KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Ta

) § 113 lg 1 teisele lausele kuni nõude täitmiseni. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 173,77 eurot ( = 5787,02 × 8% ÷ 365 × 137).

1. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited hageja nõuetele on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - - - - kostja ei sõlminud hagejaga detsembris 2016 lepingut, mille täitmise tõttu võlgneks ta hagetava summa; kostja viis remontivajava tõstuki
2. oktoobril 2016 hageja töökotta peale seda, kui hageja juhatuse liige käis seda vaatamas ja spetsialistina vea põhjust tuvastamas. Kostja oli nõus hageja ettepanekuga, et mootori remondi töötunni hind on 25 eurot, töö on valmis 2–3 nädalaga ja vajalikud varuosad hangib hageja; kuna hageja oli pakkunud töö valmimise ajaks 2-3 nädalat alates
3. oktoobrist 2016 ja kostja oli selle tingimusega soostunud, olid pooled töö valmimise ajas kokku leppinud. Hageja avaldas oktoobri lõpus, et remont ei ole veel valmis, aga kohe saab valmis ja muretseda ei ole põhjust; remondi jätkuva viibimisel hakkas hageja viitama varuosade tarneraskustele. Kostja hakkas seepeale novembri keskpaigast käima vähemalt korra nädalas hageja töökojas nõudmas tõstuki tagasiandmist. Hageja asus väitma, et kõik tõstuki osad ei ole tema juures ja tal on palju ootamatuid töid, vähe aega jne. Seepeale taganes kostja lepingust ja nõudis tõstuki tagastamist. Hageja tõstukit ei tagastanud; kostja keeldus arvet tasumast, sest oli lepingust taganenud ja hageja ei olnud teinud ka sellist tööd, mille tegemine arvel oli näidatud. Ka ei esitanud hageja ühtegi dokumenti, millest oleks nähtunud arvel näidatud varuosade hankimine ja hanketingimused. Alles hiljem esitas hageja üksikud arved, millelt nähtud ebamõistlikult suur juurdehindlus 200–2000%, milles pooled enne kokku ei leppinud; kostja sai pärast pikka veenmist ja politsei poole pöördumisega ähvardamist hagejalt tõstuki valduse
4. juunil
5. Valduse saamisel koostasid pooled kirjaliku kinnituse, et tõstuk on tagastatud kostjale, aga see ei ole töökorras; tõstuki tagasisaamisel veendus kostja, et sügisel 2016 ilmnenud viga (tõstuk sureb välja) pole kõrvaldatud ning lisaks olid tekkinud uued vead: starter ei vea mootorit ringi ja käigukangi neutraalasendis lülitub sisse tagurpidikäik. Kostja tellis täiendava remondi CarHelp OÜ-lt, kes remontis tõstukit 16.–
6. juuni 2017 ja kostja tasus selle eest 929,94 eurot; hageja ei ole tõendanud, et töö oli valmis
7. mail 2017 ja et kostja sattus järgmisest päevast viivitusse tasu maksmisega, st ka viivist pole sellest ajast alates alust nõuda.
8. Kostja esitas hagile menetluse kestel tasaarvestused kahel alusel: - - esiteks, kui ka eeldada, et hageja täitis lepingut ja kostjal tekkis tasu maksmise kohustus, siis on kostjal hageja vastu 929,94 euro suurune nõue tulenevalt tõstuki täiendava remondi vajadusest selles summas; teiseks peab hageja kostjale hüvitama asendustõstuki kulu november 2016 – aprill 2017, igas kuus 1 489,02 eurot ja kokku seega 8 934,12 eurot. 3

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja tasaarvestusavaldused jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. 6.

1. Maakohus tuvastas, et: - pooled sõlmisid töövõtulepingu tõstuki mootori remontimiseks; kostja viis tõstuki
2. oktoobril 2016 hageja töökotta; hageja edastas kostjale
3. novembril 2016 e-kirjaga hinnapakkumise summas 5 490 eurot. Kostja sai hinnapakkumise kätte; hageja edastas
4. aprillil 2017 kostjale arve maksetähtajaga
5. mai 2017 summas 5 787,02 eurot. 6.
6. Maakohus tugines

§ 637lg-tele 3–5 ja leidis, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostja kinnitas töö valmimist ja arve tasumise kohustust poolte 12.–

1. mai 2017 e-kirjavahetuses. Pooled leppisid kokku tõstuki ülevaatuse
2. juunil 2017 ja sama päeva aktiga nr 1/6 kinnitas kostja tõstuki kättesaamist. Akti allkirjastas ainult kostja ja märkusega, et tõstuk ei ole töökorras. Seega on kostja töö
3. juunil 2017 vastu võtnud ja tasunõue on muutunud tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks. Pooltel puudub vaidlus, et
4. juulil 2017 oli tõstuk töökorras. Tõendamist ei leidnud, et tehtud töö oli kasutuskõlbmatu ja tulnuks tervikuna uuesti teha. Kostja ei tõendanud väidetavate puuduste esinemist tööl vastuvõtmise ajal ega ka seda, et töö oli osaliselt tegemata või ei vastanud lepingutingimustele. Kostja märkus aktis ei tõenda, kas ja millised puudused tõstukil esinesid, sest see on üldsõnaline ja akti allkirjastas ainult kostja. Kostja teatas
5. juunil 2017 e-kirjas hagejale, et tõstuk ei olnud sõidukorras ja pärast mootori käivitamist sureb see välja. Nimetatud e-kiri ei tõenda puudusi hageja töös. Tunnistaja VV ütlustega on tõendatud, et tõstuk hageja juures töötas ja sellega tõsteti raskeid laadungeid. Tunnistaja nägi tõstukit töötamas ja asju laadimas ka kostja juures. Tunnistaja TT ütluste kohaselt tõstuk suri välja, kuid tõstuk sõitis omal jõul hageja juurest kostja juurde. Eeltoodust tulenevalt ei tõendanud kostja, et tõstuki väljasuremine oli tingitud tõstuki mootorist. Seega ei ole kostjal õigus keelduda tasu maksmisest summas 5 787,02 eurot. 6.
6. Maakohus leidis, et täidetud ei ole taganemise formaalsed eeldused. Tunnistaja HH ja kostja seadusliku esindaja korduvat käimist hageja remonditöökojas ja tõstuki tagastamise palumist ei saa käsitleda töövõtulepingust taganemise avalduse esitamisena. Kostja ei teatanud hagejale, et on lepingust taganenud. 6.
7. Hageja viivisenõude kohta märkis maakohus, et kuna tasunõue muutus sissenõutavaks tööde vastuvõtmisest järgnevast päevast, so
8. juunist 2017, tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates
9. juunist 2017 kuni otsuse tegemiseni, mis viivisekalkulaatori järgi on 768,64 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista edasiulatuv kuni põhivõla täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4

§ 9lg 1 tähenduses ei saavutatud varem.

Seetõttu tuli kostjal varasem ja hinnapakkumisest erinevatel tingimustel lepingu sõlmimine tõendada, mida kostja ei teinud. Tunnistaja HH ütlustest (tl 90) ei saa teha kostja soovitud järeldusi, vaid neist nähtub üksnes tõstuki remondi kohta päringute tegemine 2016. aasta novembri lõpus ja remondi jätkamisega nõustumine veel ka 2017. aasta algul. Samasisulise järelduse lepingu sõlmimise aja kohta saab analoogia korras teha ka

§ 20

lg-st 3, mis võimaldab kostja vaikimist hinnapakkumise saamisel käesoleva juhtumi asjaoludel käsitada nõustumusena. Siinjuures pole asja lahendamisel määrav, kas leping sõlmiti

1. aasta novembris või detsembris, maakohus võis poolte väidete ja esiletoodu põhjal lähtuda sellest, et lepingut ei sõlmitud enne hinnapakkumise saatmist ja kättesaamist. 13.
2. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 14, et pooltevahelise töövõtulepingu ese oli tõstuki mootori remont. See on kooskõlas hagiavalduses märgituga, et pooled leppisid kokku tõstuki mootori remontimises. Kostja lisas hagile vastates töövõtulepingu eseme kohta täiendavalt viite hagejale oktoobris 2016 tehtud avaldusele, mille kohaselt tõstuki mootor suri välja pärast lühiajalist umbes 0,5 tunnist töötamist ning taaskäivitamisel kordus sama. Hageja ei esitanud
3. jaanuari 2018 arvamuses kostja täpsustuse osas vastuväiteid. Eeltoodu põhjal on kohane täpsustada, et töövõtulepingu järgi oli hageja kohustus remontida tõstuki mootor selliselt, et see pärast lühiajalist töötamist ei seiskuks. 7

§ 82

lg-st 3, mille kohaselt tuli hagejal kohustus täita selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks hinnata remondiks tegelikult kulunud aja ebamõistlikuks.

1. Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus küsimust, kas hageja tegi töövõtulepinguga kokku lepitud töö. Asjakohased on maakohtu põhjendused vaidlustatud otsuse p-des 15 ja 16 hageja nõude sissenõutavaks muutumise eelduste kohta, aga koostoimes järgnevaga asub ringkonnakohus maakohtust erinevale seisukohale küsimuses, kas hageja täitis kohustuse kohaselt. 14.
2. Kostja vaidleb hagile vastu mh väitega, et hageja teostatud remondi tulemusel ei olnud tõstuk endiselt töökorras, st hageja ei täitnud töövõtulepingust tulenevat kohustust kohaselt ja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Samas ei ole kostja väitnud, et hageja üldse ei teinud neid toiminguid ega asendanud tõstuki detaile vastavalt
3. novembri 2016 hinnapakkumisele. Töö lepingutingimustele vastavust ja seega ka puuduse kirjeldamist saab kohus hinnata lähtudes poolte kokkuleppest töövõtulepingu eseme kohta (vt eespool p 13.3). 14.2.

§ 644

lg 1 esimene lause sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

§ 644

lg 2 kohaselt peab oma majandusvõi kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija

§ 644

lg 3 esimesest lausest tulenevalt enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija

§ 644

lg 3 teine lause alusel siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, v.a saamata jäänud tulu. 14.

1. Viidatud normide rakendamisel saab juhinduda Riigikohtu
2. juuni 2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15 p-s 13 kujundatud praktikast. Eelkõige tuleneb sellest, et kostjalt sai pärast tõstuki ülevaatamist oodata vaid käibes vajalikku hoolsust järgides välisel vaatlusel avastatud puudustest teavitamist ja ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele. Riigikohus leidis, et

§ 644

järgi võib teavitamise ja puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka olukorrast teavitamisest ning olukorra fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga. Isegi kui tellija tegutseb majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja. Seetõttu võib eeldada, et kui töövõtja tutvub asjaoludega sündmuskohal, suudab ta

§ 644lg-s 2 viidatud määras selgeks teha töö puuduste iseloomu (ibid p 15).

14.

1. Käesoleval juhul võttis kostja tõstuki vastu
2. juuni 2017 aktiga ja märkis selles, et tõstuk ei ole töökorras. Õige on kostja kaebuse väide, et sellekohasele avaldusele piisas kostja allkirjast ja lisaks on esitatud ka mõlema poole allkirjadega akt (tl 65). Maakohus ei hinnanud, kas kostja märge „mittekorras seisukorras“ sisaldab töö lepingutingimustele mittevastavuse piisavalt täpset kirjeldust eespool p-des 14.2 ja 14.3 käsitletud sätete tähenduses. Ringkonnakohus leiab, et kostja märge oli piisav. Tõstuki välisel vaatlusel ei saa eeldada, et kostja peaks kirjeldama puudust täpsemalt. 8

§ 639

sätteid ja kontrollida, kas pooled leppisid kokku töö eelarves, samuti kas eelarve oli siduv või mittesiduv. 15.2. Hinnapakkumises loetles hageja tööd, varuosad ja kulumaterjalid, mida pidas töö tegemiseks vajalikuks. Vaidlustamata asjaoludel oli hinnapakkumise tegemise ajaks tõstuk olnud juba mõnda aega hageja valduses ja ta oli enne pakkumise tegemist teostanud rikkeotsingu. Neil asjaoludel käsitleb ringkonnakohus hinnapakkumist eelarvena. 15.3.

§ 639lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et eelarve on siduv.

Sellisel juhul tuleb hinnapakkumise summat kui eelarve maksumust pidada ühtlasi ka töövõtulepinguga kokku lepitud tasuks. Hageja ei lükanud seda eeldust ümber ega tõendand vastupidist (vrd Riigikohtu

1. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 14;
2. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 12;
3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 9). Kuna eelarve oli siduv, siis tulnuks selle suurenemine eraldi kokku leppida (

§ 13lg 1, vt Riigikohtu 13.

detsembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-06, p 14), aga vastavale kokkuleppele hageja ei tuginenud. 15.

1. Ringkonnakohus leiab, et eelarve hõlmas ka arve positsioonides nr 16 ja 17 kajastatud varuosasid ja tarvikud. Ainuüksi sellest, et töö oleks pidanud sisalduma algses hinnapakkumises või see oli tehniliselt vajalik, ei saa järeldada, et see oli kokkulepitud hinnaga hõlmatud töö (vt Riigikohtu
2. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856, p 14). Samas tuleb eeldada, et töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda (Riigikohtu
3. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 22). Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, miks ei pidanud arve positsioonides nr 16 ja 17 kajastatud varuosade ja tarvikute kulu olema talle ettenähtav hinnapakkumise tegemise ajal, st
4. novembril 2016, kui tõstuk oli juba alates
5. oktoobrist 2016 tema juures rikkeotsingu teostamiseks. 15.
6. Vahekokkuvõttena saab märkida, et hageja võiks nõuda kohase töö eest töövõtulepingu alusel algselt kokku lepitud hinna, st 5 490 euro, mitte aga seda ületava summa tasumist.
7. Hagi rahuldamise lõplik ulatus sõltub siiski kostja tasaarvestuste edukusest. 16.
8. Maakohus tegi otsuse resolutsiooni p-s 5 otsustuse kostja tasaarvestuse kohta, aga ringkonnakohtu hinnangul ei ole see vajalik ega kohane. Kostjal on võimalik valida, kas ta esitab vastuhagi või menetlusliku tasaarvestuse. Käesoleval juhul valis kostja tasaarvestuse, mille tulemus on selle edukuse korral tasaarvestatavate nõuete vastastikku lõppemine

§ 197lg 2 järgi. Otsuse resolutsiooniga tuleb TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendada nõuded. 9

§ 646

lg 5) kui ka kahjuhüvitise (

§ 115

lg-d 1–3) puhul ei ole määrava tähtsusega, kas kahjustatud pool on kulu juba kandnud. Piisav on, kui tal on tekkinud või tekib selle kandmise kohustus (vt Riigikohtu

1. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28 esimene lõik koos sealsete varasemate viidetega). Selles osas tuleb maakohtu otsust ja põhjendusi muuta. 16.
2. Tõstuki täiendava remondikulu hüvitamise nõude õiguslik alus on p-des 14.5 ja 14.6 tuvastatud asjaoludel

§ 646lg 5, sest täiendav remont oli vajalik sama tulemuse saavutamiseks, milles pooled kokku leppisid. Car

Help OÜ kalkulatsioonis on viidatud sama tootja tõstukile, tööd on seotud mootori remondiga ja need tehti vahetult pärast tõstuki kostjale üleandmist. Seega olid need vajalikud hageja töö parandamiseks. Muid vastuväiteid hageja arve summale ei esitanud, st kostja tasaarvestus summas 929,94 eurot on edukas. 16.4. Asendustõstuki kulu võiks olla hüvitatav

§ 115lg 1 alusel.

Selleks tuleb kontrollida, kas hagejal oli õigus tõstukit kinni pidada. Nagu ringkonnakohus märkis eespool p-s 13.5 tuli tõstuk remondita mõistliku aja jooksul, milleks saab pidada tegelikku remondiks kulunud aega. Hageja väitel olid arvel kajastatud tööd tehtud 21. aprilliks 2017 ja rohkem töid ta enam ei teinud. Seega kuni märgitud kuupäevani oli tõstuk hageja valduses töölepingu täitmiseks.

§ 654

lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Tõstuk vastab neile tingimustele, st hageja võis seda pandiõiguse alusel kinni pidada. Sisuliselt sama tuleneb

§ 111

lg-st 1, sest

§ 82

lg 5 esimese lause järgi peavad lepingupooled vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Hageja ei pidanud tõstukit välja andma enne tehtud töö eest tasumist. Järelikult ei ole kostjal ka pärast

1. aprilli 2017 alust nõuda aprilli ülejäänud päevade eest asendustõstuki rendikulu hüvitamist. 16.
2. Kostja menetluslikud tasaarvestusted on eelneva põhjal edukad osasummas 929,94 eurot.
3. Kokkuvõtvalt tuleneb eespool p-dest 15.5 ja 16.5, et hagi saab rahuldada põhivõla summas 4 560,06 eurot ( = 5490 – 929,94). Seda ületava summa kostjalt väljamõistmise osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi vastavas osas rahuldamata.
4. Viivise nõudele ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud, aga selle rahuldamise edukus sõltub p-s 17 põhjendatuks peetud põhivõla summast ja sissenõutavaks muutumise ajast. 18.
5. Viivist saab

§ 113

lg 1 esimese lause alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb tuvastada, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal oli hagejal õigus nõuda töövõtutasu maksmist (

§ 82lg 7).

18.2. Kuna kumbki pool ei tõendanud kokkulepet tasumiskohustuse tähtaja kohta, siis kohaldub

§ 82¹ lg 1, eelkõige selle p 3.

Viidatud säte näeb mh ette, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel kauba, teenuse vm hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse vm hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks. 10

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 19. Menetluskulud tuleb jaotada Ts

MS § 163 lg 2 alusel. Hageja teatas ringkonnakohtule, et ta on nõus vaidluse lahendama kompromissiga tingimusel, et kostja tasub 4 000 eurot. Kostja omalt poolt kompromissi summat ei nimetatud, aga ei avaldanud ka, et ta hageja ettepanekuga nõustuks. Ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi osaliselt ja hageja pakutud kompromissist mõneti suuremas summas, st TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Kuna kostja kompromissiga ei nõustunud, siis kannab ta kõik senised menetluskulud. Järelikult jääb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata arvestades käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 määrab hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus. 20. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 11