← Eesti

4-19-2786/11

4-19-2786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. juuli 2019, Tallinn 4-19-2786 (2302,19,004456) Elina Elkind Berit Paluoja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.04.
  2. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,004456, millega Martin Lepikut karistati LS § 205 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot Martin Lepik – isikukood: 38804034725; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
  3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  4. aprilli
  5. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,
  7. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  8. Rahuldada menetlusealuse isiku kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A H
  10. aprilli 2019 otsusega nr 2302,19,004456 karistati Martin Lepikut LS § 205 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot selle eest, et 1 4-19-2786 menetlusalune isik
  11. veebruaril 2019 kell 12:01 aadressil Heli tn 6, Nõmme linnaosa, Tallinnas juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid (xxxx VIN-kood xxxx registreerimismärk xxxx). Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 nõudeid ning pani toime LS §-s 205 kirjeldatud väärteo.
  12. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Kaebuses leiab M. Lepik kokkuvõtlikult, et tema karistamine on tingitud Xxxx OÜ (sõiduki omaniku) ja Maanteeameti vahelistest halbadest suhetest. Kaebusest on võimalik järeldada, et mootorsõiduki, millele on paigaldatud sellele mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, juhtimise eest on menetlusalust isikut karistatud mitmel korral ning M. Lepik soovib kõigi nende rahatrahvide ümbervaatamist kogumis. Siiski on kaebusele märgitud otsuse number
  14. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, paludes talle mõistetud rahatrahve vähendada. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et M. Lepik on toime pannud LS § 205 järgi karistatava rikkumise.
  15. veebruaril 2019 kell 12.01 juhtis ta mootorsõidukit, millele oli paigaldatud sellele mootorsõidukile mitte kuuluvad registreerimismärgid. Ta rikkus sellega LS § 76 lg 1 nõudeid ja rikkumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi. Kuigi isikut on karistatud ka
  16. veebruaril 2019 kell 13.14 toimepandud analoogse teo eest, s.o samal aadressil sama sõiduki juhtimise eest, kui sõidukile olid paigaldatud sellele mittekuuluvad registreerimismärgid, ei ole tegemist sama teoga, sest ei ole teada, kus viibis isik nende kahe teo vahel. Seetõttu on võimalik, et isik ei juhtinud sõidukit kogu selle aja jooksul, viibides näiteks autotöökojas, ja seetõttu on tegemist kahe erineva teoga. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Otsuse tegija määras rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra ja kohtuväline menetleja leiab, et see on mõistlik karistus sellise rikkumise eest. Isiku süü on leidnud tõendamist videosalvestiste ja tema enda ütlustega. MAAKOHTU SEISUKOHT
  17. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  18. M. Lepikut karistati kohtuvälise menetleja otsusega LS § 76 lg 1 rikkumise eest LS § 205 järgi mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest
  19. veebruaril 2019 kell 12:01 aadressil Heli tn 6, Nõmme linnaosa, Tallinnas.
  20. LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  21. juuni
  22. a määrusega nr 42 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 grupp 1 kood 101 (registreerimismärk) p 7 kohaselt sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.
  23. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte ja registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli akti nr ARK0580415 kohaselt registreeriti M. Lepiku juhitud sõiduk 2 4-19-2786
  24. veebruaril 2019 (omanik Xxxx OÜ, kasutaja Martin Lepik) ja selle registreerimismärk on xxxx. Nagu nähtub Maanteeametis tehtud videosalvestisest ja mida kinnitab oma ütlustes ka menetlusalune isik, juhtis M. Lepik sõidukit sel päeval ehk
  25. veebruaril 2019 kell 12.01 ja ühtlasi ka kell 13.14 aadressil Heli 6, Tallinn, s.o parkimisplatsilt Maanteeameti angaari enne sõiduki registreerimist. Videosalvestise ja M. Lepiku ütluste kohaselt juhtis menetlusalune isik sõidukit, sõites parkimisplatsilt Maanteeameti angaari ka
  26. veebruaril
  27. M. Lepiku ütluste kohaselt oli sõiduki juhtimine seotud sõiduki Eestis registreerimise vajadusega, mida kinnitavad ka väärteoasja alustamise asjaolud (Maanteeameti avaldus). Sõidukiga sõitmine parkimisplatsilt Maanteeameti angaari vastab sõiduki juhtimise mõistele. Videosalvestisest nähtub, et kõigil kolmel korral oli sõidukile angaari sõites kinnitatud registreerimismärk xxxx ja seda kinnitab vähemalt
  28. veebruari
  29. a osas ka menetlusalune isik oma ütlustes.
  30. Kuna sõiduk ei olnud registreeritud Eestis, tohtis sellel kasutada vaid registreerimistunnistuse andmetest nähtuvat registreerimismärki. Kuigi väärteotoimikusse on lisatud vaid itaaliakeelne sõiduki registreerimistunnistus, on tegemist standardse vormiga ja on võimalik tuvastada, et sõiduki registreerimismärk on tunnistuse kohaselt xxxx. Sama nähtub ka auto müügiga seonduvatest dokumentidest (vt lisad Maanteeameti avaldusele süüteomenetluse alustamiseks). M. Lepik andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei kontrollinud sõiduki registreerimismärki korrektsust ega tundnud selle vastu huvi, eeldades, et kõik on korras. Kohtuistungil ei suutnud menetlusalune isik anda seejuures arusaadavaid selgitusi selle kohta, miks võttis Xxxx OÜ esindaja
  31. veebruaril 2019 tema juuresolekul samalt mootorsõidukilt registreerimismärgid ära (nagu on nähtav videosalvestiselt). Kuigi kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses väitis M. Lepik, et sõidukil võisid olla Xxxx OÜ-le väljastatud proovinumbrid, möönis ta kohtuistungil ka ise, et tema selliseid registreerimismärke (proovinumbrid) sõidukil näinud ei ole ja
  32. veebruaril 2019 oli sõidukil kogu aeg väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud registreerimismärk. Seega leiab kohus, et M. Lepiku tegevuses
  33. veebruaril 2019 kell 12.01 on LS §-s 205 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, s.o ta juhtis sõidukit, millele olid kinnitatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Samuti asub kohus seisukohale, et isik pani teo toime vähemalt kergemeelsusest ehk pidades võimalikuks, et sõiduki registreerimisnumbrid olid valed, ei pidanud ta vajalikuks seda kontrollida, lootes, et Xxxx OÜ on talle üle andnud nõuetelevastava sõiduki.
  34. Samas leiab kohus, et isiku karistamine ei ole praeguses asjas põhjendatud ja seda järgmistel põhjustel.
  35. Väärteotoimiku pinnalt ilmnes ja seda kinnitas kohtuistungil ka kohtuväline menetleja ning menetlusalune isik, et M. Lepikut karistati kohtuvälises menetluses tehtud otsuste alusel rahatrahviga nii
  36. veebruaril 2019 kui ka
  37. veebruaril 2019 (kahel korral) mootorsõiduki juhtimise eest sellele sõidukile mittekuuluva registreerimismärgiga kohtuvälises menetluses kokku kolme eraldi otsusega, mis kõik on tehtud
  38. aprillil
  39. Kõik väärteoprotokollid, mille alusel otsused tehti, olid koostatid
  40. aprillil
  42. Tutvudes kohtuinfosüsteemi andmetega nähtub, et menetlusalust isikut karistati
  43. aprillil 2019 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega LS § 205 järgi väärteoasjas nr 230219003060
  44. veebruaril 2019 kell 11.15 mootorsõiduki juhtimise eest aadressil Heli 3 4-19-2786 tn 6, Tallinn rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Harju Maakohtu
  45. juuni
  46. a otsusega väärteoasjas nr 4-19-2787 tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, isikule mõistetud karistuse osas, ja karistati ta rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Samal päeval ehk
  47. aprillil 2019 tehtud otsusega väärteoasjas nr 230219004459 karistati menetlusalust isikut LS § 205 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot
  48. veebruaril 2019 kell 13.14 mootorsõiduki juhtimise eest aadressil Heli tn 6, Tallinn. Harju Maakohtu
  49. juuni
  50. a otsusega väärteoasjas nr 4-19-2785 jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata (otsus ei ole käesoleva otsuse tegemise ajal jõustunud).
  51. Kohtu hinnangul nähtub kohtumenetluses uuritud tõenditest, seda nii videosalvestisest kui ka menetlusaluse isiku ütlustest, et vähemalt
  52. veebruaril 2019 oli menetlusaluse isiku tegevus aadressil Heli 6, Tallinn järjepidevalt suunatud konkreetse sõiduki juhtimisele sellele kinnitatud (vale) registeerimismärgiga. M. Lepikule etteheidetavate tegude vahe on umbes tund aega, seejuures mootorsõiduki juhtimine on toime pandud samas kohas – Maanteeameti angaari sõitmisel. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt soovis ta sel päeval järjepidevalt läbida Maanteeametis sõiduki Eestis registreerimiseks vajalikku tehnoülevaatust ja sel põhjusel tuli aadressile Heli 6, Tallinn kahel korral, juhtides mootorsõidukit, millel olid kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud registreerimismärk. Kahe teo toimepanemise vahel liikus ta sõidukiga lähedal olevasse töökotta rehvide vahetamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist ajalisruumiselt seotud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegudega, mida tuleks loomuliku elukäsitluse järgi hinnata ühe teoga, mille eest ei tohi isikut karistada mitu korda. Siiski ei ole praeguseks ajaks olemas jõustunud kohtuotsust, millega isikut oleks karistatud sama teo eest, sest Harju Maakohtu
  53. juuni
  54. a otsus, millega jäeti muutmata kohtuvälise menetleja otsus, ei ole praeguse otsuse tegemise ajaks veel jõustunud.
  55. Kohus märgib, et isegi juhul kui käsitada
  56. veebruaril 2019 toime pandud tegusid kahe erineva teona, on Riigikohus siiski hiljutises praktikas leidnud, et KarS § 63 sõnastust arvestades tuleb ühe väärteokoosseisu korduvat täitmist hinnata ühe süüteona ja mõista sellest tulenevalt isikule üks karistus, sõltumata sellest, kas eri menetlustes mõistetud summad ületavad koosseisu ülemmäära või mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4- 4-16-4916/42). Praegusel juhul on aga isikut karistatud LS § 205 järgi nii
  57. veebruaril kui ka
  58. veebruaril 2019 toimepandud teo eest kolme eraldi otsustega, mõistes eraldi rahatrahve, kuigi väärteoasjade menetlemise asjaoludest ilmneb, et väärteoasjade ühendamine oleks igati võimalik ja põhjendatud (väärteoprotokollid koostatud ühel päeval sama menetleja poolt).
  59. Kuna maakohtul ei ole praeguses väärteoasjas võimalik võtta seisukoht teiste kohtunike menetluses olevate väärteoasjade osas, leiab kohus, et selles olukorras on võimalik praeguses asjas väärteomenetluse lõpetamine otstarbekusest VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Isiku süü ei ole kohtu hinnangul suur ja puudub avalik huvi isiku karistamise vastu olukorras, kus M. Lepikule on juba mõistetud teise otsusega karistus sama sätte, s.o LS § 205 järgi analoogsete tegude eest, mis on toime pandud võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul ja seda enne kõigi kohtuvälise menetleja otsuste tegemist ja nende aluseks olnud väärteoprotokollide koostamist. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.