← Eesti

1-10-12228/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2010.a. Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12228 (09260101876) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman

§ 424järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav K.

M., elukoht xx, isikukood xxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, haridus 11 klassi, õpilane, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada K. M.

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

§ 73lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.

M. ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta K.

M. ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K. M. ilt riigituludesse 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti sundraha. Menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ K. M. , kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K. M. i süüdistatakse selles, et tema 24.04.2010a. kella 12.15 ajal juhtis Võru linnas Kooli tänaval mootorsõidukit VAZ 2106 registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus K.M. väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,03 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta Antud teoga rikkus K. M. Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani K. M. toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K. M. ´i süüditunnistamist

§ 424

järgi ning karistamist 30 (kolmekümne)- päevase vangistusega.

§ 73alusel jätta vangistus K.

M. i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui K. M. ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta K.

M. ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai K. M. kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et K. M. tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kr

MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluksid K. M. ilt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud määratud kaitsjale makstav tasu , mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Mall Saare taotlusest kriminaalasja kohtueelses- ja kohtumenetluses 900 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuulub väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 2

(3)6525 krooni, sest K.M. pani toime teise astme kuriteo. Seega tuleks K. M. ilt välja mõista 7425 krooni kriminaalmenetluse kulu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades, et varem süütegude toimepanemise eest karistusi mitteomaval K. M. il , kes omandab haridust päevases õppevormis, puudub sissetulek jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja nõuabxx K. M. ilt sisse süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha pooles ulatuses, jättes ka määratud kaitsja tasu riigi kanda. Kersti Vosman Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.