← Eesti

1-09-18263/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-09-18263 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Tõlk Tiina Mõtsar Asi Süüdimõistetu V. Š.i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu V. Š. (isikukood XXX; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas)
  2. juuni 2010.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jätta V. Š. Tartu Maakohtu 11.11.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 11.11.2009.a. otsusega tunnistati V. Š. süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 9 ja 121 järgi ja karistati liitkaristusega 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust. Tartu Maakohtu 24.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 aasta vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti V. Š.ile 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab V. Š. karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 27.08.2009.a. ja lõpp 26.02.2011.a. 13.05.2010.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud V. Š.i isikliku toimiku otsustamaks V. Š.i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Š. palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et V. Š. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt V. Š. vangistuse kandmise aja jooksul distsiplinaarrikkumisi toime pannud ei ole. Vangistuse kandmise aja jooksul taasühiskonnastavaid tegevusi kinnipeetava suhtes läbiviidud ei ole, kuna ta on viibinud kinnises sektsioonis. V. Š.i poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 15%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta V. Š.i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. V. Š.i toimetulek on aastaid olnud madal. V. Š.il pole töökohta pole olnud ja püsiva töö leidmisest ei ole ta olnud huvitatud. Sama ootab ees ka vanglast vabanemisel. V. Š.il puudub kindel elukoht, kuigi vend Vladislav on lubanud aidata - anda peavarju ja toitu. Samas on V. Š.i lähedased ise kuritegelike eluviisidega ning pole võimelised pikemaajalist ülalpidamist andma. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V. Š. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu V. Š. on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda kohtu arvates V. Š.it vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest nähtuvalt on V. Š.it Tartu Maakohtu 24.04.2008.a. otsusega karistatud muuhulgas arvukate varguste toimepanemise eest aastatel 2005-
  3. V. Š. vabastati KarS § 74 sätete alusel tingimisi mõistetud karistuse kandmisest, allutades ta käitumiskontrollile. Kuid katseaja kestel pani V. Š. toime uued kuriteod ( samuti vargused). Seega on V. Š. vahistamisele eelnenud aastatel olnud kuritegelikult väga aktiivne. Varguste süstemaatiline toimepanemine on viimastel aastatel olnud V. Š.i eluviisiks. V. Š.i kohtuistungil esitatud väide, et tema pole kõiki neid vargusi toime pannud, on asjakohatu käesolevas menetluses. V. Š.i suhtes tehtud kohtuotsused 2

(3)on jõustunud ja ei saa enam arutleda selle üle, kas V. Š. on kuritegude toimepanemises süüdi või mitte. Selline V. Š.i varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks, et V. Š. oleks võimeline ennetähtaegse vabanemise korral jätkama oma elu seaduskuulekalt käitumiskontrollile allutatuna. Arvestades V. Š.i varasemat eluviisi on oluline, et tal oleks kindel sissetulek töötasu näol. V. Š.i poolt kohtuistungil esitatud väide tööle asumise võimalusest Läti Vabariigis asuva tööandja juurde on jäänud paljasõnaliseks, mille kohta puuduvad igasugused tõendid. Pealegi selgus V. Š.i selgitustest, et tegelikult ei ole ta tulevase tööandjaga sellel teemal üldse kontakteerunud ega midagi konkreetselt kokku leppinud. Korrarikkumistest hoidumine karistuse kandmise aja jooksul on küll V. Š.it positiivselt iseloomustav asjaolu, kuid ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.