3-19-1300/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1300 Määruse kuupäev

1. august 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A.S. kaebus Tartu Vangla meditsiiniosakonna tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 kuni 800 eurot seoses ravimite väljastamata jätmisega
2. Tagastada A.S. kaebus.
3. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks. Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. A.S. esitas Tartu Halduskohtule
5. juulil
6. a kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 kuni 800 eurot seoses ravimite väljastamata jätmisega ajavahemikul
7. mai kuni
8. mai
9. Kaebaja põhjendab, et on narkosõltlane ja viibib Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni sektoris. Sõltuvusega seonduvalt on kaebajal kesknärvisüsteem rikutud, millega kaasnevalt on kaebajal tõsised psüühilised häired. Kuigi kaebajale oli raviarst määranud ravimite väljastamise, s.o T.Ketipinor 100mg õhtul ning T.Amitriptylline 50mg, oli kaebaja neli ööd ja päeva ilma ravimita, millega kaasnes talle raske depressioon. Kaebaja leiab, et teda on piinatud ning talle on tekitatud tervisekahjustus psüühilise traumaga. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
10. Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt
11. juuli
12. a kohtunõudele
13. juulil
14. a vastusena kaebusega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
16. Riigikohtu erikogu
17. aprilli
18. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
19. detsembri
20. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9 ja
21. detsembri
22. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s
24. Viimati nimetatud otsuse p-s 9 selgitab halduskolleegium, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
25. Tartu Vangla
26. juuli
27. a vastusest nr 6-43/885-2 selgub, et kaebajale on määratud pidevaks kasutamiseks T.Ketipininor 100mg õhtul ning T.Amitriptylline 50mg, kuid tekkis segadus seoses kaebaja ravimipinalis olevate ravimitega. Tartu Vangla direktori
28. veebruari
29. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid, kuid TVK seletuskirja kohaselt jagatakse ravimid ravimipinalitesse meditsiiniosakonna poolt. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 20 ja 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
30. oktoobri
31. a määrus nr 3-3-1-50-14, p 10). Seega ei soovi kaebaja vaidlustada vangla haldusotsuseid, vaid tal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta.
32. Kuna kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutajate tegevusega ravimite väljastamisel, on kaebaja õiguste võimalik rikkumine toimunud eraõigusliku suhte raames ning käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole.
33. Eeltoodust tulenevalt kuulub A.S. kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
34. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
35. Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
36. Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2