1-09-6402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-6402 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör A

§ 424

järgi ning teda karistati vangistusega 2 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.04.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud 18 päeva. Tartu Vangla esitas 14.05.

1. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 01.07.
2. a ja peaks eelduslikult lõppema 18.04.
3. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 25.05.
4. a. 1-09-6402 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
5. osa, leht 21) kohaselt ei ole kinnipeetav vangistuse ajal tööhõives osalenud töökohtade vähesuse tõttu. Ta osaleb alates 05.04.2010.a sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Eelnevate vangituste kandmise ajal on ta läbinud keevitaja, tisleri ja väikeettevõtluse kursused. Vangla andmetel on seisuga 04.01.
6. a tema vastu rahalisi nõudeid kokku 40240,93 krooni. Ta on elanud riskeerivat ja hoolimatut elu ning varasem karistatus ei ole andnud soovitud tulemust. Kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Varem on ta kriminaalhooldusel viibides rikkunud kontrollnõudeid. Sõnades väljendab ta motivatsiooni muutusteks, kuid tal puudub sisuline arusaamine senini vääriti tehtust ja selle põhjustest. Ta on madala eneseteadlikkusega, ebaadekvaatse enesehinnanguga ning impulsiivsusele kalduv. Valikuid langetab ta isikliku ja materiaalse kasu saamisest lähtuvalt. Vanglast vabanedes on tal olemas kindel elukoht elukaaslase juures xx. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht. Kuna uue vägivaldse ja toetab vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
7. osa, leht 25-26) nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega koos elektroonilise valve kohaldamisega, sest süüdimõistetu on vangistuses viibides olnud seaduskuulekas ja tal on olemas erinevad kutseoskused. Tema poolt vabanemisel valitud elukoht xx on sobilik elektroonilise valve aparatuuri paigaldamiseks. Soovituslik elektroonilise järelevalve tähtaeg oleks 4 kuud. Süüdimõistetu puhul on endiselt olemas uue kuriteo toimepanemise oht ning seda eriti alkoholijoobes. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma ka elektroonilise valvele. Tal on võimalik elada elukaaslase – AA - juures xx. Tal on läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 04.05.2009. a otsusega mõisteti U. L. süüdi

§ 424

järgi ning teda karistati vangistusega 2 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.04.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud 18 päeva (vangla toimiku

1. osa, lehed 24). Kinnipidamise akti (vangla toimiku
2. osa, lehed 1) kohaselt kannab süüdimõistetu antud karistust alates 01.07.
3. a. 2

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.12.2004.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 5 kuud 9 päeva (vangla toimiku 1. osa, lehed 12-13). Tartu Maakohtu 16.12.2004. a otsusega mõisteti U. L. süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega, millest loeti ärakantuks 9 kuud 21 päeva vangistust. Lõpliku karistuse - 3 aastat 2 kuud 9 päeva vangistus – kandmisest vabastati ta tingimisi

§ 74alusel 3-aastase katseajaga (vangla toimiku 1.

osa, lehed 15-18). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 04.05.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust (1 aasta 9 kuud 18 päeva vangistust) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Kuna süüdimõistetu on nõustunud elektroonilisele valvele allutamisega ja tulevane elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele, siis leiab kohus, et praegu on täidetud formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 2 p 1 alusel.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 1 alusel.

Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 19-22) nähtub, et süüdimõistetut on alates 1983 a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Muu hulgas on teda karistatud röövimise eest kahel korral. Teda on korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude eest. Vangistust kannab ta juba neljandat korda. Peale selle on teda Tartu Maakohtu 25.04.
2. a otsusega mõistetud vangistusest vabastatud tingimusi enne tähtaega, kuid pani katseajal toime uue kuriteo alkoholijoobes. Seega pole varasemad karistused ja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine talle olulist mõju avaldanud ning ta on jätkanud endist viisi oma õigusvastast käitumist. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt ning tema varasemad karistused ja allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ei andnud positiivset tulemust. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Toimepandud kuritegudest nähtub, et tal on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele. Arvestades veel asjaolu, et süüdimõistetul on täitmata rahalisi nõudeid ligi 40 000 krooni ulatuses, tal puudub kindel töökoht ning rasketes majandusoludes ja alkoholi tarvitamise 3