Obsah (4)
§ 266§ 199§ 356§ 64KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 15.märts 2006 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva 1-06-3447 (03942800023) Koh
§-de 356 lg 1 ja 199 lg 1 järgi Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav Kaitsja K. M. , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, FIE üldehitustöö valdkonnas, elukoht XXX talu, XXX vald, XXX maakond, kriminaalkorras karistatud, kustumata karistused : 1) Viljandi Maakohtu poolt 17.09.2003.a. KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 186 alusel mõistetud tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud; 2) Viljandi Maakohtu poolt 07.05.2004.a.
§ 266
lg 2 p 2,3 alusel mõistetud rahaline karistus 120 päevamäära s.o 6000 krooni (tasutud); tõkend- elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Margo Normann RESOLUTSIOON K. M. süüdi tunnistada
§ 199lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega kuuskümmend
(60)miinimumpäevamäära, s.o. kolm tuhat
(3000)krooni. K. M. süüdi tunnistada
§ 356lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega kolmsada
(300)miinimumpäevamäära, s.o. viisteist tuhat
(15000)krooni.
§ 64lg 1 alusel mõista K.
M.-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – rahaline karistus 360 -kordses miinimumpäevamääras, s.o. kaheksateist tuhat
(18000)krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035, selgitus : Põlva kohtumaja otsus nr.1-06-1-06-3447 (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sisse nõuda K. M.-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu – sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole Eesti Ühispangas, nr.10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-06-3447, sundraha (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui rahalist karistust ja kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. Välja mõista K. M.-lt nelisada kuuskümmend üheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend üks
(469891)krooni Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga keskkonnale tekitatud kahju katteks. Keskkonnale tekitatud kahju kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.1022003480 0017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049463. Välja mõista K. M.-lt neliteist tuhat nelisada viiskümmend kaks
(14452)krooni 50 senti YYY metskonna kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu K. M.-t süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 20.09.-10.10.2002.a. varastas salaja XXX maakonna XXX valla XXX küla XXX metskonna XXX vahtkonna kvartali XXX eraldusel 9 1,8 tihumeetrit männi paberipuud, maksumusega 310 krooni tihumeeter, kokku väärtusega 558 krooni, 8,4 tihumeetrit männipalki, maksumusega 670 krooni tihumeeter, kokku väärtusega 5628 krooni, 1,5 tihumeetrit kuuse paberipuud, maksumusega 343 krooni tihumeeter, kokku väärtusega 514 krooni ja 50 senti, 11,2 tihumeetrit kuusepalki, maksumusega 685 krooni tihumeeter, kokku väärtusega 7672 krooni ja 0,8 tihumeetrit küttepuud, maksumusega 100 krooni tihumeeter, kokku väärtusega 80 krooni. Varguse toimepanemisel kasutas K. M. A. L., G. U. ja M. R. abi, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikust kavatsusest. Vargusega tekitas kahju YYY metskonnale kokku 14 452 krooni ja 50 senti ja keskkonnale 14 656 krooni. Toimepandu on kvalifitseeritud
§199lg 1 järgi, s.o.
võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. K. M. 2002.a. oktoobris-detsembris XXX maakonnas XXX vallas XXX külas R. I.-le kuuluva XXX kinnistu metsaeraldustel 1 ja 2 vahendlikult, kasutades A. L., J. T., M. R. ja seni kindlaks tegemata isikute abi, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikust kavatsusest, teostas ebaseadusliku metsaraie, mis seisnes selles, et raius metsaeraldustel 1 ja 2 metsa hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala alammäärad ja ei pidanud kinni lubatud raievanusest, millega tekitas keskkonnale olulise kahju 415 500 krooni . Kahju on arvestatud Eesti Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määrade p 2 lisa tabeli 2 järgi . Raiet teostades rikkus K. M. 09.12.1998.a Metsaseaduse § 20 nõudeid, mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied. Teostatud raie ei vasta ühelegi nimetatud raietest. Lageraie teostamisel eraldustel 1 ja 2 rikkus K. M. Metsaseaduse § 13 lg 4 p 1 nõudeid, mille kohaselt nooremate kui saja aastaste männipuude, kaheksakümneaastaste kuusikute ja seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie on keelatud, välja arvatud juhul kui nad on saavutanud keskkonnaministri määrusega nr.38 01.04.1999.a. kasvutingimuste alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. XXX kinnistu eraldusel 1 on 51-60 aastase II boniteedi männipuu keskmine rinnasdiameeter 18 cm (lubatud lageraieks 28 cm) , eraldusel 2 51-60-aastase boniteedi männi ja kuusepuu keskmine rinnasdiameeter 16 cm (lubatud lageraieks 28 ja 24 cm). Harvendusraie tegemisel on K. M. rikkunud Metsaseaduse § 17 lg 2 , mille kohaselt võib harvendusraiet teostada metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala lubatud alammäärast suurem. Rinnaspindala ja täiuse alammäärad on kinnitatud keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr
- XXX kinnistu metsaeraldusel 1 ja 2 on 51-60 aastaste II boniteedi männipuistu rinnaspindala viidud alla lubatud alammäära 1,6 hektaril 15,0 m²/ ha kohta (kahju 180 000 krooni); eraldusel 2 on 51-60 aastase II boniteedi männiku ja kuusiku rinnaspindala viidud alla lubatud alammäära 2,0 hektaril 15,7 m²/ha kohta (kahju 235 000 krooni), millega on keskkonnale tekitatud kahju kokku 415 500 krooni. Keskkonnale tekitatud kahju summas 415 500 krooni tuleneb Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1-st, sest metsa on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala alammäärad. K. M. 2002.a. oktoobris-detsembris XXX maakonnas XXX vallas XXX külas R. I.-le kuuluva XXX kinnistu metsaeraldustel 2 ja 4 vahendlikult, kasutades A. L., G. U., M. R. ja seni kindlaks tegemata isikute abi, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikust kavatsusest, teostas ebaseadusliku metsaraie, raiudes metsaeraldustel 2 ja 4 metsa hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala alammäärad, millega tekitas keskkonnale olulise kahju 39735 krooni.kahju on arvestatud Eesti Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määrade järgi. XXX kinnistul raiet teostades rikkus K. M. 09.12.1998.a Metsaseaduse § 20 nõudeid , mille kohaselt on lubatud üksnes Metsaseaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied. Teostatud raie ei vasta ühelegi nimetatud raietest. Harvendusraie tegemisel on K. M. rikkunud Metsaseaduse § 17 lg 2 nõudeid, mille kohaselt võib harvendusraiet teostada metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala lubatud alammäärast suurem. Rinnaspindala ja täiuse alammäärad on kinnitatud keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr
- XXX kinnistu metsaeraldusel 2 ja 4 on I boniteedi puistu rinnaspindala viidud alla lubatud alammäära 1,1 hektaril 64,0 tm s..o. 231 puu võrra, millega tekitati keskkonnale kahju kokku 39 735 krooni.Keskkonnale tekitatud kahju summas 39 735 krooni tuleneb Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1st, sest metsa on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala alammäärad. Toimepandu on kvalifitseeritud
§ 356lg 1 järgi, s.o.
puude ebaseaduslik raie, mis on toime pandud vahendlikult ning millega on põhjustatud oluline kahju keskkonnale. Süüdistatava K. M., tema kaitsja ja prokuröri poolt sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K. M. karistamist
§ 199
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o. 3000 krooni ja
§ 356lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 300 päevamäära, s.o.
15000 krooni.
§ 64lg 1 sätteid kohaldades tuleb vastavalt kokkuleppele K.
M.-le mõista liitkaristuseks rahaline karistus 18000 krooni. Kohtu järeldused Süüdistatav K. M. kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja Margo Normann ja prokuröri abi Ene Uljanova jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. K. M. tuleb süüdi mõista
§-de 199 lg 1 ja 356 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Keskkonnale tekitatud kahju katteks tuleb süüdimõistetult välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 469 891 krooni ja puidu vargusega tekitatud kahju katteks YYY metskonna kasuks 14452.50 krooni. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 4500 krooni. Epp Tombak Kohtunik