3-19-1542/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1542 Haldusasi Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks (taotlusele vastamine) Menetlusosalised Kaebaja – Pavel Ridnõi Vastustaja – Tartu Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada Pavel Ridnõi kaebus.
3. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
4. Asendada kohtulahendi avalikustamisel vanglaametnik XY nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
5. Tartu Vangla kinnipeetav Pavel Ridnõi (edaspidi kaebaja) esitas
6. juunil 2019 taotluse (registreeritud nr 2-3/1551-1), mis oli nimeliselt adresseeritud teise üksuse inspektor-kontaktisik XYile. Taotlus on järgmises sõnastuses: „Te tegite tellimuse, mina olen Teie tellimuse täitnud. Teie tellimuse täitmiseks ma raiskasin ressursse (raha, aega, tegin mööndusi ja kokkuleppeid, jne) ja pean põhimõtteliseks Teile Teie tellimus ära anda, seoses sellega; – Palun Teil teavitada mind, kuhu ma saadan Teie tellimuse, juhul kui Te soovite keelduda oma tellimusest; – Palun Teil hüvitada mulle 1000 € (üks tuhat eurot)“ (tl 6).
7. Tartu Vangla vastas taotlusele
8. juuli
9. a dokumendiga nr 2-3/1551-2 (tl 7), mis on pealkirjastatud „Vastus Pavel Ridnõi märgukirjale“. Sisekontrolli valdkonna peaspetsialist on vastuseks taotlusele selgitanud, et XY ei ole talle teadaolevalt kaebajalt midagi tellinud, mistõttu jääb pöördumise sisu arusaamatuks.
10. Kaebaja esitas
11. juulil 2019 Tartu Vanglale vaide, milles palus tema taotlusele nr 2-3/1551- 1 vastust. Kaebaja leidis vaides, et Tartu Vangla
12. juuli
13. a vastus ei ole vastus tema taotlusele, vaid märgukirjale, mida ta esitanud ei ole. Tartu Vangla tagastas
14. juuli
15. a vaideotsusega nr 1-11/224-2 (tl 10) vaide. Vangla viitas vaideotsuses Tartu Vangla direktori
16. novembri
17. a käskkirjaga nr 1-1/169 kinnitatud inspektorkontaktisiku ametijuhendis sätestatud ametikoha põhieesmärkidele ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le
18. Vangla leidis, et isikul ei ole õigust nõuda toimingu tegemist, milleks on ametnikule isiklikult adresseeritud taotlusele vastamine. Vangla pädevuses ei ole isikutevaheliste taotluste lahedamine Puudub haldusmenetlus, milles vangla oleks saanud kaebaja õigusi rikkuda. Puudub seos isiku taotlusele vastamise ning tema õigusliku ja faktilise olukorra vahel. Tartu Vangla tagastas vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu.
19. Tartu Halduskohtule
20. augustil 2019 esitatud kaebuses taotleb kaebaja Tartu Vangla kohustamist vastama kaebaja taotlusele nr 2-3/1551-
21. Kaebaja märgib, et ta ei ole esitanud vanglale mingit märgukirja, vaid taotluse, kuid taotlusele ei ole vastatud. Kaebaja leiab, et tema taotlus on esitatud ametis olnud vanglaametnikule, seega Tartu Vanglale. Vanglaametnik R. Avaste ei ole
22. juuli
23. a vastust koostades välja selgitanud, et XY ei ole kaebajalt midagi tellinud – vastuse koostaja ei ole taotluse esitajaga isegi rääkinud. KOHTU SEISUKOHT
24. Kaebaja on esitanud halduskohtule kohustamisnõude eesmärgiga kohustada vanglat vastama tema
25. juunil 2019 esitatud taotlusele, mis on registreeritud nr 2-3/1551-1 all.
26. RVastS § 6 lg 1, millele viitas vaiet lahendades ka Tartu Vangla, sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
27. Kohus nõustub kaebajaga, et tal on õigus sellele, et tema taotlusi õiguspäraselt lahendataks. Õigus menetlusele tuleneb ka põhiseaduse §-st
28. Praegusel juhul on Tartu Vangla kaebaja
29. juuni
30. a taotlusele vastanud. Kaebaja ei nõustu sellega, et vastustaja on tema
31. juuni
32. a taotlust käsitanud märgukirjana ning vastanud sellele kui märgukirjale. Kohus nõustub kaebajaga selles, et esitatu ei vasta tõepoolest märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-s 1 sätestatud mõistele. Samas tuleb nõustuda vastustaja vastuses märgituga, et pöördumise sisu jääb arusaamatuks. Olles aru saanud, et taotlus jäi vanglale arusaamatuks, ei ole kaebaja taotluse sisu ja eesmärki ka vaidemenetluses ega kaebuses kohtule täpsustanud. Kaebaja taotlusest vastustajale, vaidest ning kaebusest kohtule ei saa teha järeldust, et kaebaja oleks taotlenud Tartu Vanglalt mingi hüve (eseme, teenuse, teabe) saamist, milleks kehtiv õigus talle võimaluse annab, ning millega seoses pidanuks vastustaja ka tema taotlust (sisuliselt) lahendama. Võimalik on aga järeldada, et kaebaja on silmas pidanud mingit tellimust, mis viitab tema ja vanglaametnik XYi vahelisele suhtele või kohustusele. Seda järeldust toetab ka kaebusele lisatud Justiitsministeeriumi
33. novembri
34. a kiri nr 11-7/3965-23 (tl 11), milles käsitatakse kaebaja pöördumist küsimustes, kas ja kuidas on karistatav, kui vanglateenistuja tellib kinnipeetavatelt erinevaid isevalmistatud esemeid (palvehelmeid, postkaarte). Vanglaametnik ei saa kehtiva õiguse järgi olla teenistussuhte raames kinnipeetavaga sellises õigussuhtes, mille poolena ta tellib kinnipeetavalt kaupa või teenust ja kohustub selle eest 2 kinnipeetavale tasuma. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja taotlus on pigem ajendatud eraõiguslikus suhtes tekkinud probleemist.
35. Kaebajal on eelnevast nähtuvalt õigus tema taotluste õiguspärasele menetlusele, mis hõlmab ka nende õige kvalifitseerimise ning taotluste eristamise märgukirjadest. Samas ei viita praeguse kohtuasja ajendanud taotlus ega kaebaja avaldused vaide- ning kohtumenetluses sellele, et kaebaja taotlus hõlmaks mõnd kaebaja seadusest tulenevat õigust, millega seonduvalt ta oleks õigustatud esitama taotlust avalik-õiguslikus suhtes. Eelnevat arvestades ei pea kohus otstarbekaks kaebaja tahte ja taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta.
36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
37. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul riivatud kuigivõrd intensiivselt. Kuigi vastustajale saab ette heita kaebaja taotluse ebaõiget käsitamist märgukirjana, on vastustaja siiski kaebaja taotlusele vastanud ega ole seda tähelepanuta jätnud. Taotluse sisu ei ole kohtu hinnangul aga selline, mis annaks alust järeldada kaebaja õiguste riivet avalik-õiguslikus suhtes ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks sellise kaebuse. Kohtu hinnangul ei kuuluks taotlusega hõlmatud sisulise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1).
38. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
39. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
40. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3