) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 16.09.2017.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel võlatunnistus. Võlatunnistuse kohaselt kostja kinnitas, et ta sai 16.09.2017.a. hagejalt 1200.- euro suuruse summa. Vastavalt võlatunnistusele kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse 03.09.2018.a. Kostja lubas tasuda võla osade kaupa 100 või 150 eurot kuus. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja midagi tasunud hagejale. Põhivõlgnevus summas 1200 eurot muutus sissenõutavaks 04.09.2018.a. Hagi esitamise seisuga on seaduslik viivis 14,20 eurot. Lähtudes sellest on võlgnevus hagi esitamise seisuga kokku 1214,20 eurot. Pärast hagi esitamist nõuab hageja kostjalt ka seaduslikku viivist, mis on sätestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 615 eurot, riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 415 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 415 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 215 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 415 eurot (200+215).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.