Obsah (8)

§ 253§ 256§ 53§ 108§ 109§ 258§ 122§ 151

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-911 Määruse kuupäev 29. aprill 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Karin Jõks, liikmed Kadri Palm ja Ülle Polluks Kohtuasi Ida-Viru maavane

) § 11 lõike 5 esimene lause sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et asja läbivaatamine algab pärast eelmenetlust, seega ei tule korrata ettevalmistava ega eelmenetluse toiminguid (

1. aasta väljaanne, § 11 kommentaarid, lk 87 – P. Sarv). Praeguses asjas ei ole kohus veel asja läbivaatamiseni jõudnud, vaid asi on alles eelmenetluse staadiumis. Seega ei pea kohus juba tehtud menetlustoiminguid uuesti tegema. See ei välista siiski uue kohtukoosseisu õigust kontrollida, kas eelmise kohtukoosseisu poolt ettevalmistavas ja eelmenetluses tehtud toimingud on õiguspärased. Kui uue koosseisu hinnangul on eelmine koosseis mõne menetlustoimingu tegemisel eksinud, on uuel koosseisul õigus vastav kohtulahend tühistada ning võtta samas küsimuses uus seisukoht. 5 3-17-911 Kohustuslik kohtueelne menetlus
2. Enne
3. jaanuari 2018 kehtinud VVS (VVS v.r) § 85 lõige 3 sätestas: „Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.“ VVS v.r § 85 lõige 4 sätestas: „Kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.“
4. Kohtud on praeguses asjas VVS v.r § 85 lõikeid 3 ja 4 tõlgendades leidnud, et need sätted nägid maavanemale ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Selleks et maavanemal tekiks kohtusse pöördumise õigus, pidi ta kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbima. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus hõlmab ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides. Kui kohus praeguses asjas tuvastaks, et maavanem on VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud ettepaneku tegemise tähtaega rikkunud, tuleks kohtul jätta protest läbi vaatamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. jaanuari
6. a määrus praeguses asjas, punktid 18−19)
7. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
8. jaanuaril 2019 praeguses asjas tehtud määruse punktis 27 järgmist. VVS v.r § 85 lõike 3 sõnastus on selge ja see ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt hakkab ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema näiteks hetkest, kui haldusjärelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest. Kui haldusjärelevalve teostaja saab haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teada teise haldusorgani või haldusvälise isiku pöördumisest tema poole palvega algatada järelevalve, hakkab tähtaeg kulgema ajast, mil see teade jõuab maavanema või tema juhitava maavalitsuse ametniku või töötajani, kellel on kohustus tagada, et teave jõuaks maavanema kätte. Teatud juhtudel võib tähtaja algus olla ka varasem, kui maavanem või tema juhitava maavalitsuse ametnik, kellelt võib eeldada haldusakti sisu mõistmist, saab muul viisil teada konkreetse haldusakti andmisest, mis võib riivata avalikku huvi. Viimasel juhul ei eelda tähtaja kulgema hakkamine tingimata haldusakti tekstiga tutvumist, kui haldusakti sisu on selles muus allikas piisavalt kajastatud. Kui muus allikas ei ole haldusakti sisu piisavalt avatud, tuleb seaduses sätestatud tähtajale lisada mõistlik aeg, mis maavanemal kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks.
9. Niisiis on Riigikohtu halduskolleegium selgelt välja öelnud, et VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud ettepaneku tegemise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui maavanem või maavalitsuse ametnik sai teada haldusakti andmisest. See, millal maavanem või maavalitsuse ametnik mõistis, et haldusakt on või võib olla õigusvastane ja avalikku huvi rikkuv, ei ole VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud tähtaja käivitamise seisukohalt oluline.
10. Kolmas isik ja vastustaja on viidanud Tartu Halduskohtu
11. juunil 2016 haldusasjas nr 3-14-50421 tehtud määrusele. Selle määruse punktis 20 on kirjas: „Kolmanda isikuga samasse kontserni kuuluv OÜ Aidu Tuulepark on rajamas tuuleparki Lüganuse valda endise Aidu karjääri aladele. Vastava tuulepargi rajamiseks on ehitusload väljastatud ning esimesed tuulikud püstitatakse käesoleval aastal. Aidu tuuleparki püstitatakse innovaatilised uue põlvkonna Eleon tuulikud, mis on kavandatud ka Vaivara valda püstitada.“ Haldusasjas nr 3-14-50421 oli üheks menetlusosaliseks (täpsemalt protesti esitajaks) Ida-Viru maavanem. Ida-Viru Maavalitsuse kantselei on kinnitanud, et sai
12. juulil 2016 kätte Tartu 6 3-17-911 Halduskohtu
13. juuni
14. a määruse asjas nr 3-14-
15. Maavalitsusel tuli oma sisemise töökorralduse kaudu tagada, et määrus jõuaks kohe maavanemani. Kõnealusest määrusest oli maavanemal võimalik aru saada, et Aidu Tuulepark OÜ kavatseb rajada Lüganuse valda endise Aidu karjääri alale tuulepargi, kuhu püstitatakse Eleoni tuulikud. Määruses on sõnaselgelt öeldud, et tuulepargi rajamiseks on ehitusload väljastatud ja esimesed tuulikud püstitatakse
16. aastal. On kahtlusteta ilmne, et sellest määrusest sai maavanem teada praeguses asjas vaidluse all olevate ehituslubade andmisest. Kohtu hinnangul on selles määruses piisavalt kajastatud kõnealuste ehituslubade sisu. Seega hakkas Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta arvestades VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud 30-päevane tähtaeg kulgema
17. juulile 2016 järgnevast päevast. Ida-Viru maavanem tegi alles
18. märtsil 2017 Lüganuse Vallavalitsusele ettepaneku tunnistada Aidu tuulepargi rajamiseks antud ehitusload kehtetuks. Seega ületas maavanem VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud tähtaega oluliselt. Isegi kui möönda, et kõnealuses
19. juuni
20. a määruses ei olnud Aidu tuulepargi ehituslubade sisu piisavalt avatud, tuleb ikka asuda seisukohale, et maavanem on VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud tähtaega ületanud. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks üldjuhul ületada VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud ettepaneku tegemise tähtaega. Seega möödus mõistlik aeg Aidu tuulepargi ehituslubade väljanõudmiseks hiljemalt
21. aasta augusti lõpus. Maavalitsusel, kellel tuli oma sisemise korralduse kaudu tagada igal ajal tõrgeteta töö, ei saanud olla objektiivseid takistusi ehituslubade väljanõudmiseks umbes kuu aja jooksul. Niisiis hakkas
22. aasta augusti lõpust kulgema 30-päevane tähtaeg Lüganuse Vallavalitsusele ettepaneku tegemiseks. Maavanem tegi ettepaneku aga alles
23. märtsil 2017, st oluliselt tähtaega ületades.
24. Kuna maavanem on igal juhul ületanud VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud 30-päevast ettepaneku tegemise tähtaega, ei ole ta nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. See tähendab omakorda, et kohtul tuleb jätta protest läbi vaatamata.
25. Eeltoodut arvestades pole vaja kindlaks teha, kas maavanem või maavalitsuse ametnikud said Aidu tuulepargi ehituslubade andmisest teada veel varem haldusasja nr 3-14-50421 raames või meediast või
26. detsembri
27. a ja
28. veebruari
29. a kohtumistel. Seega pole vaja üle kuulata ka kolmanda isiku soovitud tunnistajaid. Kohus jätab tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
30. Eelmine kohtukoosseis leidis
31. aprilli
32. a määruses, et maavanem ei ole rikkunud VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud ettepaneku tegemise tähtaega, ning jättis seetõttu rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni punkt 2). Uus kohtukoosseis asus aga eespool seisukohale, et maavanem on rikkunud VVS v.r § 85 lõikes 3 sätestatud tähtaega, mistõttu tuleb protest jätta läbi vaatamata. Seda arvestades tuleb uuel koosseisul Tartu Halduskohtu
33. aprilli
34. a määruse resolutsiooni punkt 2 tühistada ning teha uus määrus, millega kohus jätab protesti läbi vaatamata. Esialgne õiguskaitse 29.

§ 253

lõike 3 esimese lause järgi tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata. Sama kehtib ka protesti läbi vaatamata jätmise kohta (

§ 256lõige 2).

Seetõttu tühistab kohus Tartu Halduskohtu

1. mai
2. a määruse resolutsiooni punktiga 6 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

§ 253

lõike 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine siis, kui jõustub käesolev määrus protesti läbi vaatamata jätmise kohta. 7 3-17-911 Kolmanda isiku trahvitaotlus

1. Kolmas isik esitas
2. augustil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse trahvida Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi advokaatidest esindajaid Reesa Paatsit ja Veiko Viisilehte. Kolmas isik selgitas, et Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad esitasid
3. augustil 2018 menetlusdokumendi, mille lisana nimetati neli videot. Videod esitati kohtule CD-plaadil. Videoid kolmandale isikule ega tema esindajale ei saadetud. Sellega rikkusid ministeeriumide esindajad

§ 53lõikest 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-st 337 tulenevat kohustust. Seadus võimaldab ministeeriumide esindajaid selle kohustuse rikkumise eest trahvida. 31.

§ 53

lõike 2 kohaselt tuleb advokaadil saata kohtule edastatav avaldus ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise advokaadile, teavitades sellest kohut ja kohaldades sealjuures TsMS §-s 337 sätestatut. TsMS § 337 sätestab: „Kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud advokaati võib kohus trahvida.“ 32. Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad olid 7. septembri 2018. a vastuses seisukohal, et nad ei ole rikkunud

§ 53lõikest 2 ja Ts

MS §-st 337 tulenevat kohustust. Advokaadid selgitasid, et videod edastas kohtule Kaitseministeerium ise, mitte nemad. Kohtule

1. augustil 2018 saadetud e-kirjas selgitati, et e-toimiku tehnilise rikke tõttu ei olnud võimalik videoid sinna üles laadida. Seetõttu esitas Kaitseministeerium videod kohtule ise. Kohus laadis videod pärast e-toimiku tehnilise rikke kõrvaldamist sinna üles. Seega olid videod kolmandale isikule kättesaadavad. Advokaadid juhtisid tähelepanu veel sellele, et Tartu Halduskohus ei võtnud
2. augusti
3. a määruse tegemisel videoid arvesse, vaid tagastas need. Trahvi määramiseks

§ 53lõike 2 ja Ts

MS § 337 alusel peab esinema oluline rikkumine, st süstemaatiline dokumentide teistele menetlusosalistele esitamata jätmine ja sellega kohtu koormuse tõstmine. Sellist rikkumist praegu ei ole. Kõnealustest sätetest tulenevalt on trahvimine kohtu õigus, mitte kohustus. Advokaadid palusid jätta trahvitaotluse rahuldamata. 33. Vastustaja leidis oma 10. septembri 2018. a seisukohas, et 2. augusti 2018. a menetlusdokumendi lisade edastamata jätmine kvalifitseerub

§ 53lõike 2 rikkumiseks.

Selle normi kohaldamist ei välista asjaolu, et videoid ei edastanud kohtule mitte menetlusdokumendi allkirjastanud advokaadid, vaid kaasatud haldusorgani ametnik.

§ 53

lõike 2 kohaselt oleksid Justiitsministeeriumit ja Kaitseministeeriumit esindavad advokaadid pidanud nii menetlusdokumendi kui selle lisad edastama teiste menetlusosaliste advokaatidele, kuid seda ei tehtud. Seega rikkusid Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad

§ 53lõikes 2 sätestatud kohustust.

Vastustaja jättis kohtu otsustada, kas sellele reageerida trahvi määramisega või mõne muu meetme võtmisega.

1. Asja materjalidest nähtuvalt saatis advokaat Reesa Paatsi
2. augustil 2018 kohtule e-kirja, milles selgitas, et samal päeval esitatud menetlusdokumendi lisad saadetakse kohtule posti teel, sest neid ei õnnestunud e-toimiku tehnilise rikke tõttu sinna üles laadida. Kaitseministeeriumist saabus
3. augustil 2018 kohtusse CD-plaat, millel olid kõnealused videod. Tartu Halduskohus jättis
4. augusti
5. a määrusega videod asja juurde võtmata ja tagastas CD-plaadi, millel videod kohtule esitati. Tõsi on see, et Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi advokaatidest esindajad oleksid pidanud kõnealused videod saatma ka teiste menetlusosaliste advokaatidest esindajatele. Reesa Paatsi
6. augusti
7. a e-kirjast on näha, et ministeeriumide esindajad soovisid seda e-toimiku kaudu ka teha, kuid tehnilise rikke tõttu ei õnnestunud neil videoid sinna üles laadida. Sellest takistusest teavitati 8 3-17-911 viivitamatult kohut ja anti teada, et videod saadetakse posti teel. Seega on näha, et ministeeriumide esindajad ei jätnud pahatahtlikult videoid teiste menetlusosaliste esindajatele edastamata. Teised menetlusosalised ei ole esile toonud, et ministeeriumide esindajad oleksid praeguse asja kaheaastase menetluse jooksul varem

§ 53lõikest 2 ja Ts

MS §-st 337 tulenevaid kohustusi rikkunud. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kohtu hinnangul olid videod ebavajalikud ja kohus ei tuginenud neile

1. augusti
2. a määruse tegemisel. Seega ei ole videote kolmanda isiku esindajale saatmata jätmine kuidagi kolmandat isikut asja menetlemisel halvemasse positsiooni asetanud. Kõike eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajate trahvimist. Kohus jätab trahvitaotluse rahuldamata. Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi trahvitaotlused
3. Kohtul on praegu lahendamata kaks trahvitaotlust: − Kaitseministeeriumi
4. novembri
5. a taotlus trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruse korduva täitmata jätmise eest seoses ehitustöödega tuuliku nr 28 asukohas ning − Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi
6. juuni
7. a taotlus määrata kolmandale isikule trahv 32 000 eurot esialgse õiguskaitse määruse korduva täitmata jätmise eest seoses ehitustöödega tuuliku nr 12 asukohas.
8. Praeguses asjas
9. oktoobril 2018 Riigikohtu halduskolleegiumi poolt tehtud määruse punktis 17 väljendatut arvestades tuleb kohtul suure tõenäosusega trahvitaotluste lahendamiseks korraldada ekspertiis. See tähendab omakorda, et trahvitaotluste lahendamine venib väga pikaks ning sellega kaasnevad suured menetluskulud. Kohus otsustas praeguse määrusega jätta protesti läbi vaatamata ja esialgse õiguskaitse tühistada. Kohus palub Justiitsministeeriumil ja Kaitseministeeriumil kaaluda, kas on otstarbekas jätkata kõnealuste trahvitaotluste lahendamist olukorras, kus põhivaidlus ja esialgne õiguskaitse on ära langenud ning on ette näha, et trahvitaotluste lahendamine kujuneb väga ressursimahukaks. Kohus juhib ministeeriumide tähelepanu sellele, et neil on võimalik trahvitaotlused tagasi võtta. Kohus palub ministeeriumidel selles küsimuses vastata hiljemalt
10. mail
11. Menetluskulud 37.

§ 108

lõike 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Seda sätet kohaldatakse ka protesti esitaja suhtes protesti läbi vaatamata jätmise korral (

§ 256

lõige 2).

§ 108

lõike 8 esimese lause järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

§ 108

lõige 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 109

lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Kuna kohus jättis protesti läbi vaatamata, tuleb menetluskulud kanda protesti esitajal. Protesti esitajalt on menetluskulude väljamõistmist taotlenud vastustaja ja vastustaja poolel tegutsenud kolmas isik.
2. Vastustaja palus protesti esitajalt välja mõista menetluskulud 7084,20 eurot. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine protesti esitajalt pole praeguses asjas põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine vastaspoolelt (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-26-12, punkt 30). Ehituslubade 9 3-17-911 andmine ja sellega seonduv ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest. Seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
5. Kolmas isik palus protesti esitajalt välja mõista menetluskulud summas 33 274,91 eurot: riigilõivud 60 eurot, õigusabikulud 33 160,50 eurot ja lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungile 54,41 eurot. 40.
6. Asja materjalidest nähtuvalt on kolmas isik
7. aastal esitanud Tartu Ringkonnakohtule neli määruskaebust, makstes igaühe eest riigilõivu 15 eurot. Ühe määruskaebuse eest tasutud riigilõivu summas 15 eurot tagastas Tartu Ringkonnakohus
8. juuni
9. a määrusega Advokaadibüroo Cobalt OÜ arvelduskontole. Alates
10. jaanuarist 2018 kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt on määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule riigilõivuvaba. Eeltoodut arvestades on põhjendatud protesti esitajalt tasutud riigilõivude katteks välja mõista 45 eurot. 40.
11. Praegune kohtuasi on kestnud kaks aastat ja selle raames on toimunud hulgaliselt määruskaebemenetlusi. Lisaks põhivaidlusele on kohtutel tulnud tegeleda paljude erinevate menetluslike küsimustega ehk n-ö haruteemadega. Üheks haruteemaks on olnud kolmanda isiku trahvimine esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest. Tartu Halduskohus tuvastas
12. oktoobri
13. a määruses, et kolmas isik rikkus esialgse õiguskaitse määrust ning määras talle selles eest trahvi 1000 eurot. Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid selle määruse jõusse. Kohtu hinnangul ei ole õiglane mõista protesti esitajalt välja kolmanda isiku õigusabikulusid, mis on tekkinud seoses selle trahvimenetlusega. Nende õigusabikulude tekkimine on olnud tingitud kolmanda isiku enda õigusvastasest tegevusest. Protesti esitaja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane mõista need õigusabikulud temalt välja. Seetõttu jätab kohus

§ 108

lõigete 8 ja 11 alusel kõnealuse trahvimenetlusega seotud õigusabikulud kolmanda isiku enda kanda. See, kas kolmanda isiku õigusabikulud, mis seonduvad Kaitseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kahe veel lahendamata trahvitaotlusega, mõistetakse välja protesti esitajalt või jäävad need kolmanda isiku enda kanda, sõltub sellest, kas kohus kõnealused trahvitaotlused rahuldab. Kuna kohus otsustab lahendamata trahvitaotluste üle tulevikus, ei võta kohus praegu seisukohta kolmanda isiku õigusabikulude osas, mis seonduvad lahendamata trahvitaotlustega. Kolmanda isiku ülejäänud õigusabikulude osas leiab kohus, et need on kohati ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kolmanda isiku lepinguline esindaja on kohtu hinnangul läbi kogu menetluse kulutanud ebamõistlikult palju aega menetlusdokumentide ja tegevussuundade analüüsile ning nõupidamistele. Samuti on paljudel juhtudel ülepaisutatud menetlusdokumentide koostamisele kulutatud ajad, kui võtta arvesse menetlusdokumentide sisu uudsust ja/või põhjendava osa pikkust. Seda eriti ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud määruskaebuste ning teiste menetlusosaliste seisukohtadele koostatud vastuväidete puhul, sest nendes dokumentides on enamasti kajastatud juba varem esitatud seisukohti. Mõnel juhul on kolmanda isiku lepinguline esindaja arvetel kajastanud toiminguid, mille tegemist tema poolt asja materjalidest ei nähtu. Näiteks on arvelt nr 20148238 näha, et lepinguline esindaja on

1. novembril 2017 kulutanud taotluse koostamisele ja täiendustele 3,5 tundi. Sel ega ka järgnevatel päevadel ei ole lepinguline esindaja kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Lepinguline esindaja esitas järgmise menetlusdokumendi (täpsemalt vastuse kohtunõudele) alles
2. jaanuaril
3. Kohtule on
4. novembril 2017 taandamisavalduse esitanud Andres Sõnajalg, mitte kolmanda isiku lepinguline esindaja. Seega ei ole näha, et kolmanda isiku lepinguline esindaja oleks
5. novembril 2017 või järgnevatel päevadel teinud toimingu, mis kinnitaks arvelt nr 20148238 nähtuva kulu põhjendatust. Samasugune põhjendamatu kulu nähtub ka arvelt nr 20180318: kolmanda isiku lepinguline esindaja on
6. augustil 2018 väidetavalt kulutanud taotluse koostamisele 45 minutit, ent ühtegi taotlust ei ole ta sel ega järgnevatel päevadel esitanud.
7. augustil 2018 on taotluse esitanud üksnes Oleg Sõnajalg. Veel on ebamõistlikult pikk kohtuistungi ettevalmistamisele kulutatud aeg.
8. märtsi
9. a kohtuistung kestis 4 tundi. Kolmanda isiku 10 3-17-911 lepinguline esindaja märkis, et tal kulus kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil esindamise peale kokku 8 tundi (arve nr 20180118). Kohtu hinnangul ei saa 4-tunnist ettevalmistusaega pidada põhjendatuks olukorras, kus kolmanda isiku lepinguline esindaja oli istungil käsitletud teemade kohta olulises osas oma seisukohad avaldanud juba varasemates menetlusdokumentides. Eelnevat arvestades tuleb kolmanda isiku õigusabikuludest vajalikuks ja põhjendatuks pidada 24 000 eurot. Kohus rõhutab veel kord, et praegu lahendamata trahvitaotlustega seonduvate kolmanda isiku õigusabikulude osas võtab kohus seisukoha hiljem. 40.
10. Kolmanda isiku lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungile summas 54,41 eurot ei ole alust pidada põhjendamatuks. 40.
11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus protesti esitajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 24 099,41 eurot. Kolmanda isiku ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda (välja arvatud lahendamata trahvitaotlustega seonduvad menetluskulud).
12. Kaasatud haldusorgani menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtu hinnangul ei võimalda

kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist. Isegi kui möönda, et

seda siiski võimaldab, jääksid kaasatud haldusorgani menetluskulud ikka tema enda kanda. Protesti läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud kanda protesti esitajal. Kuna kaasatud haldusorgan tegutses protesti esitaja poolel, ei ole ta menetluskulude väljamõistmist protesti esitajalt taotlenud.

1. Protesti esitaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärusele on lisatud kohtunik Karin Jõksi eriarvamus. Kohtunik Karin Jõksi eriarvamus Tartu Halduskohtu 29.04.2019.a määrusele haldusasjas 3-17-911 Ma ei nõustu kohtukoosseisu enamusega määruse resolutsiooni punkti 2 ja põhjenduste punktide 21-28 osas. Leian, et protest on lubatav ja selle menetlemist oleks tulnud jätkata. See, et riigi järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle peab toimuma, tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st
2. Sellise järelevalvena ongi ette nähtud VVS v.r § 85 sätestatud maavanema järelevalve. Maavanema järelevalve eesmärk on avaliku huvi kaitse. Eeltoodut arvestades ei saa VVS v.r § 85 lg 3 minu hinnangul tõlgendada viisil, mis praeguses asjas ja teistes sarnastes olukordades järelevalve teostamise sisuliselt välistab. 11 3-17-911 On õige, et Riigikohus märkis praeguses asjas 17.01.2019 tehtud määruses, et VVS v.r § 85 lg 3 ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt hakkab kohalikule omavalitsusele haldusakti korrigeerimise ettepaneku tegemise tähtaeg kulgema hetkest, kui järelevalve teostaja sai teada haldusakti õigusvastasusest. Samas määruses on aga öeldud ka seda, et tähtaja algus võib olla järelevalve algatamise taotluse saamisest varasem, kui maavanem saab muul viisil teada konkreetse haldusakti andmisest, mis võib riivata avalikku huvi. Leian, et maavanem on asunud tegutsema tähtaegselt arvates sellest, kui talle sai teatavaks võimalik avaliku huvi riive. Maavanem tugines järelevalve algatamisel kahele asjaolule. Esiteks sellele, et vastustaja andis ehitusload projekti alusel, millel puudus Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Teiseks sellele, et ehitiste alla rajati tehislikud künkad, mida ei näinud ette ehituslubade aluseks olev kooskõlastamata projekt ega ka varasem, Kaitseministeeriumiga kooskõlastatud projekt. Need asjaolud ei olnud nähtavad maavanemale edastatud teadetest ehituslubade andmise kohta ega ka vaidlusalustest haldusaktidest. Kohtuasja materjalide hulgas puuduvad tõendid selle kohta, et maavanemal oleks enne Kaitseministeeriumi 01.02.2017.a taotluse saamist olnud võimalik teada saada võimalikust avaliku huvi riivest ehk kooskõlastuse puudumisest või projektist kõrvale kalduvast ehitamisest. Olukorras, kus kohalik omavalitsus peab oma haldusakte õiguspäraseks ja ehitamises mingeid rikkumisi ei näe ning haldusjärelevalve teostamise võimalus langeb ära, kuna võimalik avaliku huvi riive ei ole haldusaktist otseselt äratuntav, võib avalikku huvi kahjustav haldusakt jääda kehtima ja avalik huvi seega kaitseta. Kui haldusakt jääb kehtima, siis ei pruugi muud võimalused (näiteks sekkumine eriseaduste alusel) olla avaliku huvi riive kõrvaldamiseks või heastamiseks piisavad. See tähendab, et järelevalve kohaliku omavalitsuse tegevuse üle on lünkadega. Sellega ei saa nõustuda. Minu tõlgendus ei muuda järelevalvet ajaliselt piiramatuks ja ei jäta haldusaktiga õigustatud isikut kaitseta. Tühistamisprotesti sisuline läbivaatamine ei tähenda veel haldusakti tühistamist. Haldusakt võib kohtuliku kontrolli tulemusel osutuda nii õiguspäraseks kui ka õigusvastaseks, praeguses asjas ei ole kohus vaidlusaluste ehituslubade õiguspärasusele sisulist hinnangut andnud. Piirangud haldusakti tühistamisele seavad ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 2 ja
3. Ajaliselt piirab järelevalve teostamist see, et tühistamisprotesti esitamine ei ole

§ 258lg 2 kohaselt lubatud pärast pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest.

Jäin kohtukoosseisu enamusest eri meelele ka selles, kas halduskohtul on volitus tühistada oma varasem määrus protesti lubatavuse kohta (resolutsiooni punkt 1) ja kas protesti lubatavuse uue hindamise õiguslikuks aluseks on kohtukoosseisu muutumine (põhjenduste punkt 20). Nõustun sellega, et kohtul tuli protesti lubatavust uuesti hinnata, kuid pean selle aluseks

§ 122

lg 2 p 2 ja

§ 151

. Nendest sätetest tuleneb, et kohtul on õigus ja isegi kohustus igas 12 3-17-911 menetlussstaadiumis ja vajadusel ka korduvalt kontrollida, kas kaebus (protest) on menetlusse võetud õigesti, ning võimalus teha seejuures varasemast erinev otsustus. Kuna menetlusosalised esitasid sellekohase taotluse, siis oleks kohtul tulnud protesti lubatavust uuesti kontrollida olenemata kohtukoosseisu muutumisest. Volituse tühistada oma varasem määrus annab

halduskohtule ainult väga konkreetsetel juhtudel (näiteks esialgse õiguskaitse määruse tühistamine, haldustoimingu tegemiseks antud loa tühistamine). Kaebuse (protesti) lubatavuse kohta tehtud otsustuse puhul selline volitus puudub. See ei ole ka vajalik, kuna tulenevalt eelviidatud sätetest ei ole halduskohtu otsustus kaebuse lubatavuse kohta lõplik ega kohtule siduv enne menetlust lõpetava lahendi tegemist. (digitaalallkiri) 13