1-18-9609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9609 (18231602425; 18231

§ 25

lg 2 lühimenetluses Prokurör Lauri Jõgi, Anna-Maria Rahamägi, Jaana Toon Süüdistatav Herman Käärmann Isikukood: 36511190271; EV kodanik; emakeel: vene keel; kesk-eriharidus; ei tööta; ilma kindla elukohata, asukoht: Tallinna Vangla; kahtlustatavana kinni peetud 19.10.2018 kuni 20.10.2018 ja 2.12.2018 kuni 3.12.2018. Kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Harju Maakohtu 27.07.2018. a otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud ja 20 päeva vangistust (vabanes karistuse kandmiselt

1. oktoobril 2018). Tõkend Harju Maakohtu
2. jaanuari 2019 määrusega kuulutati Herman Käärmann tagaotsitavaks ja tõkendiks valiti vahistamine. Euroopa vahistamismääruse alusel vahistatud alates
3. aprillist
4. Kaitsja Merike Allikmäe 1 1-18-9609 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
5. Tunnistada Herman Käärmann süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Herman Käärmannile lõplikuks karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust.
7. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Herman Käärmanni karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2018 kuni 20.10.2018 ja 2.12.2018 kuni 3.12.2018, s.o 4 päeva. Vangistus on 3 (kolm) kuud ja 6 (kuus) päeva, mille kandmist lugeda alates Herman Käärmanni loovutamisvahistamisest, s.o
8. aprillist
10. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
11. Asitõend – CD plaat (II kd, tl 5) – jätta kriminaalasja juurde.
12. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Herman Käärmannilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 360 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1170 eurot. KrMS § 180 lg 3
13. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 97,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700034481 ja selgitus „Herman Käärmann, kriminaalasi 1-18-9609, menetluskulud ja sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
14. juulil 2019 kell 12.
15. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
16. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
17. juulil 2019 kell 12.
18. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada 2 1-18-9609 Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Herman Käärmanni süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks keda on varasemalt Harju Maakohtu 27.07.2018 otsuse nr 1-18-6030 ja Harju Maakohtu 29.05.2018 otsuse nr 1-18-4168 alusel karistatud KarS §

§ 25

lg 2 järgi, võttis 19.10.2018 kella 18.42 paiku Tallinnas Telliskivi 61 asuvast kauplusest „Rimi“ võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ühe 0,5 liitrise pudeli alkoholi “Valge Viin“ maksumusega 9,35 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest maksmata kuid tegu jäi lõpule viimata, kuivõrd Herman Käärmann peeti kauplusetöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup rikkumata ja tagastatud kauplusele. Herman Käärmanni süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks keda on varasemalt Harju Maakohtu 27.07.2018 otsuse nr 1-18-6030 ja Harju Maakohtu 29.05.2018 otsuse nr 1-18-4168 alusel karistatud KarS §

§ 25

lg 2 järgi, võttis 2.12.2018 kella 17.50 paiku Kopli 1 asuvas Balti Jaama Turu Selveri kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvat kaupa (keeduvorst „Juustu“ maksumusega 1,29 eurot; juustuvorst maksumusega 3,29 eurot; 2 tk suitsutatud heeringafilee maksumusega 3,98 eurot; 14 tk Nescafe Classic 3in1 maksumusega 4,06 eurot) kokku summas 12,62 eurot, milledega möödus kassast ja turvaväravatest ning jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuivõrd Herman Käärmann peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Seega pani Herman Käärmann toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3.12.
2. a määrusega anti Herman Käärmann süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi lühimenetluses kohtu alla.

27.12.2018 tegi Harju maakohus kriminaalasjade liitmise määruse ja kohtu alla andmise määruse. 28.12.2018 süüdistatav kohtuistungile ei ilmunud ja kohus tegi 31.12.2018 sundtoomise määruse. Isik tabati Saksamaal ja kohus tegi 27.03.2019 Euroopa vahistamismääruse. 28.06.2019 toimunud istungil tunnistas süüdistatav ennast ühes talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi (tegu 2.12.2018), aga teises varguse katses (tegu 19.10.2018) ta end süüdi ei tunnistanud. 2. Prokurör taotles H. Käärmanni süüdi tunnistamist KarS §

§ 25lg 2 järgi ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Karistuse hulka arvestada H. Käärmanni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.10.2018 kuni 20.10.2018 ja 2.12.2018 kuni 3.12.2018, s.o 4 päeva. Lõplikuks karistuseks jääb vangistus on 3 kuud ja 6 päeva, mille kandmist lugeda alates Herman Käärmanni loovutamisvahistamisest, s.o

1. aprillist
3. Kaitsja leidis, et 2.12.2018 kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja karistuseks palus määrata üldkasulikku tööd. 19.10.2018 toime pandud teos süüdistatav oma süüd ei tunnista, samuti ei tunne ta ennast videosalvestuselt ära ja selles teos palub kaitsja süüdistatav õigeks 3 1-18-9609 mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. H. Käärmannile heidetakse ette süstemaatilise varguse toimepanemise katset KarS §

§ 25lg 2 tähenduses.

Maakohus leiab, et H. Käärmannile etteheidetavad teod on tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.

1. Kaupluses Rimi 19.10.2018 toime pandud varguse katset tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. Rimi Eesti Food AS avaldusest nr 79 (II kd, tl 1) nähtub, et 19.10.2018 kell 18.42 on Telliskivi Rimist proovitud varastada viina. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele. Kinnipeetu üleandmise lehelt (II kd, tl 2) nähtub, et kaupluse turvatöötaja T Tse poolt on 19.10.2018 kell 18.42 kinni peetud Herman Käärmann, kellel oli seljas hallitriibuline jope, jalas sinised teksad, peas sonimüts. Tunnistaja T Tse ülekuulamise protokolli kohaselt (II kd tl 3) oli ta 19.10.2018 turvatöötajana tööl Telliskivi 61, Tallinnas asuvas Rimi kaupluses. Nägi, kuidas umbes 50-aastane meesterahvas võttis ostukorvi, siis kell 18.33 võttis alkoholi osakonna riiulilt 0,5 liitrise pudeli, mida hoidis paremas käes ja 18.40 pani pudeli jope põue. Seejärel lahkus isik tühja ostukorviga kauplusest ning ta pidas isiku 18.43 peale kassadest möödumist kinni, misjärel nimetatud isik võttis oma põuest välja 0,5 liitrise Valge Viina pudeli. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 19.10.2018 Telliskivi 61 Rimi turvakaamera salvestisi koos fototabeliga (II kd, tl 6-15), millest nähtub, kuidas 19.10.2018 kella 18.32 paiku siseneb kauplusesse helehallis tumedate varrukatega jopes, sinistes teksades, hallides tossudes, seljakotiga ja nokamütsiga meesterahvas, kes võtab ostukorvi ja liigub alkoholi osakonda. Kirjeldatud isik võtab riiulilt pudeli ja paneb selle korvi. Hiljem kükitab seljaga kaamera poole riiuli taha. Seejärel on isikul kaasaolnud ostukorv tühi ning lahkub kauplusest, misjärel turvatöötaja peab ta kinni. Herman Käärmani kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd, tl 18-22) kohaselt oli ta poes ja vaatas ringi alkoholi osakonnas, võttis pudeli küll kätte, kuid pani tagasi. Ühtegi asja ta poest ei võtnud ja lahkus midagi võtmata. Poest lahkumisel andis turvavärav signaali, mille peale viis turvatöötaja ta kõrvale ja hakkas tema kotti kontrollima. Kotist ei leitud midagi ja kott turvaväravale ei reageerinud. Seejärel leidis turvatöötaja tema seljatagant maast viinapudeli ja ütles, et tema ongi selle varastanud. Aga tema ei teadnud viinapudelist midagi, ta poleks jõudnudki seda põuest maha panna. Videosalvestust vaadati ka kohtuistungil. Kohtuistungil väitis süüdistatav videosalvestust vaadates, et ei tunne end videosalvestiselt. Siiski on videosalvestiselt näha, et sama isik (sinised teksad, hall jope, tume nokaga müts, seljakott seljas, heledad tossud), kes jalutab poes ringi ja võtab viinapudeli, on sama isik, kelle turvatöötaja hiljem kinni peab. Süüdistatav riietus, s.o tume nokamüts ja hele jope, valged spordijalanõud, seljakott nähtuvad ka isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (II kd, tl 17). Pealegi tunnistab süüdistatav ka ise, et ta läks alkoholi osakonda ja võttis pudeli kätte, kuid väidab, et pani siiski pudeli tagasi. Videosalvestuselt nähtub selgelt, et pudel pandi ostukorvi ja selle tagasi panemist riiulile ei nähtu. Nähtub, et süüdistatav toimetab riiulite vahel midagi pudeliga ja hiljem poest lahkudes oli korv juba tühi. 4 1-18-9609 Asjaolu, et süüdistataval oli kaupluses käes viinapudel, tunnistab süüdistatav ka ise ja see nähtub nii asitõendi vaatlusprotokollist kui ka tunnistaja ütlustest. Asjaolu, et turvavärav hakkas piiksuma, on tõendatud süüdistatava enda kohtueelses menetluses antud ütlustega ja sama nähtub ka videosalvestiselt. Vastasel juhul ei oleks turvatöötaja tõenäoliselt süüdistatavat kinni pidanudki. Asjaolu, et seljakott piiksuma ei hakanud, tõendabki seda, et pudel oli peidetud põue, mitte kotti. Süüdistatava väide, et kui turvatöötaja nägi, et pudel on põues, miks ta siis kotti läbi otsima hakkas, on selgitatav asjaoluga, et turvatöötaja peab kindlaks tegema kõik varastatud asjad ning läbi vaatama kõik kohad, kus varastatud asju olla võib. Samuti ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kaupluse põrandal (just süüdistatav selja taga) avamata viinapudel lihtsalt seisab. Seega leiab kohus, et süüdistatava ütlused, et tema seda pudelit põue ei pistnud ja sellega poest välja ei jalutanud, on ebausaldusväärsed ning jätab neid tõendkogumist välja. Kohtu hinnangul vastab H. Käärmanni tegu seega varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva viina) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni.
2. Balti Jaama Turu Selveris 2.12.2018 kella 17.50 paiku toime pandud varguse katset tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. Selver AS avaldusest nr 42 (I kd tl 1) ja õigusvastase teo toimepanemise aktist (I kd tl 2) nähtub, et 2.12.2018 kell 17.50 on proovitud varastada Selverist kaupa väärtusega 12.62 eurot. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 2.12.2018 kell 19.37 kuriteo toimepanemisel peeti kohapeal kinni Herman Käärmann (I kd, tl 8-10). Tunnistaja turvatöötaja A Ri ütluste kohaselt (I kd tl 3-4) nägi ta, kuidas mustas jopes meesterahvas punase „Rimi“ kilekotiga viibis 2.12.2018 ajavahemikul 17.33-17.50 Balti Jaama Turu Selveris ja võttis riiulitelt kaupa, mille pani kilekotti ja möödus kassadest ja turvaväravatest kauba eest maksmata. Ka isiku ja asjade läbivaatuse protokollist nähtub Herman Käärmannil seljas olnud riided, s.o must jope, mustad teksad ja heledad tossud ja kaasas olnud esemed (I kd, tl 11). Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd tl 12-13) tunnistab süüdistatav teo toimepanemist ja kahetseb tehtut.
3. Seega vastab H. Käärmanni tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva kauba) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni.
4. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise 5 1-18-9609 sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
5. H. Käärmann tunnistati Harju Maakohtu 27.07.
6. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati 4 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluv karistus 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmiselt vabanes isik
7. oktoobril
8. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uued varguse katsed 19.10.2018 ja 2.12.2018, s.o esimene vargus leidis aset 3 päeva pärast eelmise vangistuse ärakandmist. Arvestades varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud isiku jaoks elustiiliks: isik hangib endale sel viisil poest meelepäraseid asju (näiteks alkoholi). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega, mis isikust sõltumata põhjustel jäi katse staadiumisse. Seega on tuvastamist leidnud, et Herman Käärmann pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus ja tõkend 10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas ei ole suur, sest teod jäi katse staadiumisse, kuriteo objektid tagastati kauplusele ja asjade väärtus oli väike. Kohtuistungil avaldas isik ühe teo puhul kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H. Käärmannile sanktsiooni alamäära lähedale jääva karistuse, s.o 5 kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2018 kuni 20.10.2018 ja 2.12.2018 kuni 3.12.2018, s.o 4 päeva. Lõplikuks karistuseks jääb vangistus on 3 kuud ja 6 päeva, mille kandmist lugeda alates Herman Käärmanni loovutamisvahistamisest, s.o

1. aprillist
3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (RK otsus nr 3-1-1-99-06, p 18). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. Käesoleval juhul on süüdistataval aga kehtivad karistused samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning uus süütegu pandi toime vaid kolme päeva möödudes pärast eelmise kohtuotsusega määratud karistuse kandmist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistusest tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. Isik ei ole aru saanud oma teo keelatusest, vaid jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist.
4. Isikule kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. 6 1-18-9609 Asitõend
5. Asitõend – 1 CD-plaat turvakaamera salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud
6. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjatasu 360 eurot, kokku 1170 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3
7. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 97,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7