1-17-9693/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9693 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2019 määrus Ilgar Guliyevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ilgar Guliyevi (ik 36510100356) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 24.01.2018 otsusega tunnistati I. Guliyev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2017 ja lõpeb 03.05.
6. Tartu Vangla esitas 25.04.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Guliyevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 27.05.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuid samas ei ole täidetud sisulised eeldused.
8. I. Guliyev kannab karistust rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud pikaaegne uimastisõltuvus. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ja osalenud mitmete tugirühmade töös. Ta soovib sõltuvusprobleemiga tegeleda. I. Guliyevil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse mittetäitmise eest. Vabanemise korral oleks I. Guliyevil olemas kindel elu – ja töökoht. Tema abikaasa ja poeg on samuti valmis teda majanduslikult toetama. Kinnipeetava vabanemisfondi on kogunenud 1260 eurot ja rahalised nõuded vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad.
9. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on maakohus seisukohal, et I. Guliyevi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud.
10. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes on kinnipeetav osalenud aktiivselt, kuid tema käitumist korrektseks pidada ei saa. Süüdimõistetul on olnud probleeme töökohustuse täitmisega (määratud majandusabitöödele abitöölise ametikohale). Kuigi süüdimõistetu põhjendas kohtuistungil töötamisest keeldumist terviseprobleemidega, nähtub tema isiklikust toimikust, et meditsiinilist vastunäidustust koristustöödel osalemiseks ei olnud. Seega on kinnipeetav vanglaametnike korraldusi täitnud valikuliselt. Maakohtu arvates peaks kinnipeetav, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal. I. Guliyev seda teinud ei ole.
11. Kuigi I. Guliyevi vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei erine need oluliselt varasematest ega ole seetõttu piisavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Elu – ja töökoht ning pere toetus olid I. Guliyevil ka varem, kuid need ei olnud piisavad, et hoida teda eemale kuritegude toimepanemisest. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Guliyevi kaitsja vandeadvokaat A. Simson, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
13. Kaitsja vaidlustab maakohtu määruse seetõttu, et kohus on I. Guliyevi vabastamata jätmisel eksinud KarS § 76 lõikes 4 nimetatud asjaolude hindamisel.
14. Vaidlustatava kohtumääruse põhjenduste kohaselt jäeti süüdimõistetu vabastamata põhjusel, et ta ei ole täitnud vanglas töötamise kohustust ja seetõttu on talle määratud distsiplinaarkaristusi. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et nende arvestamisel tuleb arvesse võtta ka nendega seonduvaid faktilisi asjaolusid ning seda kuivõrd tõsise rikkumisega oli tegemist.
15. Käesoleval juhul on vangla iseloomustuses jäetud selgitamata distsiplinaarkaristuste määramisega seonduvad täpsemad asjaolud. Nende olemasolu ja sisu kohta on esitatud vaid üldsõnalised väited. 2
16. Maakohus on seega selle küsimuse lahendamisel tuginenud vaid I. Guliyevi väidetele, et tal on olnud probleeme tervisega. Kohtulikul arutamisel ei ole aga täpsemalt selgitatud neid põhjuseid, miks kõnealustest terviseprobleemidest ei ole märkmeid kinnipeetava kohta koostatud toimikus. Neid toimikus olevaid materjale ei ole ka kohtuistungil vahetult uuritud ega protokollitud.
17. Seetõttu ei ole maakohtus uuritud tõendite pinnalt võimalik teha järeldusi sellest, kuivõrd raskete distsiplinaarkaristustega oli antud juhul tegemist ning nendele kohtumäärusest ilmnevate järelduste rajamine ei ole seetõttu põhjendatud. Kohtumäärusest nähtuvalt on kõnealused distsiplinaarkaristused mänginud arvestatavat rolli I. Guliyevi vabastamata jätmisel.
18. Maakohus ei ole enda argumentide esitamisel hinnanud ka kuigivõrd detailselt individuaalse täitmiskava täitmisega seonduvaid tulemusi. Seetõttu ei ole maakohtu määruse pinnalt võimalik veenduda selles, kuivõrd suurt rolli omas asjaolu, et süüdimõistetu on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.
19. Individuaalne täitmiskava ühelt poolt ja teiselt poolt distsiplinaarkaristustega seonduv on tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses peamised küsimused, millele maakohus peab enda otsustuse rajama. Sel põhjusel on kaitsja seisukohal, et tegemist on kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumisega KrMS § 339 lõike 2 tähenduses. Taoliste lakooniliste põhjenduste alusel ei ole paraku võimalik hinnata, kuivõrd suure kaalu omistas kohus millisele KarS § 76 lõikes 4 nimetatud peamisele aspektile.
20. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et individuaalse täitmiskava eesmärgid on täidetud ning vangla poolt kohtule esitatud informatsioon seoses distsiplinaarkaristuste määramise asjaoludele on äärmiselt lakooniline ja väheinformatiivne. Seetõttu puudub faktiline alus arvamuseks, et distsiplinaarkaristustega seonduv kaalub üles individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutatuse.
21. Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 05.07.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Guliyevi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
23. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus vastupidiselt määruskaebuses toodule eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks I. Guliyev tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I. Guliyevi ennetähtaegseks vabastamiseks.
24. Esmalt nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga selles, et I. Guliyevi puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab I. Guliyev nelja kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kahel korral on teda karistatud lausa kartseriga. Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatu kaitsja poolt toodu nagu tuleks kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnata, kui tõsiste distsiplinaarrikkumistega tegemist on. Vastupidiselt, määratud 3 distsiplinaarkaristusi ei ole oma olemuselt võimalik määratleda kergemateks ega raskemateks, vaid tähtsust omab distsiplinaarkaristus tervikuna, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole kinnipidamiskohas suutnud kehtivale korrale ja ametnike korraldustele alluda. Eeltoodu tekitab aga kriminaalkolleegiumis tõsiseid kahtluseid, kas I. Guliyev oleks sellest tulenevalt vabaduses üldse suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma.
25. Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Guliyevil on kinnipidamiskohas olnud probleeme ka töökohustuse täitmisega, kuid tervislike põhjustega seotud vastunäidustusi selles osas vangla tuvastanud ei ole ja välistada ei saa ka subkultuurilisi hoiakuid. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohtuliku arutamise käigus ei ole välja selgitatud põhjuseid, miks terviseprobleemidega seotud märkmeid ei ole kinnipeetava toimikus. Siinkohal selgitab kriminaalkolleegium, et käesoleva määruskaebemenetluse käigus ei ole võimalik ümber hinnata vangla iseloomustuses toodud faktilisi asjaolusid ega kinnipeetava isiklikus toimikus olevaid andmeid. Eeltoodu kuulub vaidlustamisele haldusmenetluse raames ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust arutav kohus on õigustatud lähtuma vangla iseloomustuses toodud andmetest. Just neil põhjustel saab siiski öelda, et I. Guliyevil on probleeme ka individuaalse täitmiskava täitmisega, kuna ta keeldub ilma mõjuva põhjuseta majandustöödest.
26. Samas ei saa eitada, et I. Guliyevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta, läbinud kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „12 sammu“ ja „Terviserühm“ ning riigikeeleõppe tasemel A
27. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle I. Guliyevist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nimelt omab I. Guliyev kehtivat karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Käideldavaks narkootiliseks aineks oli kohtuotsuse kohaselt fentanüül ning tema valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine koguväärtuseks oli 380 512 eurot. I. Guliyev käitles narkootilist ainet grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil, ajendatuna ka enda narkootilise aine sõltuvusest. Muuhulgas on I. Guliyev remissioonis sõltlane, kes tarvitas narkootilise ainena fentanüüli ca kuus aastat. Kinnipidamiskohas on I. Guliyev läbinud küll sõltlastele suunatud sotsiaalprogramme, kuid samas ei saa nende läbimisest teha tõsikindlaid järeldusi sellest, et vabaduses oleks I. Guliyev suuteline narkootilisest ainest eemale hoidma ja seeläbi vältima ka uute kuritegude toimepanemist. Nimelt ei astunud I. Guliyev vabaduses ühtegi sammu selleks, et enda narkootilise aine sõltuvusega tegeleda, vaid selle asemel otsustas tegeleda narkootilise aine tarvitamise ja käitlemisega. Seega ei ole välistatud, et vabaduses ilmnevate raskuste mõjul asub süüdimõistetu taas narkootilisi aineid tarvitama, mis tema puhul on aga kahtlemata uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks.
28. Kokkuvõtvalt, arvestades I. Guliyevi isikut, tema käitumist vanglas ja varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht. Sellest tulenevalt on tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal välistatud.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27.05.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) Mati Kartau (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas