Obsah (4)

§ 150§ 1§ 29§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5172 Tsiviilasi Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kau

§ 150lg 4).

1. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mis tuleb tasuda B ja Õ OÜ (registrikood XXX) arvelduskontole nr XXX.
2. Ajutise halduri tasu summas 43,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalikud kulutused summas 83,47 eurot (sh käibemaks) välja mõista M T (surnud XXX) pärandvarast B ja Õ OÜ (registrikood XXX) arvelduskontole nr XXX .
3. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 03.04.2019 avalduse M T (surnud XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 15.04.2019 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas M T (surnud XXX) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 02.05.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 2357,14 euro ulatuses ning vara 18,06 euro väärtuses. Varaks on arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei jätku pärandvarast pankrotimenetluse kulude katteks. Kujunenud maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur nimetab maksejõuetuse põhjusena muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuna M T (surnud XXX) pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1700 eurot. Kui nimetatud summat deposiiti ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et M T (surnud XXX) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et M T (surnud XXX ) pärandvara suuruseks on 18,06 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 2357,14 euroni. Seega ületavad kohustused vara väärtust märkimisväärselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et M T (surnud XXX ) pärandvara on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et M T (surnud XXX ) pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud 2 summa. Kohus tegi 07.05.2019 määrusega M T (surnud XXX ) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 13.05.2019 M T (surnud XXX ) pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1700 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna M T (surnud XXX ) pärandvaras ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada M T (surnud XXX ) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29

lg 1 alusel.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,1 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 520,20 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitiseks 83,47 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt

§ 23

lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab M T (surnud XXX ) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole M T (surnud XXX ) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt

§-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 43,80 eurot (sh käibemaks) ja vajalikud kulutused summas 83,47 eurot (sh käibemaks) välja M T (surnud XXX ) pärandvarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3