alusel vangistusega 3 kuud 18-kuulise katseajaga;vangistus pööratud täitmisele 16.03.2009 2) Tartu Maakohtu poolt 04.02.2010
§-de 122 ja 266 lg 2 p 1 alusel vangistusega 8 kuud 2-aastase katseajaga Prokurör : Külli Zimm Kaitsja: vandeadvokaat Peeter Järv Kohtuistungi toimumise aeg 31.mai 2010.a. RESOLUTSIOON 1.Pöörata täitmisele M. H. ile Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 04.02.2010.a. otsusega mõistetud karistus - kaheksa
§-de 122 ja 266 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale liitkaristus - vangistus kaheksa kuud.
H. ile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kohustub täitma
lõikes 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.
H. i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning jätkama põhihariduse omandamist. Kohtuotsus jõustus 11.veebruaril 2010.a., M. H. i poolt kontrollnõuete järgimise ja kohustuste täitmise üle asus järelevalvet teostama Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldaja Katrin Kraani. Erakorralise ettekande sisu 12.aprillil 2010 saabus kohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Mart Holsti poolt kontrollnõuete ning kohtuotsusega pandud kohustuse – jätkata üldhariduse omandamist – mittetäitmise kohta. M. H. oli kutsustud esmakordselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 03.märtsil 2010, kuida ta ei ilmunud. Järgnevalt ei ilmunud M. H. registreerimisele ka 24.märtsil, 31.märtsil ja 06.aprillil 2010, viimatinimetatud kuupäeval oli kriminaalhooldusalune ise lubanud tulla kohale koos Valgjärve valla sotsiaalnõuniku Riina Marraniga. Viimatinimetatu on kriminaalhooldusametnikule teatanud, et M. H. 06.aprillil 2010 tema juurde ei ilmunud. M. H. i ema on kriminaalhooldusametnikule telefonivestluises avaldanud, et M. H. temale ei kuuletu. M. H. ei ole asunud täitma ka temale kohtuotsusega pandud täiendavat kohustust – jätkata põhiharduse omandamist. X 31.03.2010.a. teate kohaselt on M. H. 2009/2010 õppeaastal osalenud õppetöös vaid kaks õppetundi 1.õppeveerandil. Seega pärast kohtuotsuse tegemist ei ole ta koolis käinud. Kriminaalhooldaja on andnud katseaja möödunud perioodile mitterahuldava hinnangu. Kriminaalhoolduse teostamine ei ole saanud reaalselt alata, kuna M. H. ei ole reageerinud kutsetele ilmuda kriminaalhooldusosakonda. Kodukülastuse käigus 22.03.2010 andis M. H. küll lubaduse edaspidi registreerimis- ja koolikohustust täita, kuid reaalselt pole seda teinud. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku pöörata M. H. ile kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. 2 Menetlusosaliste seisukohad Süüdimõistetu M. H. võtab õigeks, et ta ei ole ilmunud kriminaalhooldaja juurde ega hakanud koolis käima. Ta ei ole kohtuistungil esitanud oma käitumise kohta põhjendusi ega ka vastuväiteid karistuse täitmisele pööramisele: M. H. on taotlenud, et juhul, kui karistus pööratakse täitmisele, ei tahaks ta karistust kanda vahetult pärast väärteoasjas määratud aresti kandmist, vaid temale määrataks karistuse kandmisele ilmumiseks tähtaeg. Prokurör leiab, et alused kriminaalhooldaja taotluse rahuldamiseks ja M. H. ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on olemas. M. H. ei ole allunud kriminaalhooldaja järelevalvele ega ole täitnud temale kohtuotsusega pandud täiendavat kohustust. M. H. ile määratud kaitsja on seisukohal, et asjaolusid, mis võimaldaksid jätta M. H. ile mõistetud karistuse täitmisele pööramata, ei esine, sest muid kohustuste rikkumise puhuks seaduses sätestatud võimalusi ei ole M. H. puhul võimalik kasutada. Määruse põhjendused Kohus on seisukohal, et esitatud taotlus M. H. ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 74 lõikes 4 on sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 04.02.2010.a.otsusele oli M. H. ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuete järgimise kohustusele määratud
Kohus on selgitanud kohtuistungil süüdistatavale nimetatud kohustust eraldi muudest kontrollnõuetest ja M. H. on kohtule kinnitanud, et ta saab aru mida selle kohustuse täitmine tähendab – et tal tuleb hakata koolis käima (tl.97). Kooli teatest (tl.118) nähtub, et pärast kohtuotsuse tegemist, millega M. H. ile määrati kohustus jätkata põhihariduse omandamist, ei ole ta reaalselt koolis käima hakanud. M. H. on ka ise kinnitanud, et ta koolis käima ei hakanud, mistõttu võib teha järelduse, et M. H. ei suhtunud sellesse kohustusse tõsiselt algusest peale. Kriminaalhooldusaluse registreerimislehe kohaselt (tl.110) ei ole M. H. ilmunud pärast kohtuotsuse tegemist kordagi kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, kuigi oli seda kodukülastuse käigus ja telefoni teel lubanud. Tal ei ole esile tuua ka mingeid mõjuvaid põhjuseid, miks ta kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud. Seega on M. H. i poolt temale kohtuotsusega pandud kontrollnõuete ja kohustuse rikkumine katseajal tõendamist leidnud. Nimetatud asjaolu on tulenevalt
§-st 74 lg 4 aluseks mõistetud karistuse täitmisele pööramisele.Kuigi osundatud säte 3 võimaldab rikkumise korral määrata süüdimõistetule ka täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra, ei pea kohus M. H. i puhul nimetatud abinõude kohaldamist põhjendatuks.Kui tingimisi vangistusest vabastatu ei ole üldse asunudki kontrollnõudeid järgima, ei ole kohtu hinnangul katseaja pikendamine otstarbekas. M. H. on juba teist korda allutatud käitumiskontrollile ning ta pidi aru saama kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata jätmise tagajärgedest, sest 2009.a. oli tema suhtes analoogse rikkumise tõttu (registreerimiskohustuse täitmata jätmine), pööratud karistus täitmisele. M. H. i käitumine on näidanud, et ta ignoreerib tema suhtes kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning tema sõnade ja tegude vahel on suuri lahknevusi. Kuigi tegemist on alaealise isikuga, ei ole väljaspool vangistuse tingimusi võimalik tema käitumist kontrolli all hoida, sest oma vanemale ta ei kuuletu ning kriminaalhoolduse mõjule ei allu. M. H. on katseajal toime pannud ka väärteo, mille eest teda 16.04.2010 karistati arestiga (tl.119). Seni ei ole M. H. ilmunud aresti ka kandmisele, kuigi kohus on teda selleks kohustanud. Karistus, mis tuleb M. H. il ära kanda, on vastavalt kohtuotsusele ( tl 98-99) 8 kuud vangistust. Kohus määrab, et M. H. peab asuma karistust kandma vahetult pärast seda, kui on ära kantud temale väärteo eest mõistetud arest.Kohus ei arvesta M. H. i taotlusega määrata temale vangistuse kandmisele ilmumiseks mingi hilisem aeg, kuna M. H. i senise käitumise põhjal võib eeldada, et ta ei ilmu vabatahtlikult karistuse kandmisele. Lisaks sellele, et M. H. ei ilmunud kriminaalhooldaja kutsel kriminaalhooldusosakonda, ei ole ta vabatahtlikult ilmunud väärteoasjas määratud aresti kandma ega ka kohtuistungile erakorralise ettekande läbivaatamiseks, mistõttu ta tuli kohtuistungile toimetada sundkorras. Seetõttu määrab kohus, et M. H. tuleb kinni pidada ja toimetada vangistuse kandmisele vahetult pärast aresti kandmise aja lõppu. Käesolevas asjas on menetluskuluks M. H. i kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu – 300 krooni. Kuna M. H. il alaealisena puudub iseseisev sissetulek ning seega võimalus menetluskulu hüvitamiseks, tuleb nimetatud kulu hüvitamiskohustus panna KrMS § 188 alusel alaealise vanemale AA ile. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.