lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Terje Aleksašin Süüdistatav R. R., elukoht xx, isikukood xxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, haridus 8 klassi, ei tööta, kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati Tartu Maakohtu 14.01.2010. otsusega
lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuud vangistust, katseaeg 18 kuud Kaitsja Vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 256 1 , 256 5 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada R. R.
lg 2 ja 199 lg 2 p 9 ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.08.2010.a., so 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 kuud vangistust võrra ja mõista R.R. liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 236 ( kahesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 (üks) aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata R. R. üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla
R. `i üldkasuliku töö tegemisel järgima
elama oma alalises elukohas aadressil xx;
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise. Varguse ja 1 pudeli lõhkumisega on x-le tekitatud varaline kahju 318 krooni, millise summa hüvitamiseks x on esitanud tsiviilhagi Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus
R. ile karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.-31.08.2010.a., so 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 kuud vangistust võrra, nõuab prokurör R.R. liitkaristuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 236 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai R. R. kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et R. R. tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 9 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. x tsiviilhagi 318 krooni hüvitamiseks , mis on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ning millele R. R. vastu ei vaidle, kuulub VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning § 1045 lg 1 p 7 , mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega , rahuldamisele ja välja mõistmisele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus R. R. ilt sisse kriminaalmenetluse kulud : määratud kaitsjale vandeadvokaat Valli Kallastele makstava tasu, mis nähtuvalt uurija määrusest ( tl 30) on kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel 250 krooni, määratud kaitsja taotlusest nähtuvalt kokkuleppemenetluse kohtueelses ja kohtumenetluses 500 krooni, seega kokku 750 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse 15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ja tuleb R.R. sisse nõuda. R. R. pani toime II astme kuriteo, mille puhul väljamõistetava sundraha suurus on 1,5 palga alammäära s.o. 6525 krooni. Et käesolevas kriminaalasjas on kohaldatud kiirmenetlust, vähendab kohus
MS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha poole võrra ja nõuab sisse sundraha 3262,50 krooni suuruses summas. Kersti Vosman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.