Obsah (11)

§ 75§ 751§ 78§ 213§ 121§ 199§ 65§ 68§ 424§ 76§ 5

1-17-11436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11436 (16233000097) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Mihhail Hovinen tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.01.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Mihhail Hovinenile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.01.2021 alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Mihhail Hovinen kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Mihhail Hovinen on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-17-11436 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 9) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab Mihhail Hovineni elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Mihhail Hovineni vangistusest vabanemisest. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Mihhail Hovinenilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 90 (üheksakümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 16.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Hovineni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.01.2018 kohtuotsusega tunnistati Mihhail Hovinen süüdi

§ 213lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2,3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ning

§ 199

lg 1 järgi mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M.

Hovinenile karistuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetluse sätteid kohaldades vähendati karistust 1/3 võrra. M. Hovineni karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (1-3.06.2016, 18-19.06.2017, s.o kokku 5 päeva) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 1 aasta 9 kuud vangistust) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 03.01.2018. 3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.01.2018 otsusest tunnistati Mihhail Hovinen süüdi selles, et ta pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra 2 1-17-11436 vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kes on varem toime pannud kelmuse. Täpsemalt 18.01.2016 päeval viibides korteris aadressil: XXX pani toime N K kuuluva tahvelarvuti Lenova Yoga Tablet maksumusega 299 eurot, varguse. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Tema poolt kehaliste väärkohtlemiste toimepanemine seisneb selles, et 01.06.2016 kella 17.20 paiku viibides alkoholijoobes NarvaJõesuus, aianduskooperatiivis XXX hoovis isiklike vaenulike suhete pinnal lõi oma elukaaslast E A mitu korda kääridega vastu vasaku kätt, tekitades kannatanutele E. A ja tema tütarele V Z kehavigastusi ja füüsilist valu ja 18.06.2017 kella 12.30 paiku olles alkoholijoobes ja viibides Narva-Jõesuus, aianduskooperatiivi XXX asuvas majas konflikti käigus oma elukaaslase E A haaras E. A tütrel V Z (sünd. XXX) käega näost ja lükkas eemale, tekitades kannatanule V Z füüsilist valu ja näovigastusi. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 213

lg 2 p 1 järgi, s.o teisele isikule kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Täpsemalt 13.05.2016 ajavahemikul kella 16.00-16.04 kasutades pangakaardi O J nimele XXX asuvast sularahaautomaadist Pin-koodi ebaseadusliku sisestamise teel sekkus andmetöötlusprotsessi eesmärgil saada ligipääs võõrale arvelduskontole ning omaniku O J nõusolekuta, varalise kasu saamise eesmärgil teostas toiminguid kontol oleva varaga – võttis O J arvelt välja sularaha summas 210 eurot, mille omastas. Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 otsusest tunnistati Mihhail Hovinen süüdi selles, et olles alkoholijoobes, 17.12.2012 kella 13.40 paiku XXX hoone juures juhtis mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga XXX. Mihhail Hovineni veres alkoholisisaldus moodustas 3,02 +/-0,06 mg/g, st vähemalt 2,96 mg/g. Sel moel pani Mihhail Hovinen toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§ 424järgi.

1. Kinnipidamisasutuses Mihhail Hovineni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes, kehalises väärkohtlemises (sh. lähedase, ka alaealise suhtes) ning materiaalse kahju tekitamises. Oht on kõige suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi, mistõttu isik ei mõtle tegude tagajärgedele, käitub impulsiivselt, mistõttu võib kellegi tagant varastada, lüüa või minna autot juhtima. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Arvestades eeltoodut ning Mihhail Hovineni kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla tema vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Mihhail Hovinen vabastada vangistusest ennetähtaegselt, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 (kolm) kuud alates seadmete paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Mihhail Hovinenile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistuse lõpuni s.o. kuni (28.01.2021).

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma kirjalikus 19.08.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Mihhail Hovineni ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Mihhail Hovineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. 3 1-17-11436 Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Mihhail Hovinen jäi 23.08.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta nõustus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses välja toodud kohustuste täitmisega, leides, et need ei ole talle liialt koormavad. Süüdimõistetu palus võimalust vabaneda enne tähtaega, asuda tööle ja aidata oma peret, alustada oma elu puhtalt lehelt.
3. Kaitsja Valeriy Gimaev toetas Mihhail Hovineni seisukohta ennetähtaegse vabastamise kohta. M. Hovineni õiguskuulekale teele suunamiseks on kõik tingimused täidetud. Süüdimõistetu tänu sotsiaalprogrammides osalemisele ja psühholoogi abile teadvustab seost alkoholi liigtarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel ning on valmis kõike tegema, et mitte tarvitada. M. Hovinen ka vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel sattub kontrollitud keskkonda, mistõttu alkoholi tarvitamine on välistatud. Uute kuritegude toimepanemine tänu lähedaste toetusele ja isiku hõivatusele tööl on täielikult välistatud. Vangistatu on vanglas käitunud õiguspäraselt. Eelmiste karistustega ei saa käesoleval juhul arvestada. Sellest tulenevalt palub kaitsja jätta ka tähelepanuta vangla protsendid, kuna seda on korduvalt kohtupraktikas kritiseeritud ning protsentide päritolu on seotudki korduva karistatusega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Mihhail Hovineni tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.01.2018 otsusega tunnistati Mihhail Hovinen süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 213 lg 2 p 1, § 424 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.01.2018. 12.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M. Hovinen temale mõistetud karistusajast 3 aastat ja 25 päeva ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 4 1-17-11436 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 16. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et 5 1-17-11436 distsiplinaarkaristusi M. Hovinenil ei ole, mida kinnitab ka isiklik toimik kinnipeetud isiku kohta.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks M. Hovineni käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et alates 01.10.2018 töötab ta majandustööl köögitöölisena. Mihhail Hovinen läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening vahemikul 18.07.2018 - 29.08.2018 ning sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine. Programm läbitud vahemikul 11.10.2018 - 31.01.
3. Samuti Mihhail Hovinen on esitatud ümberpaigutamiseks Viru Vangla avavanglaosakonda, kus ta ka praegu enda sõnul viibib.
4. Arvestades ülaltoodud andmeid M. Hovineni käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ta on üle pooleteist aasta pikkuse perioodi jooksul allunud vanglas kehtestatud reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et M. Hovinen teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Sellisele süüdimõistetu elukulgemisele aitab kindlasti kaasa ka see, et ta täielikult loobub alkoholi tarvitamisest, mida ta ka kohtuistungil lubas teha ning millele peaks kaasa aitama ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
6. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatava elutingimused vabaduses on head, kuna tal on olemas elukoht aadressil XXX, kus ta hakkab elama koos ema G T ja tema elukaaslane A N. Ema ja ema elukaaslane andsid kirjaliku nõusoleku seadme paigaldamiseks ning elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele.
7. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et alates 10.04.2017 kuni 09.06.2017 läbis kinnipeetav õppepraktika ehitajana OÜ J. Ametlikult töötas ehitajana OÜ N alates 12.06.2017 kuni 31.07.
8. Töökohtadeks olid ehitusobjektid Narva linna piires. Alates 01.08.2017 töötas mehaanik-abitöölisena OÜ K, leping oli sõlmitud tähtajatult. 03.01.2018 isik vahistati, mistõttu töösuhe lõpetati. Varasemalt olid isiku sissetulekuteks peamiselt sugulaste toetus ning juhutööd. Isikul oli raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, ei olnud võimalust tasuda rahalisi nõudeid. K-raha andmeil on isikul maksmata haginõudeid 25.07.2019 seisuga summas 6 381,02, sh. ka nõuded inkassofirmadelt, mida vangistuse ajal tasub saadavast töötasust ning lähedaste rahalisest toetusest. Isik on tööst väga huvitatud, kuid on töö suhtes valiv, kõik tööd ei ole temale sobivad, samas saab aru, et töötamine on vajalik. Alates 01.10.2018 töötab vanglas majandustööl köögitöölisena, enne seda töötas koristajana. Vabanemisel olemas garanteeritud töökoht firmas S OÜ.
9. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on M. Hovineni vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja garanteeritud töökoht, mille olemasolu süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil ja mis aitab tal vabaneda tekkinud võlgnevusest. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et tegemist on süüdimõistetuga, kes viibib esmakordselt kinnipidamisasutuses ning seega on saanud tunda, kuhu kriminaalne käitumine võib viia. Kuna enamike tema poolt 6 1-17-11436 toime pandud kuritegude toimepanemisel on ta olnud alkoholijoobes, siis on ilmselge, et selle joogi tarvitamine kutsub tema puhul esile kriminaalkorras karistatavat käitumist ning seega vältimaks uusi kuritegusid, mis võivad päädida uuesti vanglasse sattumisega, tuleb tal täielikult loobuda alkoholist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
10. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
11. M. Hovineni iseloomustus näitab, et tal on keskharidus. Asus Narva KÕK-sse, kuid jättis õppimise pooleli. Viibides Töötukassa arvel lõpetas erinevad kursused (torumees ja metallkonstruktsioonide koostaja). Eesti keelt ei valda. Õppimisest isik huvitatud ei ole, pigem soovib töötada.
12. Karistusregistri andmetel on M. Hovinenil kaks kehtiva kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguse, arvutikelmuse ja kehalise väärkohtlemise ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteod on eriliigilised, muster on kohati erinev, kuid soodustegurid on samad: kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, mil isikul puudub enesekontroll – võib joobes olles varastada, et saada alkoholi juurde, lüüa lähedasi ning istuda autorooli. Suurem osa kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes olles. Iseloomustuse kohaselt M. Hovinen tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik. Samuti M. Hovinen on
13. aastal läbitud sotsiaalprogrammi „Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et suudab enda eluviisi muuda ning ka

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks kaasa aitama tema edaspidisele õiguskuulekusele. Kohtu eeltoodud seisukoha õigsust kinnitab ka see, et kannatanu, kes tunneb süüdistatavat kohtust paremini, on suutnud andestada süüdistatavale toimunud kehalise väärkohtlemise. Seda kinnitab abiellumine kinnipidamisasutuses ning mis viitab sellele, et E A usub, et süüdimõistetu on võimeline edaspidiselt elama seaduskuulekalt.

1. Eelpool olevate andmete alusel on seega kohtu hinnangul M. Hovineni tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Tema suhtes koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava on valdavas osas läbitud. M. Hovineni ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et M. Hovinen on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et M. Hovineni puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja võimalus ametlikult tulu teenida), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotisaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et M. Hovinen ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Kohtu sellist veendumust suurendab ka see, et ta kannab esimest korda vabaduskaotuslikku karistust ning seega pole alust arvata, et tema puhul on õiguskorraga vastuolus oleva käitumismustri muutmine ebatõenäoline.
2. Kohus peab põhjendatuks määrata Mihhail Hovinenile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.01.2021 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 kuud alates seadmete 7 1-17-11436 paigaldamisest. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. M. Hovinen teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et M. Hovineni poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et M. Hovinen ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu M. Hovineni karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõuded.

Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas 31. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Mihhail Hovineni kaitsja Valeriy Gimaev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 90 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist ja asja materjalidega tutvumist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Mihhail Hovinenilt välja mõista. Kohus leiab, et Mihhail Hovinenile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8