4-18-3732/29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3732 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Katreen Siirma Väärteoasi Valter Silla (Sild) kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.06.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410118009192 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Valter Sild (isikukood 35811160224, elukoht: xxxx) Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu), registrikood 75034502, asukoht: Paldiski mnt 48a, Tallinn, esindaja Meeli Malve Asja läbivaatamine Kohtuistungil 23.05.2019 ja 25.06.2019.a. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus otsustas: Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.06.2018 otsus väärteoasjas nr 410118009192 ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.06.2018 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 410118009192 karistati Valter Silda ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 86 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt teostas sõidukijuht 29.05.2018 kell 13.57 Sadama 9, Tallinnas taksovedu Tallinna linna teeninduspiirkonnas, ületades Tallinna linna poolt kehtestatud taksoveoteenuste hindade kõrgemaid lubatavaid määrasid, sellega ei järginud Tallinna linna teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid, rikkudes ÜTS § 65 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määruse nr 20 „Tallinna taksoveonõuded“ § 4 lg 1 nõudeid. 11.07.2018 esitas Valter Sild kohtule kaebuse, tuues välja, et ta ei ole nõus talle määratud karistusega. Selgitas, et karistus määrati selle eest, et ta viibis taksojuhina Tallinna linna piirides Maardu taksotariifidega. Tegelikult tõi ta Maardust, kus on tema tegevusalaks taksojuhtimine, kliendi Tallinna reisisadama A-terminali ja oli sadamast pärast kliendi maha panekut lahkumas. Teel tagasi Maardusse (ilma kliendita) tegi MUPO talle trahvi, öeldes, et tal on taksos Maardu hinnakiri väljas, mis Tallinnas ei tohi olla. Tegelikult ei ole ta kedagi Tallinna linnast peale võtnud ega nende hindade alusel teenindanud. MUPO kirjutab protokollis, et ta teostas taksovedu Tallinna linnas kõrgendatud tariifidega, mis ei vasta tõele, sest viis Maardust kliendi Maardu hinnakirja alusel Tallinnasse ning hakkas Maardusse tagasi sõitma. Kohtumenetlus 11.07.2018 esitas Valter Sild kohtule kaebuse ning Harju Maakohtu 26.09.2018 otsusega tühistati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.06.2018.a. otsus nr 4101,18,009192 Valter Sild karistamises ÜTS 86 lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ja lõpetati väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. 08.05.2019 Riigikohtu kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 26.09.
2. a otsus ja saadeti väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Alates 10.05.2019.a menetleb Valter Silla kaebust (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 28.06.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 410118009192 teine kohtukoosseis. 13.05.2019 tegi kohus päringu kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale selgitamaks välja, kas kohtumenetluse pooled jäävad varem antud seisukohtade juurde ning kas nad soovivad kohtuistungist osa võtta või mitte. 14.05.2019 teatas kohtuväline menetleja, et jääb varem väärteomenetluses esitatud seisukohtade juurde ning ei soovi kohtuistungist osa võtta. Valter Sild teatas 16.05.2019, et soovib Harju Maakohtu istungist osa võtta ning jääb oma endiste seisukohtade juurde. Kohtuistungil kohus kuulas ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad M M, I M ja A B ning uuris väärteotoimikus ja kohtutoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning soovib trahvi tühistamist, ennast süüdi ei tunnista. Selgitas, et I M pani sireenid peale ja pidas ta kinni, võttis dokumendid ja helistas MUPOle. MUPO tuli ja ütles, et tal on ju kõik korras, aga kuna politsei nad välja kutsus, siis nad pidid midagi tegema. Hotelli teenindavad autod on hotelli ees. Politsei pidas ta vilkuritega kinni ja ta tõmbas tee äärde. Kinni peeti ta sõidu pealt esimeses reas hotelli ees, ta ei parkinud seal. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja jäi 23.08.2018 kirjalikus seisukohas toodu juurde: lisaks Maardu Linnavalitsuse väljastatud sõidukikaardile on kaebajale väljastatud ka Tallinna Transpordiameti poolt väljastatud sõidukikaart, mis annab õiguse taksoteenuse osutamiseks ka Tallinna haldusterritooriumil. Seega on kaebaja sõidukile xxxx reg nr xxxx väljastatud sõidukikaardid taksoteenuse osutamiseks nii Maardu kui ka Tallinna haldusterritooriumil. Maardu linnas ei ole määratletud taksoteenuse kõrgemaid piirmäärasid, kuid Tallinna haldusterritooriumil on taksoteenuse piirhinnad määratud määruses nr
3. Faktiliselt on tõendatud, et kaebaja sõidukil reg nr xxxx, millel ta teostas taksovedu 29.05.2018 Tallinna linnas, st teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas, ei vastanud Tallinna linnas kehtestatud hinnapiirmääradele, mis on sätestatud määruses nr 20, antud asjaolu on fikseeritud väärteotoimiku fototabeliga fotodel nr 3 ja
4. Fotol nr 3 hinnakirjal on nähtav sõidualustustasu 5,50 eurot, sõidukilomeetritasu on kaks hinda: 5,50 eurot ja 2,50 eurot ning ajatasu 55 eurot. Samad andmed on nähtavad taksomeetri kohandamise tunnistusel fotol nr
5. Määruse nr 20 § 4 kohaselt on lubatud taksoteenuse kasutamise eest ajatasu kõrgem määr 24,20 eurot. Kaebaja ei ole ka varasemalt õiguskuulekalt taksoteenuse osutamisel õigusakte järginud. Kaebaja suhtes on väärteomenetlusi läbiviidud alates 2009 aastast ning kaebaja on pannud toime 14 väärtegu, lisaks käesoleva vaidlusega siis kokku 15 väärtegu ja kõigi puhul on tegemist taksoveo nõuete rikkumisega erinevate kvalifikatsioonidega. Tunnistaja M M, kes on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli ja valveosakonna inspektor ning teostas 29.05.2018 patrullteenistust, andis ütlusi, mille kohaselt mäletab, et said väljakutse seoses 2 taksoga Ahtri tänaval. Sõitsid sündmuskohale, politsei oli dokumendid võtnud ja vaadanud hinnakirja, veendusid, et on Maardu hinnakirjad. Politsei andis neile dokumendid ja sõitis ise ära. Võis olla Sadama 11 A juures, täpset aadressi ei mäleta. Kontrollimise hetkel klienti taksos ei olnud, väidetavalt ootas klienti hotellist. Hinnakirjad olid Maardu omad, Tallinna omi ei olnud. Taksojuht selgitas, et tõi sadamasse kliendi, aga hotelli juures ta seisis ja pidavat klienti ootama, ei öelnud, kuhu ta kliendi pidi viima. Politsei pidas taksojuhi kinni, sest ta osutas teenust Maardu hinnakirjadega Tallinnas. Seda rääkis politsei, kui dokumendid üle andis. Fotod toimikus on tehtud Ahtri tn hotelli juures, hotelli nime ei mäleta. Tunnistaja I M (patrullpolitseinik), kes kontrollis 29.05.2018.a Valter Silla poolt juhitud sõidukit, andis ütlusi, et kontrollis sõidukit xxxx läbi majandustegevuse registri andmebaasi ning selgus, et sõiduki kohta on väljastatud kaks sõidukikaarti, üks on Tallinna, teine Maardu oma. Tal tekkis kahtlus seoses sellega, et tariifid võivad erineda. Leidis, et asja menetlemine on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pädevuses. Juhtum toimus sadama A terminali, vana sadama juures, kuupäeva ei mäleta. Ei mäleta, kus auto seisis, ei mäleta, kas autojuhiga vestles. Neil on ühisreidid koos MUPO-ga, mis tähendab, et politseiametnik peatab sõiduki ja kui leiavad, et on taksondusega seotud rikkumine, siis annavad MUPO-le üle. Hinnakirja ei mäleta. Tema teada ei ole Maardus tariifidel piiranguid. Konkreetselt seda juhtumit ei mäleta, kuna see oli üle aasta tagasi. Tavaliselt, kui nad sõiduki kinni peavad, on ikka põhjus ning nad ütlevad põhjuse ka autojuhtidele. Ei mäleta, kas V. Sild peeti kinni sõidu ajal või seisis hotelli ees. Fotol nr 3 olev hinnakiri ei vasta Tallinna hinnakirjale, Tallinnas on summad väiksemad. Kui sõidukil ei oleks plafooni peal olnud, ei oleks kinni pidanud. A B (patrullpolitseinik), kes oli 29.05.2018 koos I M patrullis, andis ütlusi, et tunneb kaebuse esitajat, kuna kaebuse esitaja sõidab taksot ja teda on tihti näha sadama piirkonnas. Mäletab, et peatasid Valter Silla, kui ta oli A-terminalist eemaldumas, Tallinki hotelli kõrval. Kuna Valter Silla puhul on erinevaid juhtumeid, siis ei mäleta, kas takso seisis või sõitis. Valter Sillal on erinevaid rikkumisi ÜTS-i järgi, see oli ka põhjus, miks teda kontrollisid. Paarimees kutsus välja MUPO, sest olid probleemid hindadega. Fotodel 1 ja 2 on Tallinki hotelli asukoht. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Väärteoprotokollis heidetakse V. Sillale ette ÜTS § 65 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 § 4 lg 1 rikkumist. ÜTS § 65 lg 3 kohaselt juhul, kui taksovedu soovitakse teostada muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kui selle, kes on taksoveoloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 (Tallinna taksoveonõuded) § 4 lg 1 kohaselt on taksoveoteenuste hindade kõrgeimad lubatavad määrad järgmised: 1) sõidualustustasu 5,50 eurot; 2) sõidukilomeetritasu 1,10 eurot; 3) ajatasu 24,20 eurot tunnis. Väärteo lühikirjeldusena on väärteoprotokollis märgitud, et V. Sild teostas 29.05.2018 kell 13:57 Tallinnas, Sadama tn 9, taksovedu (sõiduk xxxx, reg. märk xxxx) Tallinna linna teeninduspiirkonnas, ületades Tallinna linna poolt kehtestatud taksoveoteenuste hindade kõrgemaid lubatavaid määrasid, sellega ei järginud Tallinna linna teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Antud väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 29.05.2018 kell 13:57 Tallinnas, Sadama tn 9 juures seisval sõidukil xxxx, reg. märk xxxx oli nähtaval hinnakiri, kus olid märgitud järgmised andmed: sõidualustustasu 5.50 eurot, sõidukilomeetritasu 5,50 eurot ja 2,50 eurot ning ajatasu 55 eurot /h. Seega ei vastanud need Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 (Tallinna taksoveonõuded) § 4 lg 1 nõuetele. Selleks aga, et V. Silda saaks nimetatud sätte ja ÜTS § 65 lg 3 rikkumise eest karistada, on oluline kindlaks teha, kas isik teostas väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas taksovedu või mitte. 3 ÜTS § 3 lg 2 järgi on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega on taksoveo osutamine fakti küsimus ning on tuvastatav konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. V. Sild on andnud ütlusi, et tema Tallinnas taksovedu ei teostanud - ta viis Maardust kliendi Maardu hinnakirja alusel Tallinnasse ning hakkas Maardusse tagasi sõitma, ta ei ole kedagi Tallinna linnast peale võtnud ega Maardus kehtiva hinnakirja alusel teenindanud. Kaebusele on lisatud ka V. Silla tähtajatu teenindajakaart, kuhu teeninduspiirkonnaks on märgitud Maardu. Vaidlust ei ole selles, et V. Silla poolt juhitud sõiduki kontrollimisel taksoteenust kasutavat klienti sõidukis ei olnud, kliendi puudumine aga taksoveoteenuse osutamist ei toeta. Taksoveoteenuse osutamiseks ei saa antud juhul lugeda ka V. Silla seismist Sadama 9 (hotelli) ees, mis nähtub fotodelt 1, 2 ja 5 ning mida võiks käsitleda kui kokkulepitud kohas sõitja ootamist vastavalt ÜTS §-le 3 lg
6. Kuigi tunnistaja M Mi ütluste kohaselt seisis V. Sild hotelli juures ja V. Silla enda sõnade kohaselt pidavat ta ootama klienti, ei toeta taolisi ütlusi ei kaebaja enda ega tunnistajate I. Mi ja A. Bi ütlused. Tunnistaja M. M ütlused selles osas ei ole tõend, sest KrMS § 66 lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Vahetu tõendiallikas on antud juhul Valter Sild, kelle ütluste kohaselt peeti ta kinni sõidu pealt ning ta võis hotelli ette parkida, kui Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit ootas. V. Silla taolisi ütlusi ei kummuta ka I. M ja A. B, kes ei mäleta, kas nad peatasid sõitva sõiduki hotelli ees või kontrollisid nad hotelli ees seisvat sõidukit. Viimati nimetatud tunnistajate ütlused on aga olulised, kuivõrd just nende tegevusest sai alguse sündmuste jada (sõiduki peatamine ja/või seisva sõiduki kontrollimine) ning nemad kutsusid asja edasiseks menetlemiseks kohale Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku, kelleks osutus M. M. Seega jõudis M. M sündmuskohale ajal, mil sõiduk oli juba eelnevalt politseipatrulli poolt peatatud (või kontrolliti seisvat sõidukit), ehk sõiduk seisiski hotelli ees. Ka asjas kogutud teised tõendid ei toeta V. Silla poolt seisva sõidukiga kliendi ootamist kas siis hotellist või mujalt ning ei kinnita ka võimalust, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas oleks V. Sild sõitnud taksoveoks kohandatud ühissõidukiga kliendile tellitud kohta järele. Lisaks fotodele 1, 2 ja 5, milles on näha seisev sõiduk reg. märgiga xxxx Sadama 9 juures, on asja materjalide juures veel vaid 3 fotot, millest nähtuvad sõidukil olev hinnakiri (foto 3), taksomeetri kohandamise tunnistus (foto 4) ja V. Silla ID-kaart (foto 6). Kohtus on üle kuulatud kõik tunnistajad, kes võisid anda sündmuse kohta asjakohaseid ütlusi. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses osundatu, et kaebajale on väljastatud lisaks Tallinna Transpordiameti poolt sõidukikaart, mis annab õiguse taksoteenuse osutamiseks ka Tallinna haldusterritooriumil, ei kinnita samuti reaalset taksoteenuse osutamist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Järgnevalt kaalub kohus, kas V. Silla võis lugeda taksovedu teostavaks isikuks põhjusel, et tema poolt juhitud mootorsõiduk vastas taksoveol kasutatava mootorsõiduki välisele tunnusele. Nimelt sätestab ÜTS § 64 lg 7, et juhul, kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon, kui plafoon on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu. Fotodelt 1 ja 2 nähtub, et sõidukil reg. märgiga xxxx on olemas plafoon kirjaga „Takso/Taxi“. Kohtu hinnangul ei tähenda aga antud juhul üksnes plafooni olemasolu sõidukil, et V. Silda saaks lugeda taksovedu teostavaks isikuks väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. ÜTS § 64 sätestab nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele ning toob välja, millistel juhtudel on plafoon kohustuslik ning millised õigused on ainult plafooniga sõidukil (nt lg 2 kohaselt võib taksoveol teenindada sõitjat taksopeatusest ja kasutada sõitja vedamisel ühissõidukirada, kui sõidukile on muuhulgas paigaldatud plafoon), kuid nimetatud sätet ei saa automaatselt tõlgendada kui ÜTS §-s 3 lõikes 2 toodud taksoveo mõiste laiendavat käsitlust, vaid tuleb vaadelda kogumis teiste tõenditega. Taolist seisukohta toetab ka ühistranspordiseaduse eelnõu seletuskiri (812 SE), mille kohaselt on §-s 64 toodud sätete eesmärk tagada sõitja kindlustunne, et istudes taksotunnustega sõidukisse, võib ta kindel olla sõiduki ja juhi 4 vastavuses kehtestatud nõuetele. Kuigi ka seletuskirjas on välja toodud, et teenuse mitteosutamisel peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon, on seletuskirjas osundatud, et esile on kerkinud küsimus, mida lugeda teenuse osutamise ja mida mitteosutamise ajaks ning toodud välja, et sellele küsimusele ühest vastust leida on raske. Seletuskirjas on märgitud, et taksoteenuse olemusest tulenevalt peaks teenuse osutamise ajaks lugema näiteks ka seda aega, millal takso on kliendi ootel. Teisest küljest on aga keeruline kontrollida, kas konkreetsel juhul klienti oodatakse või mitte. Seega tuleb menetlejal juhul, kui tekib kahtlus, kas teenust osutati või on nimetatud nõuet rikutud, lähtuda uurimispritsiibist ja konkreetset situatsiooni, aega, seletusi ja muid olulisi asjaolusid arvesse võttes teha otsus rikkumise olemasolu või puudumise kohta. Nagu kohus aga juba eespool märkis, ei ole kohtuvälises menetluses kogutud tõendid piisavad tuvastamaks V. Silla käitumises Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 § 4 lg 1 nõuete ja ÜTS §-s 65 lg 3 sätestatu rikkumise olemasolu. 25.06.2019 kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja küll asja materjalide juurde täiendavalt välitöölehe kuupäevaga 29.05.2018, milles lühiettekandena on märgitud, et Sadama 9/11A juures on politsei kinni pidanud takso, mille dokumentatsioon pole korras, tegu Maardu hinnakirjadega ja kohandamistunnistusega masinaga, sõiduki ja teenindaja kaardid on olemas Tallinna omad, kuid kohtu hinnangul ei tõenda ka esitatud välitööleht V. Silla poolt väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas taksoveo teenuse osutamist. Tegemist on napisõnalise sündmuse kirjeldusega, milles puuduvad igasugused viited rikkumise üksikasjadele ja/või asjakohastele tõenditele. Samas ei saa märkimata jätta, et esitatud välitööleht loob aluse kahtluseks, et väärteoprotokollis märgitud võimalik väärteo toimepanemise kellaaeg võib olla vale. Nimelt leiab töölehel kajastamist, et korralduse vaidlusaluse sündmuse kohta on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet saanud 13:44, saabuti 13:57 ja lahkuti 14:
7. Järelikult on väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise ajaks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti sündmuskohta jõudmise aeg 13:57, kuid korraldus saabus 13:44, ehk siis võimalik taksoveoteenuse osutamine pidi toimuma juba ajal, kui politseipatrull sõidukit kontrollis või sõiduki peatas ja Tallinna Munitsipaalpolitsei välja kutsus. Kuivõrd aga antud asjas puuduvad mistahes tõendid ka selle kohta, et V. Sild oleks osutanud taksoveoteenust varasemal kellaajal, ei muuda taoline ebaselgus kohtu antud hinnangut uuritud tõenditele. Kohtus üle kuulatud tunnistajad ei kinnitanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal (või varem) ja kohas oleks V. Sillal olnud sõidukis klient või et ta oleks parajasti olnud sõitmas kliendile tellitud kohta järele. Samuti puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et V. Sild oleks oodanud klienti kas taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas (antud juhul hotelli ees). M. Mi ütlused, justkui oleks V. Sild ise väitnud, et ootab klient, ei leidnud ei V. Silla ega teiste tunnistajate ütlustega ning kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega kinnitamist. Peale selle viimane foto väärteo menetlemise käigus tehti kell 14.13 ja selleks ajaks, st vähemalt poole tunni jooksul, ei olnudki klienti hotellist tulnud. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas enam lisatõendeid võimalik koguda, sealhulgas puuduvad ka tunnistajad, kes lisaks juba ülekuulatud tunnistajatele võiksid antud sündmust teada ja/või mäletada. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Riigikohus on lahendis 3-1-1-10-15 p-s 15 märkinud, et tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Kuivõrd uuritud tõendite kogum ei kinnita kahtlusteta ja tõsikindlalt V. Silla poolt taksoveoteenuse osutamist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, tuleb tunnistaja M. Mi viimati nimetatud väide tõlgendada V. Silla kasuks, mis tähendab, et tõendatud ei ole ka V. Silla poolt võimaliku kliendi ootamine hotelli ees, mistõttu ei saa V. Sillale ÜTS § 65 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu määruse nr 20 § 4 lg 1 rikkumist ette heita ning teda ÜTS § 86 lg 1 järgi karistada. 5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Valter Silla kaebus tuleb rahuldada, kaevatav otsus tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6