Obsah (6)

§ 209§ 63§ 65§ 76§ 75§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9726 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus (1 aasta 6 kuud) kaetuks Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud raskema karistusega (2 aastat 8 kuud 25 päeva) ning loeti Y. Zhbanovi poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud karistuse kandmise algus, s.o 18.02.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 12.11.
3. Viru Vangla edastas 28.06.2019 materjalid Y. Zhbanovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks elektroonilise valve alla. Vangla iseloomustuse kohaselt avaneb Y. Zhbanovil võimalus vabaneda elektroonilise valve alla 30.06.2019 ja tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks 14.12.
5. Viru Maakohtu 05.07.2019 määrusega jäeti Y. Zhbanov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 3.1.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Y. Zhbanov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Samas Viru Vangla iseloomustusest Y. Zhbanovi kohta tuleneb, et tal ei ole vabanemisjärgset elukohta, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu

1. augusti 2017 määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet. Seega leidis maakohus, et käesoleval juhul on juba formaalne eeldus Y. Zhbanovi ennetähtaegseks vabastamiseks täitmata. 3.
2. Vaatamata sellele hindas maakohus ka materiaalsete eelduste täidetust süüdimõistetu Y. Zhbanovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kokkuvõtlikult tõi maakohus välja, et süüdimõistetu on olnud tööga hõivatud, kuid tema käitumine ei ole olnud vangistuses õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta on küll säilitanud vanglas viibides töötegemise harjumuse, kuid samas on pannud toime distsiplinaarteo, solvates vanglaametnikku. Maakohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta Y. Zhbanovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub püsiv elukoht ja töökoha olemasolu on paljasõnaline. Süüdistataval puudub vabaduses lähedase isiku tõsine tugi Eesti Vabariigis. Samuti ei saa jätta märkimata seda, et Y. Zhbanovil on võlgu Täitise andmetel 6728, 20 eurot, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses olles. Maakohus nendib, et välistatud ei ole see, et Y. Zhbanovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega osutub hilisemalt põhjendatuks KrMS § 426 lõike 3 kohaldamisega, kui süüdimõistetu näitab enda edasise käitumisega kinnipidamisasutuses, et ta on tõesti muutnud enda mõtteviisi ja suhtumist ning on aru saanud, et tema edasine elukäik sõltub tema käitumisest. Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 05.07.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Y. Zhbanovi kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. 4.
4. Määruskaebuses leitakse, et 05.07.2019 kohtumääruse ühes ja samas punktis (p 11) maakohus teeb kaks erinevat järeldust. Esmalt maakohus leiab, et formaalne alus kinnipeetava tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud ja kohe pärast seda maakohus järeldab, et formaalne eeldus Y. Zhbanovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata. Kaitsja arvab, et 05.07.2019 kohtumäärus on vastuoluline ja seetõttu kuulub tühistamisele. 4.
5. Maakohus kohaldas

§ 76lg 1 p 1.

Kaitsja arvab, et kohus pidi kohaldama

§ 76

lg 1 p 2, mille kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Y. Zhbanov on karistatud vangistusega 2 aastat 8 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus on 18.02.2018. Pool mõistetud karistusajast (1 aasta 4 kuud 13 päeva) saabus 01.07.2019. Kohtuistung oli 05.07.2019. Seega kohtuistungi ajaks oli täidetud alus

§ 76lg 1 p 2 sätestatu kohaldamiseks.

4.3. Kaitsja arvab, et Y. Zhbanov tuleb

§ 76

lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastada ilma elektroonilise valve kohaldamist, kuna Y. Zhbanov kohe saadetakse Eesti Vabariigist välja seoses Siseministeeriumi 15.06.2016 otsusega nr 1-24/92 sissesõidukeelu 10 aastaks määramisega (vt lisa 1).

1. Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.08.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited väärivad teatud ulatuses küll tähelepanu, kuid ei too endaga kaasa maakohtu määruse lõppjärelduse muutmist. Küll tuleb ringkonnakohtu hinnangul täpsustada maakohtu määruse põhistusi seoses formaalsete eelduste täidetusega ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla.
4. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et formaalsed eeldused Y. Zhbanovil tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla ei ole osaliselt täidetud. Maakohus analüüsis formaalseid eeldusi, lähtudes sellest, et Y. Zhbanovit on karistatud teise astme kuritegude eest ehk lähtuda tuleb

§ 76lg-s 1 sätestatud tähtaegadest.

Maakohus leidis, et tähtaeg küsimuse arutamiseks on saabunud ehk formaalne eeldus on täidetud. Samas, kuna on tegemist elektroonilise valve alla vabanemise küsimusega, siis teine eeldus elukoha olemasolu kohta ei ole täidetud. Sellest ka kaitsja arvates vastakas seisukoht – formaalsed eeldused on täidetud ja ei ole täidetud. Ka elukoha olemasolu on formaalne eeldus. Seda on ringkonnakohus ka oma varasemas praktikas välja toonud kriminaalasjas nr 1-16-6694. Nimelt tuleb viidatud lahendi punktist 14, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (RKKKm nr 3-1-1-45-16, p 7). Seega nagu eelnevalt märgitud, on elukoha olemasolu samuti justkui formaalne eeldus. Selles osas maakohtu määruses vastuolu puudub. 8. Küll ei saa ringkonnakohus maakohtuga nõustuda osas, et Y. Zhbanov kannab karistust teise astme kuritegude eest ning lähtuda tuleks

§ 76lg-st 1.

Maakohtupoolne käsitlus tähtaja saabumisest läheb vastuollu vangla poolt esitatud kuupäevadega, ometigi ei ole maakohus sellele tähelepanu pööranud.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt on õigus elektroonilise valve alla vabanemist taotleda siis, kui karistusest on kantud vähemalt 1/3, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Sellised juhul tulnuks vanglal esitada taotlus märkimisväärselt varem kui alles 30.06.2019. Y. Zhbanov kannab käesolevat karistust mitmete liitkaristuste alusel. Toimikus on olemas ka väljavõte süüdimõistetu karistusregistri andmetest, mille kohaselt kannab Y. Zhbanov karistust muuhulgas

§ 200lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi (liitkaristus otsusega kriminaalasjas nr 1-178892).

Riigikohtu lahendist asjas nr 1-16-2295 punktist 22 tuleneb, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota sellele, et enne selle kuriteo eest mõistetud (liit)karistuse ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse 3 kandmisel ja sellest vabastamisel kergendada. Ehk juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76lg-s 2 sätestatust.

Ehk olukorras, kus isikut on karistatud nii esimese kui ka teise astme kuritegudest eest tuleb ennetähtaegse vabastamise tähtaja küsimustes lähtuda siiski esimese astme kuritegude puhul ette nähtud sättest, seega

§ 76lg-st 2.

Lähtuvalt sellest on ka vangla oma arvutused teinud, kuid mingil põhjusel on sellest irdunud maakohus. Kuigi maakohus on vale sätte järgi arvestanud elektroonilise valve küsimuse arutamise tähtaega, ei ole see kaasa toonud sisuliselt vale järeldust, kuna maakohus vaatamata valele arvutuskäigule jõudis õigele tulemusele – tähtaeg küsimuse arutamiseks oli saabunud. Nagu eelnevalt märgitud, on täitmata formaalne eeldus, süüdimõistetul puudub vabaduses elukoht. Seega lõpptulemusena ei ole Y. Zhbanovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud. Esitatud määruskaebus jääb edutuks.

1. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks kaitsja tähelepanu juhtida sellele, et sissesõidukeeld ei tähenda automaatselt, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse tähtaja saabumisel tuleks süüdimõistetu automaatselt vabastada ja riigist välja saata, kohaldades KrMS § 426 lg-st
2. Ka sellisel juhul tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul analüüsida materiaalseid ja formaalseid eeldusi.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. juuli 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid teha formaalsete eelduste täidetuse osas täpsustusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkiri) (allkiri) (allkiri) Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 4