← Eesti

1-09-6909/16

1-09-6909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-6909 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurö

§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 121 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 01.06.

  1. a ja peaks eelduslikult lõppema 25.12.
  2. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 13.09.
  3. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  4. osa, leht 23) kohaselt on kinnipeetav 20.
  5. – 20.07.
  6. a osalenud vangla majandustöödel. Ta on jätkanud põhihariduse omandamist, kuid klassikursus jäi mitterahuldavate tulemuste tõttu lõpetamata. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Noorte õpetamine vastutusvõimeliselt mõtlema ja käituma“. Ka on temaga läbi viidud motiveeriv intervjuu alkoholi probleemi teadvustamise eesmärgil. Vangla andmetel on tal seisuga 01.07.
  7. a tasumata rahalisi nõudeid kokku 208562 krooni. Tema käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele ega kehvale enesevalitsusele Varem on ta kuritegusid toime pannud joobeseisundis ja grupis ning tema suhtlusringkonda kuulusid peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Ta on impulsiivse käitumisstiiliga. Vangistust kannab ta teistkordselt. Elada on tal võimalik Põlvas, Kastani
  8. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht ning seda eriti alkoholijoobes ja konfliktsituatsioonis. Kuna uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 61% ja 65%, siis ei toeta vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  9. osa, leht 26) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega, kuigi xx elamusse on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmeid ja selleks on nõusolek ka kasuisalt (omanikult) ja emalt (valdajalt) ning tal on toetavad lähedased. Alates
  10. a on süüdimõistetul madal õiguskuulekus ja endiselt on oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on väljakujunenud alkoholi tarvitamise harjumus, korduv karistatus, kriminaalse käitumis- ja mõtteviisiga tutvusringkonna olemasolu ning negatiivsete mõjutuste vastuvõtlikkus. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on võimalik elada ema ja kasuisa juures xx ning leida ka töökoht. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Muu hulgas ei ole süüdimõistetul ära kantud veel poolt vangistusaega. Kohtu põhjendused 2

(4)1-09-6909 KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 12.05.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 1-09-6909) mõisteti P. S. süüdi

§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 121 järgi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega,

§ 65lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks (Tartu Maakohtu 13.10.2008.

a otsusega mõistetud karistuse suurendamisega) 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust (vangla toimiku

  1. osa, lehed 2-3). Antud vangistus kannab süüdimõistetu alates 01.06.
  2. a (vangla toimiku
  3. osa, leht 1). Tartu Maakohtu 13.10.
  4. a otsusega mõisteti P. S. süüdi

§-de 200 lg 2 p 4, 7, 8; 121, 215 lg 1; 424 ja 275 järgi ning teda karistati 4-aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastale ja 8 kuule. Mõistetud vangistusest vabastati P. S. osaliselt

§ 74alusel 3-aastase katseajaga (vangla toimiku 1.

osa, lehed 13-16). Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 12.05.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust (vangistust 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning enne käesoleva määruse jõustumist on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole. Kuna süüdimõistetu on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, siis võib asuda seisukohale, et formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on olemas.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 1 alusel.

Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

  1. osa, lehed 8-12) nähtub, et süüdimõistetut on alates
  2. a korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest. Ta on korduvalt toime pannud vara – ja isikuvastaseid kuritegusid, sealhulgas ka röövimisi grupis ja relvaga. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt, pannes muu hulgas toime röövimisi ja vägivallategusid. 3

(4)1-09-6909 Peale selle on vangla andmetel süüdimõistetut 24.08.
  1. a karistatud distsiplinaarkorras noomitusega. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vangla järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. Kohus loeb usutavaks vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ta on impulsiivse käitumisega isik. Suur kalduvus on tal vägivallaga seotud kuritegude toimepanemisele. Tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on eelkõige siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi. Arvestades veel asjaolu, et suur osa süüdimõistetu poolt sooritatud kuritegudest on toime pandud varalise kasu saamiseks, siis leiab kohus, et olukorras, kus süüdimõistetul puudub kindel töökoht ja legaalne sissetulek, ta on impulsiivse käitumislaadiga ning tal on kohustus tasuda suured võlad (kokku üle 200 000 krooni), eksisteerib jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud ohu olemasolule on viidatud nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses. Eelneva alusel puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline edaspidi vabaduses praegu elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega ning vaatamata sellele, et ta on läbinud olulise sotsiaalprogrammi ning tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud isiku- ja varavastaseid kuritegusid ning kes pole ka vanglas allunud kehtestatud reeglitele, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Peale selle on süüdimõistetul läbimata individuaalses täitmiskavas (vangla toimiku
  2. osa, leht 167) märgitud sotsiaalprogrammid – Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening, mida kohus peab oluliseks eeltingimuseks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Järelikult peab süüdimõistetu jätkama vangistuse kandmist, et kohtul oleks võimalik veenduda tema käitumise tegelikus, kindlas ja pöördumatus paranemise teele asumises. Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, vandeadvokaat Rein Napa (Advokaadibüroo Rein Napa OÜ) esitas kohtule taotluse õigusabitasu hüvitamiseks 600 krooni (sh käibemaks 20 %) ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 2, 23, 24 ja 26 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  3. Lembit Käis Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.