← Eesti

2-13-21384/87

Obsah (4)§ 175§ 3§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 18.02.2014 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. 19.03.2019 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks. 4.

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

§ 3lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. 2

(5)Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas andmed ja tõendid (sh seisukohad enda sissetulekute, vara, kulutuste, tulutoovama tegevuse otsimise kohta) kohtule kirjalikult esitatud aruannetes ning andis selgitusi kohtuistungil. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. 5. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik avaldas 16.06.2017 kohtuistungil, et alates 01.05.2017 töötab Xxxx OÜ-s ja pärast katseaja möödumist peaks saama kätte 600-700 eurot ning praeguses töökohas on ta xxxx. Samuti võlgnik avaldas 16.06.2017 kohtuistungil, et ta on hariduselt ehitusinsener ja varasemalt tööle kandideerides on ta saanud vastuseks, et on üle kvalifitseeritud ning töövõimet tal piiratud ei ole. Võlgniku kohtule esitatud aruannetest nähtub, et kohustustest vabastamise perioodil on võlgnik töötanud ligikaudu miinimumpalga (aastatel 2014 kuni 2019 töötasu vahemikus 303,26 eurot kuni 499,80 eurot kuus) eest juhtivatel positsioonidel ja spetsialistina (ehitusvaldkonna väljaarendamise juht, juhatuse liige, prokurist, ehitusspetsialist). Kohus küsis 20.03.2019 võlausaldajatelt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlausaldaja Xxxx Aktsiaselts leidis 26.03.2019 seisukohas, et on põhjendatud jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja AS Xxxx leidis 29.03.2019 seisukohas, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja AS Xxxx põhjendab, et Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2018. aasta IV kvartalis ligikaudu 10 500 vaba ametikohta, milline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist ning Eesti keskmine palk on üle 1200 euro. Maakonniti oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju maakonnas 1386 eurot. Palgad.ee keskkond annab ehitusinseneri netokuupalgaks 1606 eurot. Võlausaldaja AS Xxxx leiab, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning tõendanud piisavalt, et on otsinud kõrgema palgaga tööd. Samuti võlausaldaja AS Xxxx arvab, et võlgnik on varjanud oma tegelikke saadud tulusid. Võlausaldaja AS Xxxx palub kohtul enne otsuse langetamist uurida, millistel altruistlikel põhjustel on võlgnik olnud nõus viis aastat töötama miinimumpalgaga ettevõtetes Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ juhi, spetsialisti ja juhatuse liikmena. 6.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohtu hinnangul on võlgnik osaliselt jätnud andmata teave oma tegevuse kohta (

§ 173lg 2 rikkumine).

Võlgnik ei ole kohtule esitatud aruannetes märkinud enda kõiki seoseid erinevate äriühingutega. Kohus on omal algatusel uurinud võlgniku seoseid erinevate äriühingutega ja teinud palgaandmete kohta statistilisi väljavõtteid. Äriregistrist nähtub, et võlgnik on seotud ennem ja pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist vähemalt kuue registrisse kantud äriühinguga.

  1. Võlgnik on OÜ Xxxx (registrikood xxxx) juhatuse liige ja oli selle äriühingu osanik ajavahemikul 17.06.2004 kuni 04.11.
  2. OÜ Xxxx (registrikood xxxx) viimati esitatud majandusaasta aruande info kohaselt äriühingu kasum oli 14 996 eurot (majandusaasta aruanne on allkirjastatud võlgniku poolt). Võlgnik on Xxxx OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige ja asutaja ning oli selle äriühingu osanik vahemikus 01.08.2016 kuni 15.09.2016 (pärast 15.09.2016 on äriühingu osanik võlgniku juhitav OÜ Xxxx). Xxxx OÜ (registrikood xxxx) perioodi 01.08.2016 kuni 31.12.2017 majandusaasta aruande info kohaselt äriühingu käive 495 787 eurot ja kasum 290 931 eurot. Viimati esitatud perioodi 01.01.2018 3

(5)kuni 31.12.2018 majandusaasta aruande info kohaselt äriühingu käive oli 414 254 eurot ja kasum oli 50 833 eurot (majandusaasta aruanne on allkirjastatud võlgniku poolt). Võlgnik on Xxxx OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige ja asutaja ning oli selle äriühingu osanik vahemikus 11.01.2017 kuni 24.01.2017 (pärast 24.01.2017 on äriühingu osanik võlgniku juhitav Xxxx OÜ). Xxxx OÜ (registrikood xxxx) perioodi 11.01.2017 kuni 31.12.2017 majandusaasta aruande info kohaselt äriühingu käive 16 035 eurot ja kasum 7413 eurot. Viimati esitatud perioodi 01.01.2018 kuni 31.12.2018 majandusaasta aruande info kohaselt äriühingu käive oli 16 147 eurot ja kasum oli 77 eurot (majandusaasta aruanne on allkirjastatud võlgniku poolt). Võlgnik on äriregistrisse kantud Xxxx OÜ (registrikood xxxx), Xxxx OÜ (registrikood xxxx), Xxxx OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige ja asutaja ning on olnud nende äriühingute osanik. Nüüd viidatud äriühingute osanik võlgniku juhitav Xxxx OÜ. Xxxx on võlgniku juhitav Xxxx OÜ Xxxx OÜ (registrikood xxxx) osanik, mille viimati esitatud majandusaasta aruande info kohaselt käive oli 557 525 eurot ja kasum oli 46 399 eurot. Eelnevast nähtuvalt on võlgnik juhatuse liikmeks kolmes kasumlikult töötavas äriühingus, mis on veel omakorda seotud teiste äriühingutega. Xxxx juhatuse liikmeks olemisele on võlgnik töötanud ehitusspetsialistina, projektijuhina ja ehitusvaldkonna väljaarendamise juhina.
  1. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et nimetatud juhtivatel positsioonidel ja spetsialistina töötav ning liS veel kasumlikult töötavates äriühingutest juhatuse liikmeks olev võlgnik, kes on erialalt ehitusinsener, teenib vähem kui vähemalt Eesti keskmine palk. Kohus võtab seejuures arvesse, et tõenäoliselt valitakse äriühingu juhtorganisse oma tegevusvaldkonnas hinnatud spetsialist. Veebilehel palgad.ee avaldatud andmetel on seisuga 24.04.2019 keskmine netokuupalk Eestis ehitusinseneril (projekti- / objektijuht) positsioonil 1608 eurot. Statistikaameti andmetel Eesti keskmine brutokuupalk
  2. aastal 1005 eurot,
  3. aastal 1065 eurot,
  4. aastal 1146 eurot,
  5. aastal 1221 eurot,
  6. aastal 1310 eurot. Võlgniku kohtule esitatud aruannetest nähtub, et kohustustest vabastamise perioodil on võlgnik töötanud ligikaudu miinimumpalga (aastatel 2014 kuni 2019 töötasu vahemikus 303,26 eurot kuni 499,80 eurot kuus) eest juhtivatel positsioonidel ja spetsialistina ning on juhatuse liige kasumlikult töötavates äriühingutes. Võlgniku poolt esitatud andmed ei ole veenvad ja on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab oma tulusid. Eluliselt ei ole usutav, et võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu ühe kuu eest ettenähtud palga alammääras, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata.
  7. Kohus asub seisukohale, et võlgnik varjab saadud tulusid ning on rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid.

Samuti on võlgnik osaliselt jätnud andmata teave oma tegevuse kohta (

§ 173lg 2 rikkumine).

Isegi juhul, kui võlgnik ei varjaks oma tulusid, ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega. Saades juhtivatel positsioonidel ja spetsialistina töötades ning liS veel äriühingutes juhatuse liikmeks olles sissetulekut, mis vastab ligikaudu palga alammäärale. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 2 nimetatud kohustust süüliselt.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hinnates asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et võlgniku tegevus oma tulude varjamisel kohustustest vabastamise menetluses on tahtluse vormis – kohus leiab, et võlgnik on varajanud oma tulu eesmärgiga mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid määras, milleks ta oleks seadusest tulenevalt olnud kohustatud. Vähemalt raskelt hooletu on võlgniku käitumine jättes osaliselt andmata teave oma tegevuse kohta. Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks 4

(5)võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku kaks suuremat võlausaldajat on AS Xxxx (pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurus 91 842,34 eurot) ja Xxxx Aktsiaselts (pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurus 5645,60 eurot). Kokku on võlgniku avaldatu järgi võlausaldaja AS Xxxx saanud tunnustatud nõudest 91 842,34 eurost 512,48 eurot, s.o 0,56% tasumisele kuuluvast summast. Kokku on võlgniku avaldatu järgi võlausaldaja Xxxx Aktsiaselts saanud tunnustatud nõudest 5645,60 eurost 31,29 eurot, s.o 0,55% tasumisele kuuluvast summast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Võlgnikul puudub huvi oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmise osas. Kohus keeldub

§ 175

lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast ja

§ 175lg 8 alusel lõpetab menetluse.

10.

§ 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgnikust usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus ei vabastanud võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.