§ KrK § 143 lg 1,
R.
Süüdistatavad M. S. , sünd. xx a. Võru maakonnas, Vastseliinas, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, abielus, ülalpidamisel 1 alaealine laps, keskharidusega Elukoht xxxx Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 04.12.2003 a., 24.10.2003 a. kuni 04.12.2003 a. viibis eelvangistuses vahi all. A. R. , sünd. xx a. Tartus, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskeri haridusega, lahutatud, ülalpidamisel 2 alaealist last. Elukoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 04.11.2003 a., ajavahemikus 28.10.2003 a. kuni 04.11.2003 a. viibis eelvangistuses vahi all. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 4, § 249: Süüdi mõista M. S.
lg 1 järgi ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust,
289 järgi ning mõista karistuseks (1 a) üks aasta vangistust,
lg 1 järgi ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristusena (1 a 3 k) üks aasta ja kolm kuud vangistust.
S. ile mõistetud karistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui M. S. ei pane (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 2 etttenähtud käitumiskontrolli nõudeid.
S. il eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus 24.10.-04.12.2003 a., s.o. 42 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Allutada M. S. katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu Talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 15.02.2006 a. Süüdi mõista A. R.
R. eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikus 26.10.-04.11.2003 a., s.o. 10 päeva karistusaja hulka.
R. rahalisest karistusest kantuks 30 päevamäära, s.o. 1500 krooni. Lugeda kohtuotsuse kuulutamise seisuga A. R. veel kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus summas
mõistes ametiisikuks, kellele olid riigi poolt pandud järelevalve ülesanded, ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega, jättes täitmata temale 08.05.2001 a. allkirja vastu Tolliameti peadirektori käskkirja nr. 1479 järgi tutvustatud ametijuhendi punktid 3.1,3.3, Tolliseadustiku § 6 lg 15,16,17 § 24 lg 4, § 26, § 31, § 32 lg 2, § 63 lg 1, § 81, § 88, § 96 ja § 99 järgi tulenevad töökohustused, mille kohaselt oli tema kohustatud Ikla tollipostis teostama tollitava kauba kontrolli, tuvastamaks riiki sisseveetava kauba nimetust, päritolu, seisundeid, koguseid ja väärtusi. M. S. korraldas endise toolitöötaja A. R. GA 29.08.2003 a. kella 21.30 paiku läbi Ikla tollipunkti veoki Volvo xxxxxx koormas muu kauba hulgas peidetud 4100 pudeli, arvestusliku maksumusega 2788 EUR, s.o. 43623 krooni sisseveo, jättes ametiseisundit kuritarvitades veinikoguse Tolliameti andmebaasidesse Ikla tollipunktis sisestamata, millise tegevuse tulemusena toimetati kaubakogus Läti Vabariigist Eesti Vabariiki salakaubana ja veinikoguselt jäi riigile laekumata 29848 krooni alkoholiaktsiisimaksu, 14594 krooni käibemaksu, 7610 krooni pakendiaktsiisimaksu, kokku 52052 krooni. Samuti tema, töötades Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas asunud Edela Tolliinspektuuri Ikla Tollipunkti tolliinspektorina ning olles seega
mõistes ametiisikuks, kellele oli riigi poolt pandud järelevalve ülesanded, ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega, jättes täitmata eelpool toodud ja ametiseisundist tulenevad kohustused, korraldas kokkuleppel endise tollitöötaja A. R. ga 24.10.2003 a. kella 21.45 paiku läbi Ikla tollipunkti veoki Volvo xxxxxx koormas muu kauba hulka peidetud Vene päritolu Sankt Peterburi tootjafirma xx 18 % kangusega portveini 8000 pudeli koguses, arvestusliku maksumusega 4448 EUR, s.o. 69596.25 krooni sisseveo, jättes ametiseisundit kuritarvitades veinikoguse Tolliameti andmebaasidesse Ikla tollipunktis sisestamata, millise tegevuse tulemusena toimetati kaubakogus Läti Vabariigist Eesti Vabariiki salakaubana ja kaubakoguselt jäi riigile laekumata 25746 krooni käibemaksu ja 15200 krooni pakendiaktsiisimaksu, kokku 99186 krooni. Seega M. S. ametiisikuna, oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega eesmärgiga tekitada oluline kahju seadusega kaitstud õigustele, pani toime
Samuti oli esitatud süüdistus M. S. ILE ja A. R. LE selles, et nemad, isikute grupis panid toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses Eesti Vabariiki edasitoimetamise, milline tegevus seisnes alljärgnevas : M. S. , töötades Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas asunud Edela Tolliinspektuuri Ikla Tollipunkti tolliinspektorina ning olles seega
mõttes ametiisikuks, kellele olid riigi poolt pandud järelevalve ülesanded, ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega, korraldas kokkuleppel endise tollitöötaja A. R. ga, kes tegutses xx nimel 29.08.2003 a. kella 21.30 ja 24.10.2003 a. kella 21.45 paiku läbi Ikla tollipunkti veoki Volvo xxxxxx koormas muu kauba hulka peidetud Vene päritolu Sankt Peterburi tootjafirma xx 18 % kangusega portveinide – nimetustega „777“, „77“, „Severnõi Kavkaz“ ja „Kavkazkoje“, milliste veinikoguste saajaks oli Läti firma xxx poolt vormistatud Eesti xxx, kuid millised veinimargid ei ole kantud vastavalt Alkoholiseaduse § 4 lg 1 kohaselt riiklikku alkoholiregistrisse ja milliste veinimarkide sissetoomine Eesti Vabariiki on keelatud, 4 kogustes vastavalt 4000 pudelit (arvestusliku aktsiisimaksumusega 29848 krooni, s.o. suures koguses) ja 8000 pudelit (arvestusliku aktsiisimaksumusega 58240 krooni, s.o suures koguses), läbi Ikla tollipunkti Eesti Vabariiki toimetamise, kusjuures A. R. andis mõlemal korral veokijuhile Ikla tollipunkti sisenemiseks ja M. S. iga tollidokumentide edasiandmiseks kohtumiseks täpsed juhised. Eelpool nimetatud veinikogused jättis M. S. ametiseisundit kuritarvitades Tolliameti Ikla tollipunktis andmebaasidesse sisestamata. Oma tegevusega rikkusid M. S. ja A. R. Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lg 1 sätestatud nõuetele, sealhulgas arvestades käesoleva seaduse § 7 lg 5 sätteid, mille kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, milleks on 152 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahu protsendi kohta hektoliitris, seega 152X10=1520.00 krooni. Seega M. S. ja A. R. , suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamisega, panid toime
KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS: Asja kohtuliku arutamise käigus sõlmisid süüdistatavad, nende kaitsjad ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatavate, süüdistatavate kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M. S. ile kohaldatavateks karistusteks KrK § 143 lg 1 alusel 6 kuud vangistust,
alusel 1 aasta vangistust ning
375 lg 1 alusel 6 kuud vangistust. Liitkaristusena kuulub
lg 1 kohaselt kohaldamisele 1 aasta ja 3 kuud vangistust täies ulatuses tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega. A. R. le kohaldatavaks karistuseks on aga rahaline karistus summas 400 päevamäära, s.o. 20000 krooni. Mõlema süüdistatava karistusest kuulub
K § 143 lg 1,
S. end kohtuistungil täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. A. R. tunnistas end süüdi
KOHTU SEISUKOHT: Kohtuliku arutamise tulemusel tegi kohus järeldused, et süüdistatavatega kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad M. S. ja A. R. tuleb süüdi mõista neile esitatud süüdistustes ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagid, esitatud xxx poolt hoiutasu summas 19027.25 krooni ja Maksu ja Tolliameti hagi Eesti Vabariigi kasuks summas 52052 krooni kuuluvad väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt. M. S. ilt kuulub väljamõistmisele 35000 krooni xxx kasuks. Menetluskuludena tuleb süüdistatavatelt välja mõista ekspertiisitasud. Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud audiokassett ning veoki koorma läbivaatuse videosalvestus, millised tuleb jätta kriminaalasja juurde. Samuti on kriminaalasja juurde liidetud xx pitsat, milline kuulub hävitamisele. Tollipunktis on kinni peetud ebaseaduslik alkohol portvein. Kuna nimetatud alkoholi puhul on keelatud selle Eesti Vabariigis realiseerimine müügivõrgus, tuleb vein konfiskeerida ning hävitada. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista sundraha 4500 krooni riigi tuludesse. 5 Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.