järgi tingimisi (
) vangistusega 5 kuud (ärakandmata 4 kuud ja 28 päeva) katseajaga 1 aasta (kuni 22.11.2017); Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 02.04.2019.a. 20:21 süüdistuses
MS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Margus Petrov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 6 kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust.
karistusaja hulka ning lugeda Margus Petrov’i poolt koheselt kandmisele kuuluva karistuse alguseks 02.04.2019.a. Ülejäänud karistust, 5 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2 kohustada Margus Petrov’i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 04.04.2019.a. Määrata Margus Petrov Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada Margus Petrov’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Margus Petrov kohtusaalist karistuse täitmise tagamiseks. Tõkendina kohaldatav vahistamine kuulub tühistamisele koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Margus Petrov’ile mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Margus Petrov’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 405 eurot; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
järgi juhtis tahtlikult ning korduvalt 02.04.2019 kella 20:19 paiku Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Saku-Tõdva tee 1. km-l mootorsõidukit Volvo XC70 reg.nr. x olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,27 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Margus Petrov tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et asus sõidukit juhtima, kuna sõitis kütust ostma. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Margus Petrov’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Mõistetud karistusest palus prokurör pöörata täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, samuti allutada isik käitumiskontrollile ja lisanõuetena kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. Prokurör palus
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 9-ks kuuks. Samuti taotles prokurör menetluskulude ehk käesoleval juhul sundraha väljamõistmist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Margus Petrov’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
3 Margus Petrov’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - süüdistatava kohtus antud selgitused selle kohta, et ta asus sõidukit juhtima, kuna sõitis kütust ostma. - kiirmenetluse protokoll, sh Margus Petrov’i kahtlustatavana antud ütlused /tl 1-3/, mille kohaselt tunnistab ta, et 02.04.2019.a. kella 20:19 ajal juhtis ta Harjumaal, Saku vallas, Saku alevikus, Saku-Tõdva tee 1km-l, suunaga Juubelitammede tee poole mootorsõidukit Volvo XC70 reg nr x, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et sama päeva hommikul umbes kella 10 paiku tarvitas ta 3-4 purki 5% õlut ja seejärel 200-300 gr viima ning samal õhtul umbes kella 20 paiku sõitis eelnimetatud sõidukiga Saku Selveri taga olevasse Premium tanklasse, kust võttis kütust ning peale mida hakkas koju tagasi liikuma. Teel koju pidas politseipatrull ta kinni ning politseiauto juures puhus ta indikaatorvahendisse, mis näitas üle 1 promilli. Hiljem politseijaoskonnas puhus ka tõenduslikku alkomeetrisse, mis samuti näitas alkoholijoovet. Ta kahetseb toimepandut. - isiku kahtlustatava kinnipidamise protokolliga /tl 4-5/, millest nähtuvalt peeti Margus Petrov kinni 02.04.2019.a. kell 20:21 Harjumaal, Saku alevikus, Juubelitammede tee 14 juures, seoses kahtlustusega selles, et tema 02.04.2019.a. kella 20:19 ajal juhtis joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,27mg/l) Harjumaal, Saku vallas, Saku alevikus, Saku-Tõdva tee 1km-l, suunaga Juubelitammede tee poole mootorsõidukit Volvo XC70 reg nr x. - tunnistaja T S ütlustega /tl 6-7/, mille kohaselt täites tööülesandeid 02.04.2019.a kell 20:09 koos patrullpolitseinik K L said väljakutse võimaliku joobes juhi kohta, kes tangib Sakus Üksnurme tee 6 asuvas tanklas. Jõudes Saku alevikku ning liikudes Saku-Tõdva teel märkas kell 20:19 sõidukit Volvo XC70 reg nr x vastu sõitmas. Sõiduk asus Saku-Tõdva tee 1 km-l Tiigi tänava ja Juubelitammede tee vahelisel alal. Patrullsõiduk koheselt järgnes sõidukile, sõidukile anti peatumismärguanne ning sõiduk peatus kell 20:20 Juubelitammede tee 14 maja juures. Liikudes auto pool selgus, et autos oli kaks inimest ning tunnistajale oli arusaadav, et mõlemad isikud on alkoholijoobes. Juhiks osutus Margus Petrov, kellel kontrolliti joovet indikaatorvahendiga ning näiduks oli 1,23 mg/l. Seejärel liiguti Rahumäe politseijaoskonda, kus joovet kontrolliti tõendusliku alkomeetriga, mille lõplikuks lugemiks saadi 1,39 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,27 mg/l. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /tl 8-8pö/, milledest nähtuvalt 02.04.2019.a. kella 20:21 ajal oli Margus Petrov’i poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,23 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et isiku silmad punetasid, pupillid suured, tema reaktsioonikiirus oli häiritud, koordinatsioon oli kergelt häiritud ning käitumine oli normaalne. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, väljatrükk, mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus, taatlustunnistus /tl 9-15/, millede kohaselt, 02.04.2019.a. kella 20.4020.44 ajal tuvastati aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST seeria nr ARDM-0085 Margus Petrov’il väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,39 mg/l, laiendmääramatuse 0,12 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,27 mg/l. Mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastas esitatud nõuetele. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega /tl 16/, mille kohaselt kõrvaldati Margus Petrov sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel 02.04.2019.a kell 20:21. - süüdistatava karistusregistri teatis, kohtuotsus /tl 17-20/, millede kohaselt on Margus Petrov’i karistatud kriminaalkorras 1-l korral: 23.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 5 kuud,
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti
Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 5-ks kuuks. - õiendiga, teatisega /tl 23-24/, millede kohaselt on sõiduki Volvo XC70 reg nr x omanikuks Mogo OÜ ja kasutajateks Margus Petrov ja H K . Margus Petrov’i mootorsõiduki juhtimise 4 õigus on talle omistatud uuesti 09.05.2017.a ning on kehtiv. Margus Petrov’i 2018.a sissetuleku suurus oli 1035 eurot. Kohus leiab, et M. Petrov’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Tulenevalt karistusregistri väljatrükist (tl 17) on isik samaliigilise kuriteo toime pannud ka varem, seega esineb kordus. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Margus Petrov’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Margus Petrov’i süü kuriteo, mis seisneb korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Margus Petrov pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast alkoholitarvitamist sõidukit juhtima asudes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Margus Petrov pani kaudse tahtlusega toime teise astme kuriteo. Kohus rõhutab, et
lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Margus Petrov’i karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 23.11.2016.a. otsusega
alusel vangistusega 4 kuud 28 päeva, mis jäeti
Samuti võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 5-ks kuuks. Seega saab järeldada, et Margus Petrov on varasemalt toime 5 pannud samalaadse süüteo, kuid selle eest mõistetud tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus, ei ole isikule piisavalt pikaajalist mõju avaldanud. Isik pani uue samalaadse kuriteo taas toime. Kohus peab vajalikuks, arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Samas peaks mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks ületama eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määra. Kohus peab põhistatuks karistada Margus Petrov’i vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud vangistust), seega on Margus Petrov’ile mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 4-kuulise 28 päevase vangistusega, mille kandmiselt vabastati ta täies ulatuses 1 aastase katseajaga, pani uue süüteo toime pärast eelmise samalaadse teo eest määratud katseaja lõppu, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud.
lg 4 p 1 alusel
lg 2 järgi sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RKKKo 3-1-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RKKKo 3-1-1-21-05 p 5). Karistusest reaalselt ära kantava osa määratlemisel arvestab kohus kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelpool nimetatud asjaoludega, sh asjaoluga, et ei tekiks isiku kohanemist reaalse vangistuse oludega ning karistuse mõjumise vajadust šokiefektina. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks
sätete alusel määrata, et Margus Petrov’ile kuulub temale mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Mõistetud karistuse ülejääv osa, 5 kuud vangistust, tuleb jätta
lg 1, 2, 3, 5 alusel tingimuslikult kohaldamata 1 aasta 6 kuulise pikkuse katseajaga. Arvestades süüdlase isikut, tuleb
lg 2 p-le 2 alusel kohustada isikut katseajal mitte tarvitama alkoholi, kuna alkoholi mittetarvitamine võib hoida ära uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, isik pani uue kuriteo toime peale katseaja lõppu. Seega ei tagaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohus asub seisukohale, et antud isiku puhul on osalise reaalse vangistuse ärakandmine põhjendatud. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete 6 täitmisesse ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve. Kuivõrd isikut on varem samalaadse liiklusalase kuriteo eest karistatud, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust varasemast rangemas määras. Arvestades siiski isiku puhtsüdamlikku kahetsust on kohtu hinnangul piisav lisakaristuse määramine alla lisakaristuse keskmist määra, kohaldades mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist pikemaks ajaks, kui eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse kohaldamist, ehk kuueks kuuks. Kriminaaltoimiku kohaselt ei esine ka
lg-s 2 nimetatud asjaolu (liikumispuue), mis välistaks antud lisakaristuse kohaldamise. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes pärast katseaja lõppu pani toime uue samalaadse kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Antud juhul, kui Margus Petrov peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Margus Petrov’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Margus Petrov’i kinnipidamisest, s.o alates 02.04.2019.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Margus Petrov’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta elab koos oma elukaaslase ja elukaaslase 13- aastase lapsega, ehk tal ole alaealisi ülalpeetavaid ega temast sõltuvaid isikuid. Seega ei esine kohtu hinnangul takistusi vangistuse kandmiseks, samuti on vangistuses vajadusel tagatud arstiabi. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on selle suuruseks 810 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 405 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Margus Petrov’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt süüdistatava vähesest sissetulekust (tl 24) peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.