Obsah (5)

§ 657§ 652§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ekspertiisiaktiga on lükatud ümber kostja väited, et tema ei ole 04.03.2013 laenulepingut allkirjastanud. Apellatsioonkaebusest järeldub, et kostja ka ei tugine enam apellatsioonimenetluses väitele, et allkiri on võltsitud.
2. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses laenulepingu rahatusele, leides, et hagejal ei olnud majanduslikult võimalik temale sellises summas laenu anda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hagejal ei olnud võimalik laenu anda. Hageja on selgitanud, et ta sai raha korteri müügist, samuti äriühingu dividendidest ja äriühingu osa müügist. 24.04.2008 müügilepingust nähtuvalt on hageja abikaasa müünud ühisvarasse kuulunud korteri 1 400 000 krooni eest, millest 494 562,50 krooni kanti hageja kontole. Osaühingu VIIKING INVEST, kelle osanik ja juhatuse liige oli hageja, 2009.a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum kokku 1 377 149 krooni. Kostja väited, et korteri müügist saadud raha ei saanud olla laenulepingu sõlmimise ajaks alles, ning et puuduvad andmed, et hagejale ka tegelikult dividende maksti, ei tõenda, et hagejal ei olnud võimalik laenu anda. Kostja on laenulepingus kinnitanud, et temale on laen üle antud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saanud laenulepingus märgitud raha, või et ta sai laenulepingus märgitust vähem raha. Kostja esitatud väited ei veena kohut, et hagejal ei olnud finantsiliselt mingit võimalust 2013.a märtsis kostjale laenata 13 746 eurot.
3. Kostja leiab, et laenulepingu rahatust tõendab ka see, et alates laenulepingu sõlmimisest kuni hagi esitamiseni ei nõudnud hageja kordagi raha tagastamist. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult viidanud Riigikohtu 17.05.2017 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-4517 (p12), milles Riigikohus märkis, et hageja ei pidanud põhjendama ja tõendama, miks laenuandja ei esitanud kostja vastu laenu tagastamise nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejal ei ole kohustust, enne kohtule hagi esitamist, pöörduda kostja poole laenulepingu järgse kohustuse täitmise nõudega. Pealegi on käesolevas asjas hageja 10.11.2016 e-kirjas kostjale avaldanud, et kostja on hagejale võlgu suure summa (I kd tl 122).
4. Ülaltoodule tuginedes ei anna kostja väited alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
5. Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud tõendina Osaühingu VIIKING INVEST äriregistri väljatrüki. Hageja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda.

§ 652

lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Vastavalt

§ 652

lg 4, uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel 5 põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul ei olnud kostjal takistust Osaühingu VIIKING INVEST äriregistri väljatrüki esitamiseks juba maakohtus. Seega puudub kostjal mõjuv põhjus selle esmakordseks esitamiseks ringkonnakohtus, mistõttu ringkonnakohus keeldub selle tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada. Menetluskulude jaotus 22. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. 23. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

1. Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 779,97 eurot ja viivise. Hageja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses on 7,8 tundi. Esindaja tunnitasu on 100 eurot.
2. Arvestades apellatsioonimenetluses tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab kolleegium põhjendatuks hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 5h ulatuses. Esindaja tunnihind 100 eurot ei ületa keskmist turuhinda. Seega on hageja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 500 euro ulatuses, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6