1-09-6909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-6909 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurö

§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 121 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 01.06.

1. a ja peaks eelduslikult lõppema 25.12.
2. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 13.09.
3. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
4. osa, leht 23) kohaselt on kinnipeetav 20.
5. – 20.07.
6. a osalenud vangla majandustöödel. Ta on jätkanud põhihariduse omandamist, kuid klassikursus jäi mitterahuldavate tulemuste tõttu lõpetamata. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Noorte õpetamine vastutusvõimeliselt mõtlema ja käituma“. Ka on temaga läbi viidud motiveeriv intervjuu alkoholi probleemi teadvustamise eesmärgil. Vangla andmetel on tal seisuga 01.07.
7. a tasumata rahalisi nõudeid kokku 208562 krooni. Tema käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele ega kehvale enesevalitsusele Varem on ta kuritegusid toime pannud joobeseisundis ja grupis ning tema suhtlusringkonda kuulusid peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Ta on impulsiivse käitumisstiiliga. Vangistust kannab ta teistkordselt. Elada on tal võimalik Põlvas, Kastani
8. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht ning seda eriti alkoholijoobes ja konfliktsituatsioonis. Kuna uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 61% ja 65%, siis ei toeta vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
9. osa, leht 26) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, kuigi xx elamusse on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid ja selleks on nõusolek ka kasuisalt (omanikult) ja emalt (valdajalt) ning tal on toetavad lähedased. Alates
10. a on süüdimõistetul madal õiguskuulekus ja endiselt on oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on väljakujunenud alkoholi tarvitamise harjumus, korduv karistatus, kriminaalse käitumis- ja mõtteviisiga tutvusringkonna olemasolu ning negatiivsete mõjutuste vastuvõtlikkus. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on võimalik elada ema ja kasuisa juures xx ning leida ka töökoht. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Muu hulgas ei ole süüdimõistetul ära kantud veel poolt vangistusaega. Kohtu põhjendused 2

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 12.05.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 1-09-6909) mõisteti P. S. süüdi

§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 121 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega,

§ 65lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks (Tartu Maakohtu 13.10.2008.

a otsusega mõistetud karistuse suurendamisega) 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust (vangla toimiku

1. osa, lehed 2-3). Antud vangistus kannab süüdimõistetu alates 01.06.
2. a (vangla toimiku
3. osa, leht 1). Tartu Maakohtu 13.10.
4. a otsusega mõisteti P. S. süüdi

§-de 200 lg 2 p 4, 7, 8; 121, 215 lg 1; 424 ja 275 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastale ja 8 kuule. Mõistetud vangistusest vabastati P. S. osaliselt

§ 74alusel 3-aastase katseajaga (vangla toimiku 1.

osa, lehed 13-16). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 12.05.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust (vangistust 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning enne käesoleva määruse jõustumist on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Kuna süüdimõistetu on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, siis võib asuda seisukohale, et formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on olemas.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 1 alusel.

Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

1. osa, lehed 8-12) nähtub, et süüdimõistetut on alates
2. a korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest. Ta on korduvalt toime pannud vara – ja isikuvastaseid kuritegusid, sealhulgas ka röövimisi grupis ja relvaga. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt, pannes muu hulgas toime röövimisi ja vägivallategusid. 3