Obsah (5)

§ 106§ 108§ 102§ 96§ 105

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 106

lg 2 järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Lapse isa vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet täita. Seega tekib kostjal ülalpidamise andmise asenduskohustus hageja suhtes.

1. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud ½ kuupalga alammäära ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista perioodi 2016.a juuni – 2017.a mai eest elatise tagasiulatuvalt 1274,83 eurot. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja isa ei hoidu ülalpidamiskohustusest kõrvale. Hageja isa täidab ülalpidamiskohustust igakuiselt regulaarselt. Hageja isa töötasu ei võimalda suuremas summas elatist maksta. 2018 kevadel on lapse isa maksnud elatist keskmiselt 250 eurot kuus. Tõendamata on, et elatise sissenõudmine lapse isalt on perspektiivitu.
3. Kostja ei ole võimeline elatist tasuma ilma oma tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kostja kulud toidule ja hügieenitarvetele on 120 eurot kuus, ravimitele ja tervisega seotud kuludele 2 90 eurot kuus, kommunaalkulud 110 eurot kuus, sidekulud 45 eurot kuus, riided ja jalatsid 40 eurot kuus, muud kulud 30 eurot kuus. Seega on kostja ühe kuu kulud 435 eurot. Kostja elamu korteriühistus on arutamisel laenu võtmine elamu katuse ja fassaadi renoveerimiseks. Sellisel juhul lisandub igakuisele arvele veel 50-60 eurot kuus. Kostja igakuine keskmine sissetulek on 508,83 eurot. Kostja majanduslik seis ei võimalda anda hagejale ülalpidamist. 7.

§ 106lg 1 ei näe ette asenduskohuste täitmist tagasiulatuvalt.

Samuti puuduvad tõendid, et hageja seaduslik esindaja oleks kohtuväliselt küsinud kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Harju Maakohtu 26.06.2018 otsusega jäeti hagi kostja vastu elatise nõudes rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib

§ 106

lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.

1. Praegusel juhul käib hageja isa tööl ning tema tööandja peab kinni ja maksab täiturile igakuiseid makseid. See, et summad ei ole selles suuruses, mis võiksid olla ning kogu võlga ei ole suudetud tasuda, ei anna alust väita, et täitmine vanema poolt on võimatu. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et lapse isa tegelikult täidab lapse ehk hageja ees ülalpidamiskohustust, kuigi mitte täies ulatuses.
2. Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas täitemenetluse lapse isa suhtes elatisevõlgnevuse nõudes (täiteasi 034/2010/2078) ja kohtutäitur Katrin Vellet algatas täitemenetluse täiteasjas 031/2015/
3. Seisuga 15.11.2017 täitemenetlus täiteasjas nr 034/2010/2078 on lõppenud seoses hageja nõude täieliku rahuldamisega. Kohtutäitur Katrin Velleti 22.09.2017 tõendist täiteasjas 031/2015/299 nähtub, et täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 10.04.2014 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-8639 ning selle kohaselt on nõude sisuks elatis perioodil 2014 veebruar kuni 09.06.2027 pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Elatise võlg seisuga 2017 september on summas 4336,72 eurot. Kohtutäitur tõendab, et lapse isa tasus elatise nõuet kohtutäituribüroo vahendusel perioodil 13.03.2015 - 22.09.2017 kokku summas 2636,28 eurot. Igakuised maksed
4. aastal on olnud keskmiselt 180 eurot kuus. Kohtutäiturite tõenditest ega muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse isalt on perspektiivitu.
5. Hageja ei ole tõendanud, et lapse isa suhtes käiv täitemenetlus ebaõnnestus. Seega on lapse isalt võimalik elatist saada ja lapse ülalpidamise kohustus on eelkõige vanemal. Seetõttu ei ole käesoleval juhul asenduskohustuse kohaldamise eeldused täidetud.
6. Lisaks nõudis hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 2016 juuni kuni 2017 mai eest.

§ 108

annab võimaluse õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt. Riigikohus on 4.12.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 punktis 12 leidnud, et tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist nõutud elatise 3 väljamõistmine võib asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ülalpidamist oleks küsitud. Kuna kohtuväliselt elatist ei ole küsitud, ei saa väita, et ülalpidamiskohustust ei täidetud vabatahtlikult. Seega tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. 14.

§ 102

lõikest 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 508,83 eurot. Kostja kulud ühe kuu kohta on vähemalt 435 eurot (toit ja hügieenitarbed 120 eurot, ravimid/tervisega seotud kulud 90 eurot, kommunaalkulud 110 eurot, sidekulud 45 eurot, riided ja jalatsid 40 eurot, muud vajalikud kulud 30 eurot) ning võivad suureneda remondifondi makse võrra summas 50-60 eurot.

1. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-16242 kogutud tõendid näitamaks, et kostja sissetulekud on suuremad, kui kostja käesolevas tsiviilasjas väidab. Tähele tuleb panna, et viidatud tsiviilasjas kogutud tõendid on perioodi 2014-2016 kohta. Seega puudutavad need perioodi, mis eelnes käesoleva asja lahendamise aluseks oleva hagi esitamisele ja ei ole seetõttu asjakohased.
2. Kostja tulude ja kulude vahe on umbes 73,13 eurot. Seega ei võimalda kostja majanduslik seis temal anda hagejale ülalpidamist hageja nõutud ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ega ka väiksemas summas kahjustamata kostja tavalist ülalpidamist.
3. Hageja väidab, et elatise nõue hageja ees tuleb kostjal täita talle kuuluva korteri ja sõiduki arvel. Kostja kinnitusel ning ka rahvastikuregistris elukoha andmetest nähtuvalt on see korter kostja ainuke elukoht. Vanavanema ülalpidamiskohustust on võimalik välja mõista selles ulatuses, mis ei kahjusta tema enese tavalist ülalpidamist. Ainukese elukoha arvelt ülalpidamiskohustuse täitmine kostja tavalist ülalpidamist kindlasti kahjustaks. Samuti on korterile seatud hüpoteek panga kasuks hageja vanemate laenukohustuste tagamiseks. Kinnistu realiseerimine ei oleks mõttekas ka seetõttu. Sõiduk on aastast 1991 ja sellel puudub arvestatav turuväärtus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4. 26.07.2018 esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning mõista kostjalt välja elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud ½ kuupalga alammäära ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 2016 juuni - 2017 mai eest summas 1274,83 eurot.
5. Elatisevõlgnevus on menetluse kestel suurenenud 894,34 euro võrra ning moodustab 08.05.2018 seisuga 5192,82 eurot. Maakohus on tuginenud sellele, et lapse isa tasub lapsele kuus keskmiselt 180 eurot. Samas ei nõua kohtutäitur võlgnikult jooksvat elatisraha, vaid nõuab sundkorras lapse isalt elatisevõlgnevust, mis on tekkinud
6. aastast. Lapse isa ei ole jooksvat elatist tasunud 2,3 aasta jooksul. Arvestades kohtutäiturite teatisi, siis on ilmne, et lapse isal puudub vara, mille arvelt täita 5192,82 eurost võlgnevust.
7. Selgusetuks jääb, mida peab maakohus silmas täitemenetluse ebaõnnestumisena. Analoogiana võiks täitemenetluse ebaõnnestumiseks pidada pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 2, 4 mille kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks saab võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Seega saaks väita, et kui kolme kuu jooksul ei ole võlausaldaja nõue rahuldatud, siis on täitemenetlus ebaõnnestunud. Maakohus ei ole tuginenud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-75-11, mille kohaselt piisab asenduskohustuse rakendamisest ka juhul, kui kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.
8. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma kulude kandmise kohta. Kommunaalkulud summas 110 eurot on talvekuude kohta. Arusaamatuks jäävad sidekulud 45 eurot kuus ning need on ülepaisutatud. Remondifondi kulutus 50-60 eurot pole tekkinud ning ei ole selge, kas see tekib. Samuti pole tõendatud kulutused ravimitele summas 90 eurot kuus. Sissetulekute osas on kostja tsiviilasja nr 2-16-16242 raames vande all antud ütlustes selgitanud, et annab oma pojale igakuiselt sularahas ca 600 eurot. Kohus on jätnud hageja väited tähelepanuta. Kostjal on võimalik tasuda elatist 250 eurot kuus. Maakohtu arvutuse järgi oleks kostjal võimalik tasuda vähemalt 73,13 eurot kuus. Vastus apellatsioonkaebusele
9. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asenduskohustuse täitmise nõude esitamise eeldus ei ole täidetud.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vastavalt

§ 105

lgle 2, alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast.

§ 106

lg 1 sätestab, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vastavalt

§ 106

lg-le 2, ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on 19.10.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 p-s 18 selgitanud, et eelkõige tekib vanavanemal

§ 106

lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et 2017 septembris oli lapse isa elatise võlgnevus 4336,72 eurot. Hageja on esitanud ringkonnakohtule tõendi, et 2019.a mai seisuga on lapse isa elatise võlgnevus 4360,77 eurot. Hoolimata sellest, et lapse isa osaliselt täidab elatise maksmise kohustust, ei ole ta suutnud elatisevõlgnevust kustutada mitme aasta jooksul. Kuna lapse isa ei ole elatise võlgnevust suutnud tasuda mitme aasta jooksul, siis saab asuda seisukohale, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvelt kohustust täita. Kuna lapse isalt ei ole ka täitemenetluse abil õnnestunud lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, siis on

§ 106lg 2 sätestatud asenduskohustuse täitmise nõude eeldus täidetud.

5 25.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja varaline seis ei võimalda hageja ülalpidamiskohustust täita. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja märgitud kulud toidule ja hügieenitarvetele 120 eurot kuus, riietele ja jalatsitele 40 eurot kuus ja muudele kuludele 30 eurot kuus ülepaisutatud. Ka ravi- ja muid tervisekulusid 90 euro ulatuses kuus ei saa lugeda ilmselt põhjendamatuteks. Kostja on tõendanud, et tema kulud televisioonile, sidele ja internetile on ca 45 eurot kuus (Viasat, Elisa ja Telia arved, tl 121-125, 128-129). Samuti on kostja esitatud arvetega tõendanud, et tema kommunaalkulud, millele lisandub elekter ja kodukindlustus, on keskmiselt ca 110 eurot kuus (tl 126-127, 130-134). Seega on kostja igakuised kulud vähemalt 435 eurot kuus.

1. Maakohtu tuvastatu kohaselt on kostja sissetulek keskmiselt 508,83 eurot kuus. Maakohus leidis õigesti, et hageja väited, et kostja sissetulekud on tegelikud suuremad, on tõendamata. Hageja esitatud tõendid (kostja 2015.a tuludeklaratsioon ja pangakonto väljavõtted kuni 2016 juunini) (tl 40-59) käsitlevad perioodi, mis läheb hageja nõude ulatusest välja. Hageja saab elatist nõuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist (hagi esitati 04.07.2017). Seega ei saa nimetatud tõenditest teha mingit järeldust kostja sissetulekute kohta vaidlusalusel perioodil. Samuti on hageja väitnud, et kostja on tsiviilasjas nr 2-1616242 andnud ütlusi, et ta annab oma pojale igakuiselt sularaha 600 eurot. Kolleegium märgib, et väide, et kostja on andnud oma pojale vaidlusalusel perioodil igakuiselt 600 eurot, on tõendamata. Hageja viidatud ütlusi ei ole käesolevasse tsiviilasja tõendina esitatud. Seega puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale kostja keskmise kuusissetuleku suuruse osas.
2. Arvestades kostja sissetulekuid ja kulusid, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendusega, et kostja majanduslik seis ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuigi kostja igakuine keskmine sissetulek on 73,83 euro võrra kõrgem kostja igakuistest keskmistest kuludest, ei anna see alust järelduseks, et kostjal on võimalik hagejale osaliselt ülalpidamist anda. Kostja igakuiste tulude ja kulude vahe on väike ning arvestada tuleb, et isikul tekib aeg-ajalt ka ootamatuid ja ettenägematuid väljaminekuid.
3. Ringkonnakohus on nõus maakohtuga, et tagasiulatuva elatise osas tuleb hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja ei ole enne hagi esitamist ülalpidamist vanavanemalt nõudnud.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-136-13 (p 12) selgitanud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole, et hageja seaduslik esindaja oleks enne hagiavalduse kohtule esitamist kostjalt elatist küsinud. Lisaks paneks elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja raskesse olukorda. Seega ei oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine ka eeltoodust tulenevalt põhjendatud. 6

1. Ülaltoodule tuginedes on maakohus jätnud hagi lõppjäreldusena õigesti rahuldamata.
2. Hageja esitas 06.05.2019 ringkonnakohtule kohtutäituri teatise lapse isa elatisevõlgnevuse kohta 2019.a mai seisuga. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõend on asjakohane ning see tuleb võtta asja materjalide juurde (TsMS § 652 lg 3 p 2). Kostja esitas 08.05.2019 täiendava tõendina tööandja tõendi lapse isale töötasu maksmise ja elatise kinnipidamise kohta. Ringkonnakohus andis 15.04.2019 kirjaga menetlusosalistele avalduste ja seisukohtade esitamiseks aega
3. maini
4. Seega on tõend esitatud hilinenult ja kohus keeldub selle vastuvõtmisest (TsMS § 331 lg 1). Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis puudub vajadus seda tagastada. Menetluskulude jaotus
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
6. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7