Obsah (5)

§ 201§ 65§ 74§ 75§ 78

1-19-6524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.augustil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-6524 (18230101596) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 201

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Deniss Medvedev Andrei Filippov – isikukood 39203020851, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, xxx OÜ, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Filippov

§ 201

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.05.2019.a kohtuotsusega mõistetud karistusega (3 aastat vangistust) ning liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Andrei Filippov ei pane 3- aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 1 alusel määrata Andrei Filippov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Andrei Filippovilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. Kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Andrei Filippov, kriminaalasi 1-196524, kaitsjatasu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200

1. Välja mõista Andrei Filippovilt kannatanu xxx OÜ (xxx Luminor Bank AS) kasuks 1057,40 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Andrei Filippovi süüdistatakse selles, et täpselt tuvastamata ajal
4. aastal või
5. aastal enne 17.10.2018 omastas ta Xxx OÜ-le kuulunud sõiduauto BMW 520I reg.nr-ga xxx, VINkood xxx, musta värvi, väljalaskeaasta 1996 eurot, väärtusega üle 200 (kahesaja) euro, milline auto oli alates 11.04.2016 Andrei Filippovi valduses ja kasutuses tema ja Xxx OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu alusel. Tegevus, millega Andrei Filippov omastas auto, seisnes selles, et tema võõrandas kõnelause auto kolmandale isikule või isikutele, tehes seda auto omaniku teadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 11.04.2016 Xxx OÜ (registrikood xxx), keda esindas juhatuse liige D. P., omandas 1690 euro eest Andrei Filippovi taotlusel ja huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) xxx OÜ-lt eelnimetatud sõiduauto BMW 520I reg.nr-ga xxx, mis seisis xxx asuval xxx OÜ automüügiplatsil ja mille oli Andrei Filippov eelnevalt välja valinud, soovides osta kõnealuse auto Xxx OÜ poolt pakutava liisingu abil. Sõiduauto omandamine Xxx OÜ poolt vormistati kahe müügilepinguga, millest esimese kohaselt ostis kõnealuse auto xxx OÜ-lt 1690 euro eest Andrei Filippov ning teise müügilepingu kohaselt omandas selle auto Andrei Filippovilt 1690 euro eest Xxx OÜ D. P.i isikus. Samal päeval, s.t 11.04.2016 xxx asuval xxx OÜ automüügiplatsil sõlmisid Xxx OÜ D. P.i isikus kui liisinguandja ja Andrei Filippov kui liisinguvõtja liisingulepingu nr SL160349, mille kohaselt kohustus Xxx OÜ anda Andrei Filippovi valdusse ja kasutusse sõiduauto BMW 520I reg.nr-ga xxx ning Andrei Filippov kohustus tagastama Xxx OÜ poolt tasutud ostuhinna osa, s.o 1090 eurot igakuiste tagasimaksetega (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 135,26 eurot pidi tehtama 25.04.2019, edaspidi iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks summas 108,01 eurot, viimane tagasimakse 25.06.2017 (kokku 15 tagasimakset üldsummas 1647,40 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 600 eurot tasus A. Filippov omafinantseeringuna Xxx OÜ-le liisingulepingu sõlmimise päeval, s.t 11.04.
6. Liisingulepingu nr SL160349 osaks olevate üldtingimuste punktis 3.5 on sätestatud, et vara omandiõigus kuulub liisinguandjale ning liisinguvõtja saab lepingu alusel vara (s.t eelnimetatud sõiduauto) omanikuks alles pärast lepingu tingimuste tähtaegset ja nõuetekohast täitmist. Liisinguvõtjal ei ole õigust rendiperioodi ajal (s.t ajavahemikul, mille jooksul liisinguandja finantseerib liisinguvõtjat ja annab vara liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja on kohustatud tasuma lepingust tulenevaid makseid) vara käsutada, s.h seda pantida või koormata mistahes kolmandate isikute õigustega. Üheagselt liisingulepingu sõlmimisega allkirjastasid Xxx OÜ juhatuse liige D. P. ja Andrei Filippov vara üleandmise-vastuvõtmise akti, millest tuleneb, et liisinguesemeks oleva sõiduauto BMW 520I reg.nr xxx valdus läks Andrei Filippovile kui liisinguvõtjale üle üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamise hetkest. Liisingulepingu sõlmimise järel laekusid tagasimaksed Xxx OÜ-le pangakontole ebakorrapäraselt ja hilinemisega. Kokku laekus neli tagasimakset üldsummas 590 eurot. Viimane tagasimakse laekus Xxx OÜ pangakontole 31.10.
7. Seejärel, täpselt tuvastamata ajal
8. aastal või
9. aastal enne 17.10.2018 xxx asuva xxx juures võõrandas A. Filippov kõnealuse sõiduauto kolmandale isikule või isikutele, s.t andis neile auto jäädavalt üle ja võimaldas neil autoga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi, mille tulemusena Xxx OÜ on autost kestvalt ima jäänud. Autot võõrandades oli A. Filippov teadlik, et tal ei ole õigust seda teha, sest auto omanik on Xxx OÜ, kes ei ole auto võõrandamiseks oma nõusolekut andnud. Võõrandades autot kolmandale isikule või isikutele, väljendas A. Filippov võõrast omandit kahjustavat hoiakut, halvendas oluliselt Xxx OÜ võimalust autot käsutada ja seega muutis auto faktiliselt endale kuuluvaks. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani A. Filippov toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Andrei Filippovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.08.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andrei Filippovi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 5 (viie) kuuline vangistus Harju Maakohtu 30.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3461 Andrei Filippovile mõistetud karistusega, s.o 3 (kolme) aastase vangistusega, lugedes kergemat üksikkaristust kaetuks raskema üksikkaristusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 65

lg 3, § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus, s.o 3 (kolme) aastane vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Filippov ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt on Andrei Filippov katseajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Andrei Filippovile määratud 3 (kolme) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p-st 2 tulenevalt 810 eurot, jätta Andrei Filippovilt välja mõistmata, kuivõrd käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olev tegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.05.2019.a kohtuotsuse kuulutamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik