← Eesti

2-18-6887/62

Obsah (6)§ 238§ 652§ 667§ 171§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasi XX avaldus täitemenetluse nr 008/20

) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

  1. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse dokumentaalsete tõendite (
  2. mai 2018 avaldus,
  3. märtsi 2017 täitetoimingust teatamine ja kinnisasja arestimise akt, väljavõte avaldaja ja panga kirjavahetusest,
  4. aprilli 2017 kokkulepe, maakohtu
  5. mai 2018 määrus, ringkonnakohtu
  6. augusti 2018 määrus, maakohtu
  7. veebruari 2019 määrus, maksekorraldused, arstitõendid) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata.

§ 238

lg 1 p 2 alusel ei ole vaja võtta toimikusse juba varasemalt esitatud tõendeid (I kd tl 5–11, 14-19, 34, 36-37, 46–48, 77–78, II kd tl 104–110, III kd tl 52, 181–183). Varem esitamata arstitõendid kajastavad perioode

  1. jaanuar –
  2. juuli ja
  3. oktoober –
  4. november
  5. Avaldaja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud neid maakohtule, mistõttu ei saa ringkonnakohus

§ 652lg 4 ja § 659 alusel uut tõendit vastu võtta.

Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada. 11. Samuti jääb rahuldamata avaldaja taotlus vaadata kaebus läbi kohtuistungil.

§ 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole istungi määramine vajalik, kuna asjas on võimalik teha lõpplahend asja materjalide põhjal ilma menetlusosaliste suulise ärakuulamiseta.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita materiaalõiguse normide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 kohaldamisel hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb täitemenetluse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu
  2. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
  3. Avaldaja on erandlike asjaoludena peamiselt välja toonud selle, et tema pere jääb kodutuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et seda asjaolu ei saa pidada TMS § 45 mõttes erandlikuks. Nagu sedastas Riigikohus vaidlustatud määruses viidatud lahendis, kaasnebki täitemenetlusega üldjuhul võlgniku varale sissenõude pööramine. Seega pole olenevalt võlgniku vara hulgast ja nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine. 4

(5)Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja ei toonud esile enda isiku või tervisliku olukorraga seonduvaid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks täitemenetluse peatamise avalduse rahuldamist. Avaldaja esitas maakohtule arstitõendi, mille kohaselt viibis ta alaseljavaluga töövõimetuslehel
  1. august –
  2. september 2018 (III kd tl 52). Samas kinnitas avaldaja
  3. detsembri 2018 istungil, et ta töötab Soomes ametlikult ja saab töötasuna kätte 1 200 eurot (I kd tl 126). Seega märkis maakohus õigesti, et avaldaja ei tõendanud püsivat ja pikka aega kestnud töövõimetust, mis ei võimalda tal sissetulekut teenida.
  4. Täiendavalt tõi avaldaja esile, et ta on pangale laenu tasunud ja soovib ka edaspidi võla tasumist maksegraafiku alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka nimetatud asjaolud alust määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus selgitas avaldajale, et kuigi pank tuli avaldajale vastu ja oli nõus täitemenetluse peatamisega kolmeks kuuks, ei tähenda see nõusolekut täitemenetluse lõpetamisega. Panga selgitusest nähtub, et pank nõustus jätkama graafiku alusel võla tasumisega (st täitemenetluse peatamisega), kuid avaldaja sellega nõus ei olnud. Lisaks selgitas pank, et täitemenetlusega liitusid teised võlausaldajad ja pank ei pidanud avaldaja võlga refinantseerimist seetõttu võimalikuks. Kirjeldatud olukorras ei jäänud kohtutäituril muud üle kui jätkata täitemenetluse ja kinnistu sundmüügiga võlgade katteks. Asjaolu, et avaldaja on makseid teostanud ühe võlgnevuse katteks, ei anna alust täitemenetluse peatamiseks. Praegusel juhul on mitme võlausaldaja nõuded koondatud ühte täitemenetlusse. Avaldaja ei ole esile toonud, kuidas ta täitemenetluse peatamise korral on suuteline kõigile võlausaldajatele võlgnevused tasuma.
  5. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja põhistada suutnud, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Nagu kohus eespool märkis, ei saa selliseks tagajärjeks pidada omandi kaotust täitemenetluse käigus. Seetõttu ei saa ettenägematuks ning äärmiselt raskeks tagajärjeks pidada ka olukorda, kus täitemenetluses avaldajale kuuluva kinnistu sundmüügi korral ühinevad täitemenetlusega teised võlausaldajad ja nõuavad avaldajalt samuti võla sisse.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud ning erinevalt kaebuses väidetust põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Kaebuse väitega, mille kohaselt ei ole maakohus asja lahendamisel võtnud arvesse tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud neid kogumis, ringkonnakohus ei nõustu. Ringkonnakohus, arvestades seejuures käesolevas määruses toodud põhjendusi, leiab, et käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda teha maakohtu määrusest erinevat lahendit.
  7. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 18.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TMS § 219 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.