1-04-3\1

(03914200019)Kohtukoosseis Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Natlja Fjodorova Tõlk Tõlgi osavõtuta Kriminaalasi AT’i süüdistuses KarS § 349 järgi (üldmenetluse korras) Prokurör Anneli Pärt Süüdistatav/ad AT Sünd. XX.XX.XXXX, XXX, XXX, XXX, XXX, elukoht: XXX Varasem karistatus: (puudub) Kaitsja Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada AT KarS § 349 ning mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 järgi arvata AT poolt vahi all viibitud aeg alates 28.02.2006 vangistuse tähtaja hulka. AT’i tõkend – vahistamine, tühistada ning vabastada AT vahi alt kohtuistungi saalis. Välja mõista AT’ilt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 4035 krooni, eeluurimisel tehtud kohtukulud 1062 krooni ning kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina osalemise eest kohtuistungil summas 1357 krooni. 1 Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber

1. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Narva Kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Narva kohtumaja kaudu esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, ette teatanud 7 päeva jooksul peale otsuse väljakuulutamist Narva kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist. Maakohus tuvastas: AT on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga omandada Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise võimalust 03.12.2002 kell 16.06 Narva maantee piiripunktis – jalakäijate terminalis asukohaga: Narva, Vestervalli 3, esitas piiri ületamisel passikontrolör KT’ile JL nimele väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku passi nr. XXXXXXX. Oma tahtliku tegevusega pani AT toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.t. KarS § 349 ettenähtud kuriteo. Kohtualusena ülekuulatud AT tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas kohtule, et elas 2002 novembrist kuni 2003 detsembri alguseni vähetuttava juures Jaanilinnas, kelle nimi on JL. L rääkis talle, et tal on topelt kodakondsus ning ta on varem andnud oma EV kodaniku passi kasutada teistele piiri ületamiseks. Ta küsis L-lt luba käia tema passidega Eestis ning selle eest pidi ta L-le maksma 500 krooni. Eestisse tahtis tulla elamiseks, kuna Venemaal pole tal kedagi. Piiri ületamisel esitas piirivalvurile passi L nimele. Hiljem naistuttavaga andis L-le passid ja lubatud raha tagasi. Pöördus dokumentide saamiseks Kodakondsus- ja migratsiooniametisse, kus oli avastatud tema õigusvastane tegu. Süüteo pani toime raske isikliku olukorra mõjul, kuna Venemaal pole tal sugulasi, Narvas aga elab haige ema, kes vajab abi. Kahetseb tehtut. Kohtuistungil tunnistaja JL avaldatud ütlustest nähtub, et 2002 novembri lõpus- detsembri alguses keegi tutvustas talle AT. A elas tema juures paar päeva Jaanilinna korteris. Millal A korterist lahkus – tema ei näinud, kuna magas. Umbes nädala pärast peale A lahkumist avastas, et kadunud on tema mõlemad passid – EV kodaniku ja VF kodaniku passid. Peale A ei saanud keegi neid passe võtta. Veel mõne aja pärast tagastas tundmatu naisterahvas naabrinaise kaudu talle passid (T lk 27-28) Kohus samuti uuris järgmisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid: - JL nimele välja antud EV ja VF kodanike passide võetuse ja vaatluse protokolle (t lk 30-38); - Foto põhjal isiku äratundmiseks esitamise protokolle, mille kohaselt JL tundis ära AT kui isikut, kes võis võtta temalt passid ära (t lk 39-40) Maakohtu seisukoht: 2 Kuulanud ära menetlusosalisi, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et AT süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud ning eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel T karistust kergendavaks asjaoluks kohus arvestab süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul ning samuti puhtsüdamliku kahetsust. T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T on varem kohtulikult karistamata. Kohtuistungil nii prokurör kui ka advokaat taotlesid kohtult piirduda selle vangistuse tähtajaga, mis T on reaalselt vahi all olnud. Kohus nõustub riikliku süüdistaja ja kaitsja seisukohaga. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub KrMK § 260 – 263, 272 – 275,
2. Kohtunik Pavel Gontšarov 3