Kohustada Aleksandrs Krasnovsit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Aleksandrs Krasnovsile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda elektroonilisele valvele 5 (viis) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Aleksandrs Krasnovsi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandrs Krasnovs karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Aleksandrs Krasnovsilt riigituludesse kaitsetasu 114 (ükssada neliteist) eurot vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99917700019505. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandrs Krasnovs on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 27.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2529
lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust;
lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.- 03.11.2016, s.o 2 päeva ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.04.2017 ja lõpeb 22.08.2021. Tartu Vangla esitas 19.06.2019 kohtule materjalid Aleksandrs Krasnovsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandrs Krasnovs temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta. Korter kuulub süüdimõistetu emale ja vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandrs Krasnovs on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel. Praeguse otsusega on teda karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise ning varguse eest. Kuriteod on pandud toime varasema, s.o Pärnu Maakohtu 21.09.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-7233 määratud katseajal. Nimetatud kohtuotsusega karistas kohus Aleksandrs Krasnovsit varguse, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla eest võimuesindaja vastu vangistusega, mille kandmiselt süüdimõistetu vabastati tingimisi ja allutati käitumiskontrollile. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Aleksandrs Krasnovsil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Aleksandrs Krasnovsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.08.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 114 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 114 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandrs Krasnovsilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.