Obsah (4)
§ 184§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-15-643 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.06.2019. a) Kriminaalasja number 1-15-643
§ 184
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristus ning suurendati karistust Harju Maakohtu 25.09.2013. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra. Seega liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
§ 68alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 19.11.2014.
a karistusaja hulka ja seeläbi arvati Eduard Gaiduki karistusaja algust alates 19.11.2014. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.11.2023. 1
(3)Tartu Vangla edastas 10.05.
- a kohtule materjalid Eduard Gaiduki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest jääb selgusetuks, kas Tartu Vangla toetab või ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtusse saabusid 22.05.2019 Eduard Gaiduki motivatsioonikiri ja taotlus riigi õigusabi saamiseks ning 29.05.2019 tema ema haiguslugu, mille kohus lisas Eduard Gaiduki tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide juurde. Süüdimõistetu loobus 31.05.2019 avaldusega riigi õigusabi korras talle määratud kaitsjast. Prokurör esitas enda arvamuse Eduard Gaiduki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 04.06.
- Prokurör arvates ei ole Eduard Gaiduki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust, süü suurusest ja karistuse ärakantud osast. Eduard Gaiduk avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Ta sooviks rohkem kursuseid läbida, kuid talle ei ole võimaldatud. Kaaskinnipeetavatega suhtlemisest ei ole huvitatud. Avavanglasse ta ei pääsenud, kuna tema ohtlikkuse taset tõsteti. Narkokuriteod mõistab hukka. Süüdimõistetu selgitas nii narkokuritegude toimepanemise asjaolusid kui ka varasema vägivallakuriteo asjaolusid. Väidetavalt on ta oma tegudest aru saanud ja järeldused teinud. Ta tahaks koos perega olla ja ühiskonnale kasulik olla ning emale toeks olla. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Eduard Gaiduk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Eduard Gaiduki vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korter on selleks sobilik. Seega esinevad formaalsed alused Eduard Gaiduki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eduard Gaiduk on karistuse kandmise ajal läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt ja töötanud vangla majandustöödel. Tema käitumine on olnud hea. Head on ka Eduard Gaiduki vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on kindel elukoht vanematele kuuluvas korteris, kus elab tema abikaasa koos alaealise lapsega. Neli ettevõtet on valmis talle töökohta pakkuma. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval 25.04.2019 seisuga vabanemisfondis 927,44 eurot ja tasumata nõudeid 11,99 eurot. Eduard Gaiduki suhted lähedastega on toetavad. Samas ei erine tema vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt 2
(3)varasematest (va lapse sünd), mistõttu ei ole need ka määra tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Jätmata tähelepanuta ka kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid leiab kohus siiski, et Eduard Gaiduki vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tema varasema elukäigu põhjal, mis annab ka praegu alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata kuritegude toimepanemist. Eduard Gaidukki on kriminaalkorras korduvalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolev kuritegu on pandud toime varasema Harju Maakohtu 25.09.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4872 määratud katseajal. Seega kannab Eduard Gaiduk karistust sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel. Varem karistas kohus Eduard Gaidukki lisaks narkootikumidega seotud kuriteole ka vägivallateo eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu enda sõnul esimest korda, kuid tegelikult teist korda. Nimelt tuli tal eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest osa vangistust koheselt ära kanda. Reaalselt ärakantud vanglakaristus Eduard Gaidukki seadusekuulekale teele ei suunanud. Kuritegudest rääkides on Eduard Gaiduk ennastõigustav. Ta vähendab oluliselt oma osa kuritegude toimepanemises. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei olegi ta tegelikult kuritegusid, mille eest karistust kannab, toime pannud. Oma süüd tunnistab ta selles, et suhtles negatiivse taustaga inimestega. Kohus nõustub prokuröriga, et kuritegude eitamine, enese osa pisendamine, asjaolude esitamine temale sobivas valguses osundavad võimalikule soovimatusele muutuda. Kohtu arvates ei ole Eduard Gaiduk mõistnud, mis on teda kuritegude toimepanemiseni viinud. Samuti ei saa ta aru kuritegude tagajärgedest ja raskusest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Eduard Gaiduki vabastamine oleks ennatlik. Kuivõrd senini kantud karistuse jooksul ei ole ta oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud, püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Eduard Gaidukil tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)