1-06-945\1

Kriminaalasi nr. 1-06-945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinn,

1. märtsil 2006 Harju Maakohtu kohtunik Raivo Einula, sekretäri Merily Mets, tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri abi Egon Oja, kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil lühimenetluses Tallinnas Liivalaia 24
2. märtsil 2006 läbi R. D. (ka: D.), isikukood XXX, Venemaa kodakondsus, emakeel vene keel, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, elukoht Rahvastikuregistri andmetel XXX maakonnas, faktiline elukoht XXX, tõkendit valitud ei ole, varem kriminaalkorras karistatud, süüasja KarS § 424 järgi Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid, tuvastas R. D. süü selles, et tema isikuna, keda on 30.06.2003 väärteoasjas nr XXX karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 15000 krooni, kehtiva karistuse ajal uuesti 30.07.2005 kella 09:05 ajal juhtis XXX tänaval mootorsõidukit (sõiduautot XXX, registrinumbrimärgiga XXX), olles seejuures joobeseisundis. Niisuguse käitumisega R. D. pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav R. D. kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava kuritegeliku käitumise. Süüdistatav seletas, et eelmise päeva õhtul käis ta sünnipäeval, kus tarvitas alkoholi. Ta aga ei arvanud järgmisel hommikul sõitu alustades, et võib veel alkoholijoobes olla. Ta tunnistas, et on kuriteo toime pannud, ja kahetses toimepandut. R. Dr. avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega. Kohus leiab, et süüdistatava R. D. süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel järgmiste kohtus uuritud ja kriminaaltoimikus olevate tõenditega: 1) väärteoasjas nr XXX 04.08.2005 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega (lk.3); 2) koopiaga joobeseisundi tuvastamise protokollist 14.06.2003 (lk.4), 3) koopiaga väärteoprotokollist 14.06.2003 (lk.5), 4) koopiaga väärteoasjas nr. XXX 30.06.2003 tehtud otsusest (lk.6); Kriminaalasi nr. 1-05-1898 5) protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk.7), millest nähtub, et 30.07.2005 kella 09:05 ajal mõõdeti R. D. alkoholijoove 0,60 mg/l; 6) väärteoprotokolliga 30.07.2005 nr XXX väärteoasjas nr XXX (lk.8); 7) R. D. ütlustega (lk.9-11); 8) karistusregistri väljatrükiga (lk.14-16) Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt R. D. tahtlikku süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, sest R. D. isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele R. D. süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et sel viisil on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Karistus ei saa olla raskem kui tegu, mille eest karistatakse. Alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,60 mg/l kohta auto juhtimine on küll kuritegu, kuid seda ei saa hinnata samaväärselt kui näiteks mitmepromllilises joobes auto juhtimine. Kohus leiab, et maksimumilähedane rahaline karistus on õiglane mõõt hindamaks R. D. süütegu, milles ta oli kohtu all. Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine R. D., kes on töövõimetuspensionär osalise töövõime kaotusega ning kelle töö on seotud auto juhtimisega, on otstarbekas lühiajaliselt. Lisakaristuse kohaldamata jätmist ei pea kohus õigeks ega põhjendatuks, arvestades süüteokoosseisu ja Riigikohtu kohtupraktikat. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Käsitades KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 maakohus otsustas R. D. (ik XXX) süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada rahalise karistusega nelisada üheksakümmend kaheksa