KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 14.12.2016, Tartu 3-16-1706 Si kaebus Viru Vangla 01.

§ 181

lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 30.09.

1. a otsusele 31.10.
2. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 02.11.2016 vanglateenistusele üle antud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult, s.o kaks päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu.

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 9.

§ 71

lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu 13.10.

1. a otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja 2 kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.
2. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.
3. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul kohaldada Riigikohtu 02.12.
5. a määruse nr 3-3-1-78-09 seisukohtasid, millele kaebaja ja ka vastustaja on tuginenud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist soovides, kuna Riigikohtu määruses esinenud ning käesoleval juhul esinevad faktilised asjaolud on erinevad. Riigikohtu käsitletud haldusasjas nr 3-3-1-78-09 ei olnud halduskohtu otsuses märgitud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kuupäeva ning see võis Riigikohtu hinnangul olla kaebaja jaoks eksitav, kuid Tartu Halduskohtu 30.09.
6. a otsuses on selgelt kirjas, et apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31.10.2016 ning seega ei saanud kaebajal tekkida eksitust seoses sellega, millal ta pidi apellatsioonkaebuse esitama. Riigikohus on 02.12.
7. a määruse nr 3-3-1-78-09 p-s 11 lisaks märkinud, et tähtaja ennistamine selles olukorras oli erandlik. Ringkonnakohtu hinnangul sarnaseid erandlikke asjaolusid käesolevas asjas ei esine.
8. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 181 lg 1 eesmärgiks ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebus koostada. 30 päeva on selleks piisav aeg, et nii kinnipeetavad kui ka vabaduses viibivad isikud saaksid kohtuotsusega tutvuda ning vajadusel apellatsioonkaebuse koostada. Ringkonnakohus märgib, et ka vabaduses viibivatel isikutel ei ole alati võimalik kohtuotsusega tutvuda selle avalikult teatavakstegemise päeval ning näiteks tööl käimise või haiguse tõttu on ka vabaduses viibivatel isikutel mõnikord 30 päeva jooksul vaid lühike aeg apellatsioonkaebuse koostamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja sai halduskohtu 30.09.
9. a otsuse kätte 06.10.2016, oli kaebajal siiski 25 päeva aega apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see ebamõistlikult lühike aeg, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Lisaks on HKMS § 181 lg 1 lauses 2 toodud erandid, mil apellatsioonitähtaeg algab kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid eranditega ei ole hõlmatud olukord, kus kinnipeetavast kaebaja saab kohtuotsuse kätte hiljem kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päeval. Niisiis saab järeldada, et seadusandja tahe ei olnud kinnipeetavatele erikohtlemise võimaldamine. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik vaatamata nii kaebaja kui vastustaja soovile kaebaja apellatsioonkaebuse tähtaega ennistada.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt õiglase ja ausa kohtupidamisega vastuolus see, kui vastustajal on kaebajast paar päeva kauem aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, kui mõlemal menetlusosalisel on piisavalt aega kohtuotsusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse HKMS § 181 lg 1 osaliselt põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks rahuldamata.
11. HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.

§ 187

lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits