vangla toimiku
  2. osa, lehed 6-7). Tartu Maakohtu 26.03.
  3. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 216

lg 1 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks Tartu Maakohtu 19.12.2008.

a otsuse järgi 6 kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga (vangla toimiku

  1. osa, lehed 17-18). Tartu Maakohtu 19.12.
  2. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati 4-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 09.05.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga (vangla toimiku 1. osa, lehed 19-24). Tartu Maakohtu 09.05.2006. a otsusega mõisteti K. T. süüdi

§ 199

lg 2 p 8 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74alusel 18-kuulise katseajaga (vangla toimiku 1.

osa, lehed 25-26). Seega kannab süüdimõistetu praegu Pärnu Maakohtu 03.08.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust (1 aastat 2 kuud vangistust) II astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole vangistusest. Järelikult on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 1 p 2 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada

§ 76lg 1 p 2 alusel. 3

(4)1-09-11645 Eelkäsitletud kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetut on 4-l korral karistatud varavaste kuritegude toimepanemise eest ning neid on ta sooritanud alates 2005. a. Samas tuleb märkida, et süüdimõistetu ei ole toime pannud raskeid vara-ega isikuvastaseid kuritegusid. Ka ei ole ta rikkunud vangla sisekorda ega karistatud distsiplinaarkorras, samuti ei ole tal ilmnenud märke impulsiivsest ja agressiivsest käitumisest ega enesekontrolli kaotamisest. Kuna süüdimõistetu tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal kindel elukohta vanaema juures, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või võtta ennast nõuetekohaselt arvele Töötukassas, mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutud või valitud sotsiaalabiprogrammis. Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul jääb alla ühe aasta, siis tuleb

§ 76lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, vandeadvokaat Nikolai Kõiv (Advokaadibüroo Nikolai Kõiv) esitas kohtule taotluse õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 1164 krooni (sh käibemaks 20%) ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.

  1. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 2, 29, 31, 52 alapunt 2 ja 59 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  2. Lembit Käis Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.