Obsah (5)

§ 45§ 44§ 19§ 2§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-33 Määruse kuupäev 21.02.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Eesti Vabariigi vastu Resolutsioon Edasikaebamise kord 1. Tagast

) § 37 lg 2 p 6 tähenduses. Kohus selgitas kaebajale

§ 45lg-st 2 tulenevaid piiranguid tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Samuti selgitas kohus, et halduskohtusse võib isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

See tähendab, et kaebusega ei saa kaitsta teise isiku õigusi, vaid isik peab ise oma õiguste rikkumise korral kohtu poole pöörduma. Seetõttu ei saa kaebaja esitada kaebust oma abikaasa õiguste rikkumise korral tema eest. Kaebaja saab kaebusega kaitsta üksnes enda õigusi. Kui kaebaja abikaasa leiab, et tema õigusi on rikutud täidesaatva võimu teostamisel õigusvastaselt, siis tuleb kaebaja abikaasal esitada halduskohtule iseseisvalt kaebus

-s sätestatud nõuetele vastavalt. Kohtule on võimalik esitada ühine kaebus

§ 19

sätestatud alustel (kui vaidlus on seotud isikute ühise õigusega), kuid seejuures peab iga kaebaja osalema menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (

§ 19lg 2).

1. X esitas 30.01.2019 avalduse, milles selgitab, et abikaasade ühisdeklaratsioonide kaotamisega tekitati kaebajale tulumaksu tagastamisel kahju summas 287,01 eurot. Kaebaja nõustub MTA näidisarvutusega. Kaebaja taotleb tulumaksuseaduse muutmise seaduse või muu õigusakti kohaldamata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaebaja 432 euro suuruse kahju välja 2 mõistmist, mis tekkis maksuvaba tulu mahaarvamise muudatustega (tulumaksuseaduse (TuMS) § 234 lg 1). Lisaks on kaebajale tekitatud 25 eurosendi ulatuses kahju hoiuseintresside maksustamisel. Kaebajale on tulumaksumuudatuste tõttu tekkinud ka mittevaraline kahju 10 000 euro ulatuses. Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on asjaolu, et 19.12.2016 muudeti tulumaksuseaduse sätteid selliselt, et tunnistati kehtetuks TuMS § 44 lg 2, mis nägi ette residentidest maksumaksjatele, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, õiguse esitada ühise tuludeklaratsiooni (muudatus jõustus 01.01.2017). Kaebaja ei ole rahul ka 01.08.2018 jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega, millega TuMS § 234 lg 3 näeb ette, et abikaasa eest maha arvatav täiendav maksuvaba tulu summa ei või olla suurem kui 50 400 eurot ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. TuMS § 234 rakendatakse tagasiulatuvalt

1. aasta
2. jaanuarist.
3. Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatustest ei ole võimalik seega alates
4. aastast esitada abielus olevatele maksumaksjatel ühiselt tuludeklaratsiooni.
5. Füüsiline isik saab esitada üksikdeklaratsiooni ning alla 2160 eurost maksustatavat tulu saanud isiku eest võib tema abikaasa täiendava maksuvaba tulu maha arvata, kui abikaasade maksustatav tulu kokku ei ületa 50 400 eurot kalendriaastas (TuMS § 44 lg 21, § 234). Maksustatavat tulu või eluasemelaenu intressi ja koolituskulu piirangut ületava osa (kui abikaasade varasuhteks on varaühisus) ning laste maksuvaba tulu summa või selle osa võib abikaasale üle kanda (TuMS § 25 ja 26, § 282 lg 11, § 61 lg 20). Maksusoodustuste üle andmiseks tuleb avaldada soovi tuludeklaratsioonis. MTA kannab kasutamata osa automaatselt abikaasa tuludeklaratsioonile. Abikaasal tuleb soovi korral aktsepteerida talle üle antud kasutamata maksusoodustused.
6. Kaebuses palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuna leiab, et seadusemuudatused, mis välistasid abikaasade õiguse esitada ühisdeklaratsioon, millega muudeti tulumaksusüsteemi ning piirati tulumaksuvabastuse ülekandmist, on õigusvastased. Kaebuse kohaselt on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §§-e 11, 12, 14, 27,
7. 10.

§ 2

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus leiab, et kaebajalt kui abielus olevalt maksumaksjalt võimaluse esitada abikaasaga ühine tuludeklaratsioon äravõtmine ja abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise arvestuse muutmise näol ei ole tegemist kaebaja õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Kaebajat ei ole diskrimineeritud, vaid kõiki abielus olevaid maksumaksjaid koheldakse võrdselt. Seadusandjal on õigus muuta maksukorraldust puudutavaid õigusakte ning varem kehtinud maksusoodustuste muutmine või ärajätmine iseenesest ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadusandja on sarnaselt varem kehtinud tulumaksuseaduse sätetega teinud abielus olevatele maksumaksjatele erisusi praegu kehtivas tulumaksuseaduses tulude deklareerimisele.

1. Õiguskantsler vaidlustas 19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse sätted alkoholi aktsiisimäärasid puudutavas osas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.06.
2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-17 (p 61) märkis muuhulgas, et seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja maksul puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks, on kohtulik 3 kontroll maksukohustusest tuleneva põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse üle piiratud (vt Riigikohtu üldkogu 21.02.
3. aasta otsus asjas nr 3-3-1-48-16, punkt 41). Avalik-õigusliku tasu põhiseaduspärasuse hindamisel on Riigikohus kontrollinud, kas riive eesmärki on võimalik selle meetmega saavutada ning tasu määr ei ole kohustuse kehtestamisega taotletavaid eesmärke silmas pidades ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu üldkogu 15.12.
4. aasta otsus asjas nr 3-2-1-71-14, punkt 105). Kuivõrd maksude kehtestamisel ja nende kaudu kogutava tulu jaotamisel on parlamendi otsustuspädevus veelgi ulatuslikum kui avalik-õiguslike tasude puhul, siis saab kohtulik kontroll maksupoliitiliste otsustuste üle piirduda üldjuhul üksnes selle hindamisega, kas aktsiisimääradest tulenev põhiõiguste riive ei ole ilmselgelt põhjendamatu, leidis Riigikohus 30.06.
5. a otsuses.
6. Isegi, kui vana korra järgi kuuluks tulumaksu kaebajale tagastamisele eelduslikult rohkem kui kehtiv õigus seda võimaldab, ei ole 19.12.2016 kehtestatud tulumaksuseadusemuudatustest tulenevad kaebaja õiguste riive ilmselgelt põhjendamatu. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.
7. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, punkt 14). Uue regulatsiooni jõustumiseks nähti ette mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid pidid uute normidega tutvuma ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldama. Kaebusest ei ole välja loetav, et kaebajale oleks tulumaksu valesti arvestanud MTA või et kaebajal oleks etteheiteid MTA tegevusele uute normide kohaldamisel ja sellega oleks kaebajale kahju tekkinud.
8. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus Xi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
9. Kaebaja soovib kohtule esitada hüvitamisnõuet. Kaebaja ei ole esitanud kaebusega ega puuduste kõrvaldamise avaldusega volitust oma abikaasa nimel kaebuse esitamiseks. Kohus loeb kaebajaks üksnes Xi. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamine tõenäoline.
10. RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) on antud õigustloov akt või jäetud see andmata; 2) isikule on tekkinud kahju; 3) kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; 4) esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; 5) rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav; 6) isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt peab õigustloova akti või selle andmata jätmisega rikutud norm olema vähemalt muu hulgas suunatud kaebaja õiguste kaitsele. RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 127 lg 2 järgi peab rikutud kohustuse eesmärk olema just sellise kahju ärahoidmine (vt RKHKo 31.10.
11. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-84-12, p 13). Kohtu arvates ei ole RVastS § 14 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused praegusel juhul täidetud. Maksuseaduse muudatustega isikule tekkinud olukorda, kus ta jääb ilma varem kehtinud maksusoodustusest, ei saa käesoleval juhul pidada kahjuks, mis oleks hüvitatav riigivastutuse seaduse alusel. 4
12. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja õigust saada informatsiooni (Maksu- ja Tolliametilt) oleks rikutud. Kaebaja 26.03.
13. a selgitustaotlustele vastati. Kohus on nimetatud asjaolu kontrollinud ning ei näe PS § 44 sätestatud õiguste riivet.
14. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustik § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine, s.t 19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse muudatustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, on ebatõenäoline. Kaebaja väidetud õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks, vaatamata kaebaja kaebuses väljatoodud nõuetele ja rahaliste hüvitiste suurusele.
15. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 5