Obsah (8)

§ 38§ 152§ 153§ 155§ 108§ 104§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1146 Haldusasi XY kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamisek

) § 120 lg 3 alusel tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks, kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kui kaebaja soovib vaidlustada varasemaid elamisloa andmisest keelduvaid otsuseid).

1. Kaebaja esitas kohtule
2. juulil 2019 avalduse, milles märkis, et kuna PPA tagastas talle
3. juulil 2019 tasutud riigilõivu 75 eurot, puudub tal osaliselt formaalne alus nõuda PPA kohustamist dokumente väljastama. Kaebaja märgib avalduses: „Sellest tulenevalt peatan oma hagi PPA vastu“.
4. Kohus andis
5. juuli
6. a määrusega kaebaja tahte väljaselgitamiseks tähtaja vastamiseks, kas kaebaja on
7. juuli
8. a avaldusega soovinud loobuda kogu kaebusest haldusasjas nr 3-
9. Kohus selgitas ka, et kui kaebaja soovib vaidlustada tema elamisloa taotlusega seotud haldusakte (PPA
10. augusti
11. a otsus nr 15.3-3.1/818-4 ning
12. detsembri
13. a teatis), tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (

§ 38lg 5).

Kui kaebaja ei soovi elamisloa andmata jätmist vaidlustada, tuli seda kohtule selgesõnaliselt teatada. Kohus selgitas, et kaebaja eesmärk on jäänud ebaselgeks seetõttu, et kaebaja märkis kaebuses, et palub tühistada PPA otsus, millega on keeldutud andmast elamisluba ja kohustada PPA-d elamisluba väljastama. Samas on kaebaja esitanud kohtule ka PPA

1. aprilli
2. a otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus elamisloakaardi ja välismaalase passi väljastamiseks. Kaebaja märkis kaebuses: „Ma vaidlustasin uuesti juba selle PPA otsuse ja sain vastuse, mida praegu vaidlustan kohtus“. Seejuures viitas kaebaja enda kaebuse lisale 6, milleks on vastustaja
3. juuni
4. a vaideotsus nr 15.3-3.6/
6. Kaebaja teatas
7. juuli
8. a avalduses, et soovib loobuda nõudest PPA vastu tasutud riigilõivu tagastamiseks, kuna summa on talle tagastatud. Kaebaja palub aga kohustada PPA-d andma talle elamisluba. See dokument on vajalik, et kaebajat saaks viia üle kergemale kinnipidamisrežiimile – avatud tüüpi vanglasse, ilma elamisloata ei ole see reaalne. Samuti võimaluse jaoks edaspidi taotleda teise riigi kodakondsust. Kaebaja märkis, et selles haldusasjas ei soovi ta vaidlustata PPA poolt
9. ja
10. a tehtud otsuseid elamisloa kohta. KOHTU SEISUKOHT
11. Kaebaja
12. juunil 2019 esitatud kaebusest ning kaebaja
13. juuli
14. a ning
15. juuli
16. a avaldustest järeldab kohus, et kaebusega taotleb kaebaja PPA kohustamist talle elamisloa andmiseks ja tema poolt tasutud riigilõivu 75 eurot tagastamiseks.
17. Kaebaja on
18. juuli
19. a ning
20. juuli
21. a avaldustes väljendanud tahet loobuda riigilõivu tagastamiseks kohustamise taotlusest. 7.
22. Kohus selgitas juba
23. juuli
24. a kohtumääruses, et

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse menetlus määrusega, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 153lg 1 ls 1).

Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7.2. Kohus on veendunud, et kaebaja soovib loobuda kaebusest riigilõivu tagastamiseks kohustamise nõudes ning võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab selles osas asja menetluse

§ 152lg 1 2 p 3 alusel.

Kohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja seisukohta kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise kohta. Loobumine on tingitud vastustaja enda tegevusest, kes on tagastanud kaebajale tema tasutud riigilõivu. Kehtiva kohtupraktika (nt Riigikohtu 28, juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika) järgi ei mõistaks kohus kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja ning tõenäoliselt vastustajal haldusorgnina ka menetluskulusid tekkinud ei ole. 7.3.

§ 108

lg 7 ls 1 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud.

§ 104

lg 6 p-st 2 tulenevalt tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Seda regulatsiooni selgitas kohus kaebajale ka juba

1. juuli
2. a määruses. Praegusel juhul on tasutud riigilõivu suurus 15 eurot. Seega riigilõivu kaebajale tagastada ei saa.
3. Kaebaja taotleb PPA kohustamist talle elamisloa väljastamiseks. Samas on kaebaja kohtule
4. juuli
5. a avalduses kinnitanud, et ei soovi praeguses haldusasjas vaidlustada tema suhtes
6. ja
7. a tehtud elamisloa andmisest keelduvaid otsuseid. 8.
8. PPA on vastuseks kohtunõudele
9. juunil 2019 teatanud, et kaebaja elamisloa kehtivus lõppes
10. mail
11. PPA on
12. aprillil 2019 elamisloakaardi ja välismaalase passi väljaandmisest keeldumise otsuses (kaebuse lisa 3) selgitanud, et seaduse järgi antakse elamisloakaart Eestis elavale välismaalasele, kellel on kehtiv elamisluba, mida XYl ei ole. PPA on
13. mai 2019 kirjaga nr 15.310/278-2 (kaebuse lisa 4) kaebajale selgelt teada andnud, et esmalt tuleb taotleda elamisluba ja selle saamise korral väljastatakse talle elamisloakaart. 8.
14. PPA vastusest ja ka kaebaja enda poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebajal ei ole hetkel aktuaalset elamisloa taotluse menetlust. Elamislubade väljaandmise pädevus on PPA-l ning vastav menetlus toimub isiku enda avalduse alusel. Kohus ei saa kohustada PPA-d kaebajale elamisluba väljastama, kui kaebaja ei ole eelnevalt ise vastavat taotlust esitanud ja PPA ei ole selle taotluse kohta keelduvat otsust teinud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 3 tuleb taotlus haldusakti (sh elamisloa) andmiseks esitada selleks pädevale haldusorganile, kelleks praeguses asjas on PPA (välismaalaste seaduse § 211 lg 1). Alles elamisloa andmisest keelduva otsuse tegemisel on kaebajal võimalus seda otsust halduskohtus vaidlustada, esitades otsuse tühistamise nõude ja koos sellega kohustamisnõude taotluse uueks lahendamiseks. 8.3.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on asja materjalidest selgunud, et kaebaja pole esitanud PPA-le uut taotlust talle tähtajalise elamisloa väljastamiseks, mille kohta PPA oleks teinud kaebaja suhtes keelava otsuse ning mille uueks lahendamiseks saaks kohus PPA-d kohustada. Praegusel hetkel puudub seega vastustaja tegevus (elamisloa menetlus), mis saaks kaebaja õigusi riivata, mistõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus kohtusse pöördumiseks. Kaebus tuleb elamisloa andmiseks kohustamise nõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

8.4. Kaebuse tagastamise korral jäävad menetluskulud kaebaja kanda (

§ 108lg 4).

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg-s 2 sätestatud alusel (

§ 104lg 5 p 2).

Menetluskulud jäävad seega tervikuna kaebaja enda kanda. 8.5. Kaebuse tagastamine ei välista uue seaduse nõuetele vastava kaebuse esitamist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 3