← Eesti

1-05-44\3

Obsah (5)§ 199§ 68§ 31§ 64§ 274

2-1/840 /05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2006. a, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 265/05 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe

§ 199

lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 ja § 274 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu

  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava A. B. apellatsioon Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav A. B. , ik: xx, elukoht: xx, töökoht: sadamatööline, varem kriminaalkorras karistatud 5korral, Kaitsja RESOLUTSIOON Advokaat Raul Otsa Tallinna Linnakohtu
  4. septembri
  5. a kohtuotsus A. B. sisuliselt muutmata, kuid teha selles järgmised täpsustused: süüdistusasjas jätta 1) lugeda õigeks A. B. poolt vahi all viibitud ajana
  7. 2003–
  9. 2003 ning
  11. 2004–
  13. 2004, seega kokku 24 (kakskümmend neli) päeva, mis lugeda

§ 68lg 1 alusel A.

B. karistusaja hulka; 2) jätta linnakohtu otsuse põhiosast kohtuotsuse leheküljelt 5 teisest lõigust välja järgmised laused „Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et A. B. tegu toime pannes kujutas ekslikult ette asjaolusid, mis välistavad teo õigusvastasuse, on vaid end õigustavaid ja ei ole kooskõlas objektiivselt tuvastatud asjaoludega.

§ 31

lg 2 kohaselt vastutab isik ka sellisel juhul ettevaatamatusest toime pandud süüteo katse eest.“ Muus osas jätta Tallinna Linnakohtu

  1. septembri
  2. a kohtuotsus muutmata ja A. B. apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. B. mõisteti süüdi KrK § 197 lg 2 p 1 – 15 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 6kuud.

§ 64lg 1 ja 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Tallinna Linnakohtu 18.

  2. a otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks 7kuud ja 2päeva, mis leoti kantuks. Samuti mõisteti süüdi A. B.

§ 199

lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1aasta 6kuud ning

§ 274

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1aasta 6kuud, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistusaeg 18.

–

  2. 2003,
  3. –
  5. 2004, so 18päeva ning karistusaja alguseks loeti
  8. a. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ühtlasi mõisteti A. B. lt välja ka tsiviilhagi Xx kasuks ning menetluskulud. 1.
  9. A. B. mõisteti KrK § 197 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema varem vargusi ja ärandamisi toime pannud isikuna, tungis
  12. a kella 06.00 paiku auto juhipoolse ukseluku lõhkumise teel ebaseaduslikult Xx ile kuuluvasse sõiduautosse Mitsubishi, reg nr xxxxxx, mis oli pargitud Tallinnas xx maja ette, ning püüdis seda ärandada, lõhkudes selle käigus sõiduauto süüteluku, kuid tal ei õnnestunud autot käivitada ning Xx pidas ta kohapeal kinni; 1.
  13. A. B. mõisteti

§ 199lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi süüdi neljas varguse episoodis alljärgnevalt 1.2.1.

A. B. isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

  3. a kella 00.20 paiku, murdnud lahti Tallinnas xx asuva maja ette pargitud sõiduauto Ford Tranzit 100 r/n xxxxxx juhiukse luku, tõmbas võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kinnituskohast välja ja lõikas läbi automagnetofoni juhtmed, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna teda märkas tunnistaja xx, kes püüdis teda kinni pidada, kuid A. B. l õnnestus sündmuskohalt põgeneda; 1.2.
  4. Samuti tema, lõhkunud
  7. a kell 02.38 võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Tallinnas xx asuva ja x kuuluva kaupluse vitriini, püüdis varastada kauplusest viit pakki pesupulbrit Tide maksumusega 17,90 2

(5)krooni/pakk, kokku 89,50 krooni väärtuses kaupa, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna ta peeti turvafirma x töötaja xx poolt kinni; 1.2.
  1. Samuti tema,
  4. a kella 20.30 paiku Tallinnas, aadressil xx asuvas kaupluses x, võttis võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli Saaremaa õlut maksumusega 9,60 krooni ning möödus kassast selle eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja x poolt kinni; 1.2.
  5. Samuti tema,
  8. a kella 16.49 paiku Tallinnas, aadressil x asuvas kaupluses x, võttis võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 2 pakki lahustuvaid magneesiumtablette maksumusega 16,50 krooni/pakk ja 1 paki lahustavaid multivitamiini tablette maksumusega 16,50 krooni, kokku kaupa 49,50 krooni väärtuses ning möödus kassast nimetatud kauba eest tasumata, kuid peeti töötaja x poolt kinni; 1.
  9. Lisaks eeltoodule mõisteti A. B. süüdi

§ 274lg 1 järgi selles, et tema 04.

  2. a kell 20.30, peale varguskatse sooritamist kauplusest x aadressil xx Tallinnas, kui turvafirma x AS töötaja x juhatas teda abiruumi, lõi A. B. turvatöötajat vastu nägu, tekitades x verevalandused paremal näopoolel ja ülahuulel ja haava ülahuule limaskestal paremal pool, millised vigastused ei olnud eluohtlikud.
  3. Linnakohtu süüdimõistva otsuse peale esitatud apellatsioonis palub süüdistatav A. B. kriminaalasi tema süüdistuses uuesti läbi vaadata, kuna kohtuotsus on ühekülgse süüdistava suunaga ning kõiki süüdistust välistavaid fakte on kas tahtlikult ignoreeritud või moonutatud süüdimõistva eesmärgi saavutamiseks. Ühtlasi soovib süüdistatav osa võtta ringkonnakohtu istungist ning anda ütlusi kohtuotsuses kajastatud asjaolude kohta.
  4. Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav A. B. oma apellatsiooni, täpsustades, et ta ei nõustu enda süüdimõistmisega üheski talle omistatud kuriteoepisoodis ja taotleb uue otsusega enda täielikku õigeksmõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuid linnakohtu otsus kuulub täpsustamisele.
  6. Kohtukolleegium leiab, et linnakohus on kooskõlas KrMS §-s 61 sätestatuga kogutud ja kontrollitud tõendeid hinnanud nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb kõikide asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et linnakohtu otsusega on õigesti tuvastatud A. B. süü talle KrK §-de 197 lg 2 p 1 – 15 lg 2, §-de 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 ja § 274 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegudes. Kohtukolleegium märgib, et linnakohus on kõikide loetletud kuriteoepisoodide osas kaalunud A. B. vastuargumente ning kriminaalasjas kogutud tõenditele asjakohaselt tuginedes ja põhistatult kummutanud süüdistatava kaitseversioonid. Väärib märkimist, et linnakohus pole tõendite uurimisel piirdunud ainult süüdistuse poolt esitatud tõenditega, vaid on sisuliselt taganud ka süüdistatava õiguse enda kaitseks tõendeid esitada, sh üle kuulanud süüdistatava poolt taotletud 3

(5)tunnistajaid ja määranud käekirjaekspertiisi süüdistatava väidete kontrollimiseks. Ringkonnakohtu istungil ei esitanud A. B. enda õigeksmõistmise taotluse alusena uusi motiive, vaid kordas juba esimese astme kohtumenetluses esitatud (III kd, lk 165 jj ning lk 215 jj) ja linnakohtu otsuses kontrollitult kummutatud seisukohti. Seega ei ilmnenud apellatsioonimenetluse käigus kõnealuste kuritegude toimepanemise osas uusi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtukolleegium KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks linnakohtu otsuse motiivide kordamist, vaid peab nendega nõustudes vajalikuks üksnes märkida, et linnakohtu otsuses on tõendite üksikasjaliku analüüsi tulemusena põhjendatult tuvastatud A. B. süü kõigis talle omistatud kuritegudes. Samuti on linnakohus motiveerinud oma tõendite usaldusväärsuse eelistusi; 6. Nõustudes linnakohtu otsuse järeldustega A. B. süü tõendatuse osas, peab kohtukolleegium siiski vajalikuks märkida, et linnakohtu otsuse põhiosa leheküljel 5 (21. 03. 2002. a kuriteoepisood) sisaldub kohtu muude järeldustega mittekooskõlas olev lõik: Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et A. B. tegu toime pannes kujutas ekslikult ette asjaolusid, mis välistavad teo õigusvastasuse, on vaid end õigustavaid ja ei ole kooskõlas objektiivselt tuvastatud asjaoludega.

§ 31

lg 2 kohaselt vastutab isik ka sellisel juhul ettevaatamatusest toime pandud süüteo katse eest. Kohtukolleegium leiab, et tsiteeritud laused ei ole kontekstis linnakohtu otsuse eespool toodud seisukohtadega sama kuriteoepisoodi tõendatuse osas ja sellele antava õigusliku hinnanguga ning võib raskendada kõnealuse kuriteo ebaõigussisu juriidilist mõistmist. Kohtukolleegium osutab, et põhjendades A. B. le mõistetavat karistust, on linnakohus õigesti märkinud, et süüdistatavale omistatud tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad (ko, lk 12). Kohtukolleegium nõustub viimatinimetatud järeldusega, leides, et see on täielikus kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt asub kohtukolleegium seisukohale, linnakohtu otsuse leheküljel 5 osundatud ebaselge lõik tuleb õigusliku hinnangu ühese mõistetavuse huvides otsusest välja jätta.

  1. Kohtukolleegium ei tuvastanud ka A. B. poolt ringkonnakohtu istungil viidatud ebatäpsusi vaidlustatud linnakohtu otsuse sissejuhatavas osas puutuvalt A. B. eelnevasse karistatuse
  4. a Tallinna Kalinini rajooni rahvakohtu poolt. Kohtukolleegium märgib, et nimetatud kirje kohtuotsuse sissejuhatavas osas on täielikus kooskõlas kriminaalasja materjalides sisalduva
  7. a nimetatud kohtu poolt A. B. suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse andmetega (II kd, lk 262-263). 8.
  8. Samas nõustub kohtukolleegium A. B. väidetega, et linnakohtu otsusega on ebaõigesti arvatud tema karistusaja hulka süüdistatava poolt kohtueelsel menetluses vahi all viibitud aeg. Nii nähtub kriminaalasja materjalist, et A. B. peeti kahtlustatavana käesolevas asjas esmakordselt kinni
  10. 2003 (I kd, lk 60) ja võeti seejärel kohtumäärusega
  12. 2003 kümneks päevaks vahi alla. Kuigi viimatinimetatud vahistamismäärust asja materjalide lisatud ei ole, nähtub A. B. vahistamine kohtu poolt nimetatud kuupäeval muudest menetleja määrustest (I kd, lk 69). Süüdistatav vabastati vahi alt
  14. 2003 (I kd, lk 69). Kuivõrd aga tema vabastamismäärusest nähtub menetleja otsustus A. B. vabastamiseks pärast vahi all pidamise tähtaja lõppemist, siis tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav vabastati ka tegelikult vahi alt
  16. 2003, mitte aga
  18. 2003, mis on A. B. vahi alt vabastamise määruse koostamise kuupäev. Seega tuleb A. B. vahi all viibitud aja hulka arvata ajavahemik
  20. 2003 –
  23. a, mitte aga
  24. 4

(5)
  1. –
  3. 2003, nagu linnakohtu otsuses ekslikult märgitud. Lisaks vabastamiskuupäeva ekslikule arvestamisele on nimetatud viga tekkinud ka sellest, et linnakohus on arvestanud A. B. vahi all viibimise tähtaega tema kohtu poolt vahi alla võtmisest, mitte aga kahtlustatavana kinnipidamisest; 8.
  4. Edasiselt on A. B. uuesti kahtlustatavana kinni peetud
  6. 2004 (I kd, lk 124) ning
  8. 2004 vahistatud kohtu poolt kuni
  10. 2004 (I kd, lk 128). Vahi alt vabastati A. B.
  12. 2004 (I kd, lk 135, 138). Kolmandat korda on A. B. vahistatud alates
  14. 2004, mis ajast on ta järjepidevalt vahi all viibinud kuni käesoleva ajani. Seega on linnakohus eksinud ka A. B. teise vahi all viibimise perioodi alguskuupäeva arvestamisega, võttes sellena ebaõigesti aluseks
  16. 2004 kui kohtu vahistamismääruse koostamise kuupäeva, mitte aga
  18. 2004 kui A. B. faktilise kinnipidamise kuupäeva. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud eksimused süüdistatava vahi all viibimise aja arvestamisega on kõrvaldatavad ringkonnakohtu poolt linnakohtu vaidlustatud otsuse täpsustamise teel. Ühtlasi tuleb vastavalt ülaltoodud kuupäevadele ümber arvestada ka A. B. karistusaja hulka arvatav lõplik ajavahemik.
  19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab kohtukolleegium Tallinna Linnakohtu
  22. a kohtuotsuse sisuliselt muutmata, kuid teeb sellesse täpsustusi. Meelika Aava Jüri Paap Priit Pikamäe 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.